poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem valik teenuseid ja tooteid, rahuldamaks inimese soove/vajadusi. Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes eriti teras ja põllumajandus. Suurettevõtted on leidnud toetust koduste töö-kohtade säilimise pärast muret tundvatatelt ametiühingutelt. Globaalne tootmine on muutnud riikide eelisseisundeid. Kõik kauplevad kõikidel turgudel. Kollektivistlikud ideed vabakaubanduse vastased ideed. Globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid, kommunistid ja anarhistid - pole ühinenud sotsiaalseks jõuks; - suuresti eitavad parteipoliitikat; - ei paku majanduslikku alternatiivi; - on oma eesmärkides lõhenenud. Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides kriisid. Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist.
Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa riikides Sugu
Mina kultuurilised käsitlused Individualistlikud kultuurid · inimene on eraldiseisev ja unikaalne · inimene peab olema iseseisev ja sõltumatu · inimene peab hoolitsema iseenda ja oma perekonna eest · on mitme grupi liige, suhteid luuakse ühiste jagatud huvide ja tegevuste vahel · tasustatakse initsiatiivi ja individuaalseid saavutusi · hinnatud on iseseisev otsustusvõime, vastutus on individuaalne · väärtustatakse sõltumatust ja noorust, muudatusi ja muutumist Kollektivistlikud kultuurid · inimest vaadeldakse grupist lähtuvalt, mingi grupi liikmena · oluline on meie ja grupile orienteeritus · inimene peab isiklikud vajadused allutama grupi vajadustele · inimene kuulub vähestesse, püsivatesse gruppidesse, mis avaldavad tugevat mõju ema kujunemisele · hinnatakse grupi eesmärkide ja heaolu taotlust, koostööd ja konformsust · vastutus ja tasud on kollektiivsed
Näiteks kui Hiinas on lepingu sõlmimine esimene samm tööle asumisel ja juhiga kontakti loomisel, siis Euroopas on leping rohkem juriidiline ning seda tuleb järgida kindlamalt. Personali koolitus Peale administratiivsete tööde nagu palga- ja hüvitisearvestuse, peab personalijuht kontrollima kultuuriliste erinevuste talutavust ning jälgima töötajate omavahelisi suhteid. Peab arvestama, et erinevates riikides on ka erinevad tööstruktuurid. Seega osad võivad olla rohkem kollektivistlikud ja vabalt töötama väga mitmekesises kollektiivis, kuid on ka neid, kes on harjunud ja eelistavadki individuaalset töötegemist. Seega on suur risk võtta ühe projekti teostamiseks tööjõudu erinevast rahvusest. Motiveerimine Välistööjõu koolitamine on samuti üks personalijuhtimise tähtsamatest ülesannetest. Kõige tõhusamaks ja paremini teostatavamaks peetakse koolitust kodumaal enne ärasõitu. Seal esitatakse ülevaade riigist, kultuurist, uskumustust, eetilistest
2) rohkem tolerantsust 3) aeglasem majanduskasv 4) Kreeka ja Portugal Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides 1) ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus 2) tasakaalustatud poliitilised süsteemid 3) rohkem tungi vabadusele. 4) Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. 5) Individualistlikem maa on USA, Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Kollektivistlikud kultuurid: 1) kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus 2) tasakaalustamata poliitilised süstemid 3) inimesed kuuluvad grupidesse 4) Kolumbia, venetsueela, Pakistan, Peruu
Ilmus seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus, see viib edaspidi aga suuremale ettevõtlikkusele, mis aitab kaasa majanduse arengule. Tulemusi saadi ka ajaloolises võrdluses. Kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes (nt Eesti, USA) rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja eesmärkide poole püüdmist, kollektivistlikud kultuurid(70% maakera rahvastikust) seavad esiplaanile grupi (perekond, rahvas, suguvõsa) vajadused. Saavutusvajaduses võib olla kultuurilisi erinevusi.
Kui peaksite võrdlema suurt hulka kultuure kogu maailmas, leiaksite, et vaatamata erinevustele tegelevad nad kõik viie sotsiaalse elu võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini. Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust; kohustused on olulisemad kui inimsuhted; reeglid ja õigused on kõigile ühesugused; eksimused toovad kaasa süütunde ja eneseaustuse kaotuse; kõigil peab igas
2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Kultuurid võib jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist. Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980) Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni. 1. Senso-motoorne staadium (0 2 a). Selle perioodi alguses ei mõista lapsed objektide konstantsust (et objektid ka siis edasi eksisteerivad kui neid näha ei ole). 2. Preoperatsionaalne staadium (2 7 a)
Nõukogeude liidus II Maailmasõja eelsest ajast võib välja tuua töökooli idee, milles leidus sotsiaalpedagoogiline idee püüda lahendada sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega ning vajadust omandada kasvatuse abil oskused ühiskonnas toimetulekuks. (Mikser, 2001: 53). Nõukogude Liiduga ühendatud Eestis seati hariduse ja kasvatuse aluseks kommunistlikud ja kollektivistlikud ideed, kus esines ka sotsiaalpedagoogilisi ideid – peeti oluliseks kasvatustööd, kaasamist, laste harimist, vaba aja sisukat täitmist – sotsiaalpedagoogika distsipliin kui niisugune aga puudus. (Selg, 2012: 101) Lisaks võis nõukogudeaegses Eestis leida Vene kasvatusteadlase Anton Makarenko poolt kirjutatud sotsiaalse kasvatuse ja sotsiaalse pedagoogika temaatilist kirjandust, kus kasvatustöös
dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse.
· Keel · Jutud ja jutustused · Tegevuspraktikad ja kombed 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · Tehiskeskkond · Väärtushinnangud · Peamised arusaamad 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? · Liikmetel sarnased tõekspidamised · Liikmete suhtlemine on lihtne · Liikmete vajaduste rahuldamisel vastastikune sõltuvus · Tugevad kollektivistlikud tendentsid org. vajadused isiklikest tähtsamad 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on formaalne grupp, mille koostöö tulemuseks on positiivne sünergia. 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus) · Formeerumine · Tormamine · Normaliseerumine · Toimimine 12. loeng 1
Kes on raamatu autor? R. Saldini 11. Millised kaks komponenti on vajalikud, et vähemus suudaks mõjutada enamuse arvamust - järjepidevus ja enesekindlus Konformsuse esinemise mõjutajad Normatiivse mõju korral 1. Grupi kohessiivsus mida ühtehoidvam grupp, seda kiirem konformsuse teke. 2. Grupi suurus teatud piirini suurendab konformsuse teket. 3. Kaaslaste toetus mida rohkem toetust, seda vähem konformsust. 4. Kultuuri normid individualistlikud vs kollektivistlikud kultuurid Informatsioonilise mõju korral 1. Enesekindlus 2. Ülesande keerukus Mõjutavad veel: · stereotüübid · kui vähemus on järjekindel, enesekindel. · Autoriteet. 12. Kui palju katsealustest S. Ashchi eksperimentides andsid järele vähemalt ühe korra grupi survele 3/4 Konformsus Konformsususe all peetakse silmas käitumise ja hoiakute muutumist, et olla kooskõlas grupi/ühiskonna ootuste ja normidega
soove/vajadusi. · Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes eriti teras ja põllumajandus. Suurettevõtted on leidnud toetust koduste töö- kohtade säilimise pärast muret tundvatatelt ametiühingutelt. Globaalne toot- mine on muutnud riikide eelisseisundeid. Kõik kauplevad kõikidel turgudel. · Kollektivistlikud ideed vabakaubanduse vastased ideed. Globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid, kommunistid ja anarhistid - pole ühinenud sotsiaalseks jõuks; - suuresti eitavad parteipoliitikat; - ei paku majanduslikku alternatiivi; - on oma eesmärkides lõhenenud. · Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides kriisid. Maailama
vahel. · Tasustamissüsteem orgnaistaioonikultuuri mõjutab see, et milliseid tunnustamise süsteeme organisatsioon kasutab millised käitumised teenivad tunnustuse või karistuse. 18. Tugeva ja positiivse organisatsioonikultuuri tunnused Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne Liikmete vajaduste rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikune sõltuvus Tugevad kollektivistlikud tendentsid org vajadused on isiklikest tähtsamad Kultuur on positiivne, kui organisatsiooniliikmed toetavad juhtkonda Liikmed tunnetavad, et nad mõjutavad organisatsiooni käekäiku Liikmed tunnevad, et tegevusest saadav kasu jagatakse võrdselt Organisatsiooni ametlikke suhteid ning töökorraldust peetakse mõistlikuks 19. Indiviid ja isiksus. Tegurid, mille mõjutavad indiviidi grupis Indiviid bioloogiline tähendus
