Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mari-Liisa Reigo
Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid?
Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus.
Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia , senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse . Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA. Kindalsti poleks ka Eesti praegu just selline ja võibolla poleks me isegi mitte iseseisvad kui poleks toimunud esimest maailmasõda.
Kindlasti andis esimene maailmasõda väga suure tõuke tehnika arengule, esmatähtis oli muidugi arendada sõjalist tehnikat ja sidevahendeid, leiutati kaevurmasin(kaevikusõda),tuulelohed, tankid, roomikud. Inimesed olid innustatud tehnikat arendama ja nad püüdsid koguaeg saada paremaks, et võita vastest. Tänu toonasele side- ja raadiovahendite arendamisele ning leiutamisele on kindlasti just tänapäevane tehnika arenenud just nii kaugele.
Tööstus arenas metsikult, kindlasti mõjus algselt see areng hästi vaid tootjatele mitte tarbijatele, sest tekkis keemiatööstus. Toodeti kaupasid, mis ei olnud enam looduslikud ja ei sisaldanud niivõrd palju toiteaineid ja vitamiine, kui sisaldasid need juurikad mida korjati oma peenardelt, kuna aga naised pidid täita meeste vabanenud töökohad ja hakkama perele leiba tyeenima siis polnud enam paljudel aega ja jaksu oma aialapikest harida ja nii tuligi poekaupate kasuks otsustada. Keemiatehastes toodetud kaupu nimetati ersatskaupadeks, ka tänapäeval võib näiteks Poolas veel mõnigi selline kaup poelettidel müügiks olla.
Tänapäeva naised ei oleks kindlast nii iseseisvad ja tugevad, kui poleks toimunud esimest maailmasõda. Tänu sellele sõjale hakati mõistma, et naised oskavad ja saavad hakkama ka millegi muuga peale laste kasvatamise ja kodu hoidmise. Kuna soda venis nii pikale siis pidid minema naised tööle, nad tegid samu töid, mida tegid mehed enne sõtta minekut, kuid said poole vähem palka, naised valmistasid laevu ja sõjatehnikat, töötasid tehastes transport töölistena ja ühesõnaga ei valitud kas töö on füüsiliselt raske või mitte ning naised võtsid ohjad enda kätte ning tänu sellele on hakatud ka võrdsemalt kohtlema nii naisi kui mehi.
Inimsesele kellele meeldib meie maailm nii nagu ta praegu on võib julgelt öelda, et võitsime kõik esimeses maailmasõjas. Ka minule meeldib maailm just sellisena nagu ta on ja seepärast võingi väita, et esimese maailmasõja võitjad on meie esivanemad , meie enda põlvkond, meie lapsed ja lapselapsed .
Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid #1 Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kissergirl Õppematerjali autor
Ajaloo arutlus. Keskendub tööstuse arengule, iseseisvumisele, naiste võrdõigusele, kolooniatele.

Sarnased õppematerjalid

Lähiajalugu 1
2
rtf

Lähiajalugu 1

sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Positiivne oli see, et paljud riigid said tagasi oma vabaduse. Negtiivne oli see, et Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas

Ajalugu
1-maailmasõda
3
rtf

1. maailmasõda

Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja ). Nendes riikides valitsenud (vastavalt , , ja ) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks , seda eelkõige . Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO

Ajalugu
Ajaloo referaat esimene maailmasõda
20
docx

Ajaloo referaat esimene maailmasõda

rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita.

Ajalugu
Esimene Maailmasõde REFERAAT
13
docx

Esimene Maailmasõde REFERAAT

Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku, sõja lõpus Antandi poolel 34 ja Keskriikide poolel 4 riiki, neis kokku rohkem kui 1,5 mrd elanikku, s.o umbes 75% tolleaegsest maakera rahvastikust. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Põhjused Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest

Ajalugu
Esimene maailmasõda
12
doc

Esimene maailmasõda

mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa

Ajalugu
AJALUGU esimene maailmasõda
7
docx

AJALUGU esimene maailmasõda

sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid

Ajalugu
Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas-lühem referaat
8
doc

Esimene maailmasõda ja Eesti esimeses maailmasõjas (lühem referaat)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918

Ajalugu
I mailmasõda
8
doc

I mailmasõda

jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. 6 Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versaille-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3568000 meest) ja Antandi poolel (6179000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73515000 meest, neist Antandi riikides 48355000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25160000

Ajalugu




Kommentaarid (8)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Oli abiks oma arutluse tegemisel.
13:28 19-12-2010
.kirke. profiilipilt
.kirke.: armas, aga veidi pealiskaudne
15:27 21-10-2010
SkOrPiOn93 profiilipilt
Allan All: aitas oma essee kirjutamisel
18:53 17-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun