UUSAEG (0)

Absolutism

• 17.-18. sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit – absolutism (nt Prantsusmaa) ja parlamentarism (nt Inglismaa).
  
• Absolutism – riigijuhil piiramatu võim. NB! Ei võrdu türanniaga. Monarhiat piiravad jumala-, loodus- ja loomuseadused.
  
• 17.-18. saj hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopas.
  

Louis XIV (1643-1715)

• Prantsuse kuningas
  
• Päikesekuningas
  
• L’Etat c’est moi! e „Riik – see olen mina!“
  
• Tema valitsusaeg absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas
  
• 1682 kolis kuningas õukonna Pariisist Versailles lossi.
  

Parlamentarism

• Parlamendil oli suur roll riigi juhtimisel.
  
• Nt. Inglismaa
  

Valgustus

• Sai alguse Inglismaal.
  
• Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt.
  
• Uks inimmõistusesse ja maailma mõistuspärasesse korraldusse.
  
• Suurima kõlapinna omandas Prantsusmaal.
  

Voltaire (1694-1778)

• Filosoof ja kirjanik, üks valgustusliikumise juhtkujudest.
  
• Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. Arvas , et valgustusest mõjutatd valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida.
  

Prantsuse revolutsioon (1789-1799)

• Louis XVI ajaks oli tekkinud suur riigivõlg, kutsus uute maksude kehtestamiseks kokku generaalstaadid ( seisuste esinduskogu).
  
• Tüli selle üle, kas hääletada üksikult või seisuste kaupa.
  
• Tekkis Asutav Kogu.
  
• Puhkesid rahutused ja rahvas vallutas 14. juulil 1789 Bastille (kindlusvangla, võimu sümbol)
  
• Asutav Kogu kaotas kõik feodaalsed privileegid, natsionaliseeris kirikute ja kloostrite maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon .
  
• 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat.
  
• Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda , kid kuninga autoriteet väike.
  
• Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel.
  
• 1792 vallutas rahvamass Tuileries ’ lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil.
  
• Jakobiinide diktatuur – hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati.
  
• Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium.
  

Napoleon Bonapater ( 1769-1821 )

• Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks.
  
• Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu „ Tsiviilkoodeks „ – inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist.
  
• 1804 – lasi end kroonida keisriks.
  

Napoleoni sõjad

• Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium
  
• Okoobris 1805 kaotati trafalgari merelahing brittidele
  
• Austria ja Vene armee purustamine Austerlitzi lahingus
  
• Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa , sõlmiti rahu Vene keisriga. Prantsusmaa sõltlased ka Hispaania, Šveits, Itaalia väikeriigid, Poola.
  

Kontinentaalblokaad

• Prantsusmaa ja tema liitlased ei kaubelnud enam Suurbritanniaga.
  
• Blokaad ei olnud edukas, kuna hinnad tõusid 300%
  

Sõda Venemaa vastu

• Napoleon astus vastu Venemaale. Alustas 1812 aasta juunis sõjakäiku.
  
• Venelaste taktikaks taganemine – Napoleon oleks soovinud piirilahingut, kuid venelastel õnnestus seda vältida. Moskva jäeti maha ja süüdati põlema.
  
• Napoleon soovis sõda lõpetada, sest ta polnud valmistunud talviseks sõjapidamiseks, kui Aleksander I lükkas pakkumised tagasi.
  
• Prantsusmaa hakkas taanduma, kuid tee koju kujunes põgenemiseks – talv saabus väga vara, pidid liikuma läbi laastatud piirkondade, tünnakud, toidupuudus. Tagasi koju jõudis vaid väike osa Suurest Armeest.
  

Sõda Euroopas 1813-1814

• 1813 aasta oktoobris sai Napoleon Leipzigi lahingus lüüa Austria, Preisi, Vene ja Rootsi ühendatud jõudude käest.
  
• Koalitsiooniväed tungisid Prantsusmaale ja hõivasid 1814 märtsis Pariisi.
  
• Napoleon pidi troonist loobuma . Ta saadeti elama väiksele Elba saarele.
  
• Prantsusmaal taastati Bourbondide võim, troonile asus Louis XVIII .
  

1815

• 1815 aasta kevadel põgenes Napoleon Elba saarelt ja marssis armee eesotsas Pariisi peale. Tõusis veel kolmeks kuuks võimule
  
• 18 juunil toimus 1815 Waterloo lahing. Võitjaks said inglased .
  
• Napoleon saadeti seekord Atlandi ookeanile, üksikule Saint Helena saarele, kus ta 1821 aastal suri.
  

Napoleoni-järgne maailm

• 1815 Viini kongress – kohtumine rahvusvaheliste suhete korrastamiseks. Võeti vastu põhimõtted, mis kehtisid rahvusvahelistes suhetes I maailmasõjani:
  
• Legitiimsuse e seaduslikkuse pm – taastati enne 1789 aastat valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi, Saksa-Rooma keisririik )
  
• Julgeoleku pm – ümber Prantsusmaa puhverriikide tsoon
  
• Tasakaalu pm – ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks.
  

Tehnilised edusammud 19. sajandil

• Charles Darwin – evolutsiooniõpetus. 19 saj lõpuks juurdunud arusaam, et kõik areneb ja peabki arenema..
  
• Transport: välja kujunenud raudteevõrk, jalgratta kuldajastu, 1880 aastatel ilmusid esimesed algelised bensinimootoriga autod ja mootorrattad.
  
• Suhtlemisvahendid : telegraaf, telefon, raadio.
  
• Valgustus : petrooleumlamp, elektrilamp ( Thomas Alva Edison)
  
• Fotograafia , fonograaf (grammofoni eellane), kinematograaf .