Mida individualistlikum kultuur, seda nõrgemad on inimestevahelised sidemed ning seda enam eeldatakse, et igaüks hoolitseb ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides, vastupidiselt, oodatakse, et inimesed oleksid pühendunud oma grupile (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond) ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust. Jõukamad linnaühiskonnad kalduvad enamuses olema individualistlikud, traditsionaalsemad, vaesemad maaühiskonnad kollektivistlikud. Esimest mõõdet esindavad näiteks USA, Austraalia ja Holland, teist Panama, Venezuela ja teised Ladina-Ameerika maad. Eesti kuulub pigem individualistlikusse gruppi, sest meile on antud sõnaõigus ja omaalgatus. 8. Mis on ühist kristlusel, islamil ja judaismil? Mõlemal on üks Jumal, said alguse Vanast-Kreekast ja kõikide sisu põhimõtteliselt ühtivad aga kohtade ja isikute nimed on erinevad. 9. Mida tohib süüa üks tõsiusklik juut ja mida mitte?
väärtuslikumana. Massimeedia: emantsipeerumise faktor (pakub inimestele võimaluse erinevateks valikuteks, otsusteks, hoiakuteks; esitab võimaluste paljusust); individuaalse kogemuse tugevdaja (esitab erinevaid kogemusi, elukäike, andes märku, et igaühe elu ja kogemused on omaette väärtus kogu ühiskonna jaoks); samas ka pealiskaudsete sotsiaalsete suhete genereerija ja sotsiaalse desintegratsiooni allikas (individualismi rõhutades seab meedia tegelikult kahtluse alla kollektivistlikud või kollektiivsed väärtused). Funktsioonide käsitluse laiendamine: disfunktsioonid ja negatiivne toime Televisioonile võib omistada narkootilise, auditooriumi umastava toime, mis tekitab massides poliitilist apaatiat, sest meelelahutus võimaldab inimestel reaalsusest põgeneda ega kohusta teda aktiivseks osalemiseks (selline on ka FB like-nupp). > suhestades end sel viisil mõne poliitilise või meelsusaktsiooniga, on inimeste
5. abituse näitamine (supplication), enda esitamine nõrga ja abituna.kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla.Sellises olukorras esitaja näitab üles abitust ja soovib sellega esile kutsuda teises kohustust aidata 6. tagasihoidlikkuse ilmutamine 2. INDIVIDUALISM-KOLLEKTIVISM (HOFSTEDE) 3. VÕIMU DISTANTS (HOFSTEDE) Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). Võimudistantsi kujunemise eeldusteks 3 faktorit: Kliima: külmema või mõõduka kliimaga maades valitseb madalam võimudistants, troopilistes maades suurem võimudistants.
Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Kultuuridimensioonid. Kollektivism-individualism (G.Hofstede´i järgi). Individualistlikud vs. kollektivistlikud kultuurid Psühholoogias kasutas individualismi mõistet esimesena Geert Hofstede (1980, 1991), kes defineeris individualismi ja kollektivismi kui suhte üksikisikute ja gruppide vahel, kuhu need isikud kuuluvad. Tema arvates on ühiskond individualistlik siis, kui sidemed üksikisikute vahel on nõrgad ning igaüks hoolitseb enda ja oma lähemate perekonnaliikmete eest ise (Realo jt, 2002, p.165). Harry Triandise (1993,1995) käsitluses on individualism ja kollektivism kultuurisündroomid ehk
· Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus( hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama) · Sotsiaalne stabiilsus(käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud) 84. Milline on tugev organisatsioonikultuur? · Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi · Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne · Liikmete vajaduste rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikuna sõltuvus · Tugevad kollektivistlikud tendentsid(org. vajadused on isiklikest tähtsamad) 85. Mis on grupp ja meeskond? Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väikesearvuline inimrühm (3-15 in.), kes üldise eesmärkide saavutamisel on pühendunud mingi kitsapiirilise ülesande täitmisele ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Grupp on inimeste hulk, kes jagavad samu vaateid, teevad koostöid ja kellel on teatud õigused ja kohustused grupi liikmena. 86. Mis on grupi arenguastmed?
