Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiiv leping on leping mis sõlmitakse kirjalikult. See leping reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid. Selle lepingu lisad on lahutamatud osad ning nendel on samasugune juriidiline jõud nagu kollektiivlepingulgi. Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata nt. palgatingimused, töö-ja puhkeaja tingimused, töötingimused ning muud tingimused mis on vaja töötajal teada. Selle lepinguga määratakse palga alammäär ning selle korrigeerimise korra, tööohutuse lisaabinõud, tööhõivetagatised ning muud tööalased tagatised, mida peetakse vajalikuks töötajale teada andmiseks. Kollektiiv lepingu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled olema nõus punkitega mis on lepingus toodud. Et mõlemad oleks nõus ning
Kodused ülessanded Ülessanne 8. 13. aastase noormehega on võimalik tööleping sõlmida, kuid on vajalik vanema või hooldaja kirjalik nõusolek ja lisaks ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealised võivad olla töötajaks tööl, kus töötamine ei ohusta tervist, kõlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga. Mina äriühingu omanikuna vormistaksin tähtajalise töölepingu. Ülessanne 13. Vastavalt TLS §96, Anne V töölepingut ei oleks tohtinud lõpetada etteteatamata, vaid vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamisega. Hüvitist Anne V'le maksma asutus ei pidanud ning sellega seadust ei rikutud. Ülesanne 15. Berta S. saab oma õigusi kaitsta järgnevalt. Vastavalt kui töölepingu kestus ei ületa kahe nädalat, siis TLS ei nõua lepingu sõlmimisel kirjalikku vorminõude järgimist
kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud. Kollektiivleping lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue
Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal.
Seda olenemata asjaolust, kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing. Lepingu ülesütleime etteteatamisega ja ülesütlemise minimaalne etteteatamise aeg on 6 kuud. Alates lepingu ülesütlemise teatest lõppeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Mina isiklikult leian, et antud leping on väga vajalik ennetamaks pingeid töökohtades ja vältimaks suuremaid segadusi seoses inimeste erinevate mõistmisteks ja möödarääkimisteks. Olen töötanud kollektiivlepinguga ning seoses tolhetkel firmas töötades soovis tööanda rakendada ebamäärast koondamisi siis lahenes asi õnneks töötajatele kasulikumalt. Koostas Eve Muul N11
Kollektiivlepingu seadus määrab kindlaks selle sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused. Kollektiivlepingut sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel
Etteteatamistähtajad: usalduse kaotus; Alla 1 t.a. 15 kp, 1-5 t.a. 30 kp, 3.isiku usaldamatuse põhjustamine; 5-10 t.a. - 60 kp, 10 ja enam t.a. 90 kp süüliselt ja olulisel määral kahjustanud tööandja vara või Kollektiivlepinguga võimalik teised tähtajad! loonud kahju tekkimise ohu. saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine. NB! (p-d 1 ja 2: vajadusel pakkuda teist tööd). Etteteatamistähtaegu ei pea teatud juhul järgima (TLS §97)!
Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks. Kollektiivlepingu tingimused võivad käsitleda laiemas mõistes töötingimuste ja töötervishoiu ning tööohutusküsimuste kõrval ka erinevaid toetusi ja sotsiaalteenuseid. Töölepingu sõlmisel peab tööandja töölepingu kohaselt esitama töölepingu kirjalikus dokumendis viite kollektiivlepingule. Töötajate töökohustuste ring on piiratav ka kollektiivlepinguga.Töölepingu kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Ka seaduse , mis sätestab igapäevaseks kohustuslikuks puhkeajaks 11 järjestikust tundi ja lubab seega 24-tunnises ajavahemikus töötada maksimaalselt 13-tunnise tööpäevaga, lubab sellestki piirangust erandeid kollektiivlepingu sõlmimisega.Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kui öötöö tegemise piirangut reguleeriv paragrahv lubab erandite tegemist nii
biomehhaanikast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest, kliinilisest mõtlemisest, pedagoogikast jne.Kindlasti läheb tarvis klienditeenindus-, juhendamis-, keele-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditöö oskust.Füsioterapeut on analüüsi-, empaatia-, otsustus-, kohanemis- ja koostöövõimeline, usaldusväärne, loominguline, heatahtlik, täpne ning hea ajakavandaja. Füsioterapeudi sissetuleku alammäär on kehtestatud ,,Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepinguga". Konkreetne palk oleneb tööandjast. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus.Füsioterapeudid töötavad tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas.Füsioterapeudi tööülesanded on muu hulgas võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihasjõu säilitamine või parandamine,
seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest. Läbirääkimised
Äripäevast). Muidugi ei tasu olla tänamatu ning olla rahul sellega, et üldse palgatõusu lubati, kuid minu aravtes oleks hooldajatel ning õdedel seda veelgi suurendama. Nende töö on ju tegelikkuses kõige suurem ning vaevalisem. Kahjuks loorberitele puhkama jääda ei lasta. 24.oktoobril avaldatud artiklis ,,TÜ kliinikum uurib, kas streik on seaduslik" tuleb välja, et need õed, hooldajad ning arstid, kes tööl kollektiivlepinguga, ähvardab kohtusse kaebamine. Tööandjate keskliit on juhtinud Reili Kardmaa RM11 tähelepanu, et tervishoiutöötajad, kes töötavad kehtiva kollektiivlepinguga haiglates, ei saa streigist osa võtta. Nii on Tartu ülikooli kliinikumi töötajatel kehtiv kollektiivleping oma tööandjaga ning Delfile teadaolevalt arutab kliinikumi juhtkond võimalust streikijad kohtusse kaevata.
· kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; · kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. Kollektiivleping: Kollektiivleping - vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajateühingu või -liidu või tööandjate ühingu või -liidu, samuti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata: · töö tasustamise tingimused · töötingimused · töö- ja puhkeaja tingimused · töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingumused · töötajate koondamise tingimuse, korra ja tagatised koondamise puhul · töötervishoiu ja tööohutuse tingimused · kutse täiendus ümberõppetingimused abitöötutele · tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks
§3 Puhkuse andmine tööaasta eest Tööaastaks loetakse tööandja juures tööleasumise päevast ja kestvust järgmise aasta sama päevani. § Puhkust takistavad asjaolud 1) Töötaja ajutine töövõimetus 2) Rasedus- ja sünnitus puhkusel viibimine 3) Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülessannete täitmine 4) Osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiiv läbirääkimisel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras 5) Õppe puhkusel viibimine §4 Tööaasta arvutamine (1) Lisaks tegelikult töötatud ajale arvutatakse töö aasta hulka: 1) Aeg mill töötaja on ajutiselt töövõimetu 2) Puhkuse aeg va. Lapsehooldus puhkud ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg 3) Osaliselt tasustatava puhkuse aeg 4) Töölepingu ebaseadusliku lõpetamisel, ebaseaduslikult teenistusest vabastamisel
Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine – sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal.
TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel 1)Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. 2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks. Välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada,et töötaja jätkab töölepingu täitmist. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. Töölepingust taganemise keeld Töölepingust taganemine on keelatud
hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. § 46. Töö tegemise aja piirang (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni. (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. (4) Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
tundi. (3) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suurema töötundide arvuga vahetust kuni 24 tundi tingimusel, et töötajale antakse kompenseeriv puhkeaeg, järgmistele töötajatele: 1) valve- ja turvatöötajad; 2) tervishoiu- ja hoolekandetöötajad; 3) tuletõrje- ja päästetöötajad; 4) töötajad, kelle suhtes on selline võimalus ette nähtud kollektiivlepinguga. Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks antakse pärast neli tundi kestnud töötamist, mis kestab 30minutist kuni 1 tunnini. Töötaja võib töö territooriumilt lahkuda. Seal kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka. Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 16.Töölepingu lõppemine § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel Pooled võivad nii tahtajalise kui tahtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. § 80. Töölepingu lõppemine tahtaja möödumisel (1) Tahtajaline tööleping lõpeb tahtaja möödumisel. (2) Kui tahtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tahtajatult. (3) Kui töötaja jatkab töö tegemist parast lepingu tahtaja möödumist, loetakse leping tahtajatuks, valja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpaeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jatkab töölepingu taitmist. § 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga Tööleping lõpeb töötaja surmaga. § 82. Töölepingust taganemise keeld
saanud isikud. Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 aastaseks saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek. 13-15 aastased alaealised võivad tööd teha, kui on allkirjastatud nii vanema või hooldaja kirjalik nõusolek kui ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealiste puhul on veidi rangem kord ning jälgima peab, et töötamine ei ohusta tervist, kõlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga. Mõnedel töökohtadel kasutatakse ka kõrgendatud vanusemäära, näiteks presidendi vanusemäär on 40 aastat. (1, 5) 2. KES ON TÖÖANDJA? Tööandja on teovõimeline füüsiline või juriidiline isik (organisatsioon), kes astub töötajaga töösuhtesse. Füüsilisest isikust tööandjateks loetakse füüsilised isikud, kes on kehtiva korra kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud ja teostavad ettevõtlustegevusi ilma juriidilist isikut moodustamata