o madustest ja e es märkidest midagi ühiskondlikku, mille m ääravad seosed teistega Olulised on MINA minu isiklikud saavutused ja edusam mud, minu õigused ja vabadused MEIE grupiees märgid ja solidaarsus, m eie ühised kohustused ja o mavahelised suhted Ei ole soositud konfor mis m e gois m Tunnuslause Ole ustav iseendale Mitte ke e gi m eist pole üksik saar Kultuurid Individualistlikud lääne kultuurid Kollektivistlikud aasia ja arengu maade kultuurid · Vastastikku sõltuv Mina käsitus sisaldab rohke m gruppi kuuluvust tähistavaid määratlusi. · Enesehinnang on tugeva mini seotud teiste arvamuse ga minust ja minu grupist ( Crocker et al, 1994) · Kollektivistliku vs individualistliku kultuuri positiivne kangelane. · Käitumine Kobo maavärin 1995 marodöörluse puudu mine · Kollektivistlik kultuur seal, kus ühised problee mid (looduskatastroofid jne) Atributsioon
Mõlemad sisaldavad väärtusi, tõekspidamisi ja käitumisviise ning neid antakse edasi põlvest põlve või organisatsiooni uutele liikmetele. 6. Äri ja erinevad kultuurid 12 Oleme kultuurierinevuste klassifitseerimisel leidnud üha rohkem piiranguid. Nii võimegi kuulda kommentaare, nagu need (Trompenaars, Woolliams, 2005): ,,Muidugi ei ole jaapanlased loomingulised! Nad on ülimalt kollektivistlikud ega julge enda eest seista, sest kardavad kahjustada meeskonnavaimu." ,,Nüüd saan ma aru, miks USA kultuur elatab ära kõik need advokaadid. Nad on muutunud nii universalistlikeks, sest vajavad reegleid, mis reguleerivad nende individualistlikke suhteid." ,,Lisaks iseloomustab neid ülim mobiilsus. Seetõttu ei ole neil aega luua usaldusväärseid suhteid. Nii asendavadki neid advokaadid ja lepingud." ,,Kas pole hämmastav, kui muretud on prantslased ja itaallased kokkulepete ja tähtaegade
ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne kultuurile, sest seal peab langetama suuri valikuid ja on suurem valikuvabadus 1) Kultuuridevahelised uuringud: 1) individualistlikud kultuurid (Euroopa ja P-A) väärtustatakse vabadust ja iseseisvust 2) Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) grupikuuluvus ja kohustuste täitmine Mõtlemise areng Jean Piaget lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne loogilise mõtlemiseni jõudmist 1) Senso-motoorne staadium ei mõista objektide konstantsust 2) Preoperatsionaalne egotsentrist, arvab et kõik näevad maailma nii nagu tema. o Mõistuse teooria arusaamine et teistl on teadvus 3) Konkreetsed operatsioonid mõistab ainult eksisteerivaid asju
2. Väärtushinnagud - kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe 3. Peamised arusaamad - suhe keskkonda, inimesse, reaalsusesse, aktiivsusesse ja inimsuhetesse 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. 4. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid 5. Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne 6. Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega 7. Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid 5. Iseloomusta positiivset organisatsioonikutuuri. 8. liikmed toetavad juhtkonda, 9. liikmed tunnevad, et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi ja neist sõltub midagi, 10. liikmed tunnevad, et tegevusest saadavad kasud jagatakse kõigi vahel ausalt, 11. tõhusa töökorralduse nõuet peetakse mõistlikuks, 12. organisatsiooni ametlikke suhteid peetakse mõistlikeks. 6. Mis on grupp?
Polügaamia. Polügüünia- mees ja mitu naist, polüandria-naine ja mitu meest. Enne kaasaegse rahvusriigi tekkimist laiendatud perekond norm. Perekonna ülesandeks on siin paljud sellised tegevused, mida tänapäeval kannab riik (omandi kaitse, vanade ja haigete eest hoolitsemine jne). Ühiskonna muutudes on muutunud ka perekonna struktuur ja tänapäeval laiendatud pere suhteliselt harv nähtus. Enam esineb suurtes majapidamistes maapiirkondades ja ühiskondades, kus prevaleerivad kollektivistlikud traditsioonid ja väärtused (Korea, Hiina jne). Samas ka seal pärastsõjajärgsel ja linnastumise perioodil hääbumas. TUUMIKPEREKOND on omane kaasaja ühiskonnale. Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. Rahuldab lähedusevajadust.
Organisatsiooni identiteet 14 Kollektiivne pühendumus Sotsiaalne stabiilsus Vahend maailma mõistmiseks 5. Milline on tugev ja milline on nõrk organisatsioonikultuur? TUGEV ORGANISATSIOONIKULTUUR: Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne Liikmete vajaduste rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikune sõltuvus Tugevad kollektivistlikud tendentsid organisatsiooni vajadused on isiklikest tähtsamad Nõrk organisatsioonikultuur on vastupidine 6. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest sellele.
3) Baasarusaamad e. tõekspidamised (alateadlikud ja nähtamatud) Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne Liikemete vajadusta rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikune sõlvtuvus Tugevad kollektivistlikud tendentsid organisatsiooni vajadused on isiklikest tähtsamad 5. Iseloomusta negatiivset organisatsioonikutuuri. Liiked ei toeta juhtkonda Liikmed ei tunneta, et nad mõjutavad organisatsiooni käekäiku Liikmed ei tunneta, et tegevusest saadav kasu jagatakse võrdselt 6. Mis on grupp? Teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. 7. Millised on grupi arenguastmed? Kirjelda nende sisu.
- Erinevus empaatiast (teadmine, et isik on distressi põhjustanud - Oluline emotsionaalne distress – prosotsiaalne käitumine üheks viisiks ebamugavust vähendada Situatsioonilised - Olukorra märkamine ja hindamine – mis on need olukorrad kus on päriselt abi vaja - Kulu-tulu analüüs – kui aitan kui palju tuleb tulu ja kui palju kulu, toimub väga kiiresti - Teiste juuresolek - Asukoht – päikselisel päeva on tõenäolisem appi minna kui öösel pimedas - Kultuur – kollektivistlikud kultuurid on abistavamad igapäevastes tegevustes ja toimingutes, vähem abistavad annetades ja kaudsetel viisidel - Gruppi kuulumine – kuhu me tajume et kuulume, kuhu kuulub abivajaja, kuhu kuuluvad ümbritsevad inimesed. Situatsioonilised mõjutajad: kognitiivne mudel Olukord > olukorra märkamine > olukorra hindamine > isikliku vastutuse võtmine > tegevuskava otsustamine > lõplik otsus Piliavin tasu-kulu maatriks - Mõned kulud on vähem märgatavad nt mittealgatamise kulu
staatuses; iseloomus, tarkuses, abitsioonikuses jne. ● Buss et al. (1990) 10 000 meeste ja naiste partneri eelistuste uuring. Naised valivad mehi resursside hankimise potentsiaaliga (nt. küpsus, ambitsioon, raha teenimise potentsiaal). Mehed valivad naisi kõrge paljunemise potentsiaaliga (nt. noor, ilus, terve) ● Füüsiline atraktiivsus on vähem oluline kollektivistlikes kultuurides võrreldes individualistlike kultuuridega. Kollektivistlikud kultuurid – oluline staatus grupis, perekonna staatus jne. The matching phenomenon Inimestel on tendents valida paariliseks see, kellel on sama tase mingi konkreetse tunnuse osas (nt. füüsiline atraktiivsus). Fenomen kehtib nii sõprussuhete, kohtingute kui ka abielude puhul. Kardame olla tõrjutud nende poolt, kes on füüsiliselt atraktiivsemad kui me ise? Tõrjume neid kes on meist vähem füüsiliselt atraktiivsemad? Õigluse teooria.
siis areneb sellest laps *lastele aitab pilt või joonistus *ei tohi öelda et siis kui suureks saad siis saad teada *vasta midagi, võimalikult lihtsalt, et laps tunneb et teda kuulatakse *peres saab läbi sõnamängu sellised asju õpetada või muniasjutte lugeda mis on teiste maade omad, saab teha teiste maade toite, vaata et ükski rahvas ei saaks märgistatud 5) Individualistlikud ja kollektivistlikud kultuurid- ühes r Individualistlik- põhjamaad, USA ; kasvatuseesmärk on saada iseseisvaks, enesemääratlus isiklik õnn ise otsustamise õigus, privaatsus, sõltumatus, isiklik initsiatiiv positiivne, pigem tuumperekonnad Kollektivism- Aasia lähis ida , rühma huvid kaaluvad isiklikud huvid üle, rõhutatakse harmooniat, solidaarsust, meie-tunnet, üksiku rühmaliikme arvamus ei tohiks minna vastu grupi arvamusele, pigem laiendatu
Freud ja Maslow vastandusid talle. Samoa haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" kultuuris pole vaja teismelisel langetada tähtsaid otsuseid. poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele kultuuride võrdleva analüüsiga. Kuivõrd eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma. individualistlikud või kollektivistlikud on inimesed ühiskonna sees (grupikuuluvus vs. iseseisvus). Klassikaline sotsioloogia oli ennekõike Euroopas, aset leidsid teoreetilised arutelud suurte klassikute vahel. Mõtlemise areng Jean Piaget, kes on välja pakkunud Tänapäevane sotsisoloogia on praktilisem, tehakse palju mõjuka mõtlemise arengu strateegia. Selle staadiumid on: empiirilisi uurimusi
Ameerika psühholoog David McClelland uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nande seost vastava maa majandusnäitajatega. Kinnitust leidid üldine seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus. Tuntud kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja omaenda eesmärkide poole püüdlemist, kollektivistlikud kultuurid aga seavad esiplaanile grupi vajadused. Seega võib inimeste saavutusvajaduses olla ka kultuurilisi erinevusi. 4.EMOTSIOONID 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused
(individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud. 52. KULTUURIDIMENSIOONID. VÕIMU DISTANTS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). See tuleneb sellest, et germaani keeli rääkisid barbarid. Võimudistantsi kujunemise
· Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis) · Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid tesimeliseea probleeme nagu lääne noortel · Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis Kultuuridevaheline psühholoogia Psühholoogiliste protsesside võrdlev uurimine erinevates ühiskondades · Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused · Kollektivistlikud kultuurid oluline on ...? Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980) · Inimese mõtlemise arengu staadiumid: · Sensomotroone periood (0-2 a.) - objektide konstantsuse omadamine · Eel-operatsionaalne periood (2-7 a. ) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine) · Konkreetse operatsioonide periood (7-11 a.) · Formaalsete operatsioonide periood (11 - ) Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski (1896 1935)
omandatud väliskeskkonnaga suheldes ja sisemises koostegevuses, mida peetakse õigeks ja õpetatakse uutele organisatsiooni liikmetele. Tugeva organisatsioonikultuuri korral: Jagavad organisatsiooni liikmed sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi, hoiakuid ja toetavad ühesuguseid käitumisviise Organisatsiooni liikmete vaheline suhtlemine on lihtne Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid e. organisatsiooni vajadusi peetakse tähtsamaks kui üksikisiku soove Positiivne on organisatsioonikultuur siis, kui selle kõik liikmed toetavad juhtkonda, kui see on seadnud organisatsiooni edukaks toimetulekuks eesmärgid. Seda võib iseloomustada järgmiste tunnuste alusel: Organisatsiooni liikmed tunnetavad, et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi ja neist sõltub midagi.
Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Üks viis kultuure jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) – väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) – väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist. 20 Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 – 1980) Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni. 1
Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13), · maskuliinsus-feminiinsus (vt. Tabel 14). Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Tabel 11. Individualismi ja kollektivismi dimensioon. Kollektivistlikud maad Individualistlikud maad Grupp hoolitseb inimese eest (sugulased) Igaüks peab enda eest ise hoolitsema "Meie"-kesksus "Mina"-kesksus Samastumine grupiga Identiteet põhineb indiviidil endal Organisatsiooni kuulumine moraalsel Organisatsiooni kuulumine arvestuslik alusel Organisatsioonid sekkuvad inimese eraellu Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule
annaabi.ee 