3) viis kuni kümme tööaastat vähemalt 60 kalendripäeva; 4) kümme ja enam tööaastat vähemalt 90 kalendripäeva. (3) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. (4) Kollektiivlepinguga võib ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevad etteteatamistähtajad. Kui töötaja poleks haigeks jäänud, oleks ta võidud eelnevate paragraafide alusel seaduslikult koondada. Kuna töötaja aga haigestus ja oli haige rohkem kui 4 kuud (ei olnud haige lühiajaliselt ehk alla nelja kuu, mille puhul tuleks jälgida § 92 p 1 lg 3), läheb käiku §88: § 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel
riigiasutuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. See sõlmitakse tööandja ja töötajate ühingu vahel või tööandjate ühingu ja töötajate ühingu vahel. Samuti on võimalik selliseid lepinguid sõlmida ka tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel. Kollektiivleping laieneb nendele isikutele, kes kuuluvad sellise lepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepinguga ei või ette näha tingimusi, mis oleks töötaja jaoks halvemad sellest, mis seadusega on ette nähtud. Kollektiivlepingu peab sõlmima kirjalikult. Selle peab sõlmima läbirääkimiste teel, mida peavad pidama poolte esindajad kokulepitud ajal. Kollektiivleping sõltub allakirjutamise päevast, kui just lepingus ei ole teisiti ette nähtud. Leppetrahvi mõiste ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele
Vastavalt pg 51, lg 1 - Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti on tema keeldumine põhjendatud kui tema vahetuste vahele jääb vähem kui 11 tundi ja puhkeaeg ei ole vastavalt pg 51, lg 6 jaotatud osadeks. Töötaja nõusolekul võib teda rakendada öötööl pg 51, lg 6- Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 919) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust 44) Tööandja teeb tähtajalise töölepingu, sest tal on tähtajaline kauplemisluba. Töötaja polnud nõus. Kummal on õigus? § 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg;
40. eluaastast (TLS § 2). Erandjuhtudel võivad töötajateks olla ka alaealised. 15-aastaseks saanud alaealisel on vaja ühe vanema või eestkostja kirjalikku nõusolekut. 13-15 aastased alaealised võivad tööd teha, kui on allkirjastatud nii vanema või hooldaja kirjalik nõusolek kui ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealiste puhul peab veel jälgima, et töötamine ei ohustaks alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud kollektiivlepinguga. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. (Kiris, 2003: 271) 1.2 Kes on tööandja Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise struktuurüksus, kui talle on antud tööandja kohustusedv või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega kindlaks määratud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18-aastane. (Kiris, 2003: 272) 2. TÖÖLEPING
on vaja otsustada nt töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine või kahjude hüvitamine. Täitmiseks kohustuslikud tingimused Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, aga ei pea täitma iga tööandja korraldust. Täitmiseks kohustuslikud korraldused on: mis on seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega ja mille andmisel on mõistlikult arvestatud töötaja huvide ja õigustega ja ei ole vastuolus seaduse ega kollektiivlepinguga. Teatud juhtudel peab töötaja täitma neid korraldusi, mis on tingitud hädavajadusest. Raseda ning rasedus ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused Õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, esitades selle kohta arsti tõendi. Vastava töö puudumisel võib töötaja töö tegemisest ajutiselt üldse keelduda. Kui teise töö eest makstav tasu on madalam, hüvitab haigekassa töötajale
Töölepingu lõpetamise viisid: 1) Töölepingu tühistamine- TLS §-d 13 ja 14. Tööandja tühistab töölepingu eksimuse või pettuse tõttu 2) Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel TLS § 79. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 3) Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel- TLS § 80 Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. 4) Töölepingu lõppemine töötaja surmaga –TLS § 81 –Tööleping lõppeb töötaja surmaga.
aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine. Hüvitise maksmise kohustus lepingu lõpetamisel (TLS § 90) : likvideerimise, koondamise, töötaja mittevastavuse tõttu. Pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse raugemisel maksab hüvitist Eesti Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91): töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja mis tahes puhkuse ajal; ajal, mil töötaja osaleb seaduslikus streigis; Aaal, mil töötaja täidab talle riigi või KOV poolt pandud ülesandeid. Keeld ei kohaldu lõpetamisel likvideerimise või pankroti väljakuulutamise tõttu.
2) Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks 3) Tööde mahu ajutisel suurenemisel 4) Hooajatööde tegemiseks 5) Kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul) 6) Tööandja loobumine lepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu 25. töölepingu vorm Töölepingus peavad olema kohustuslikult ära näidatud järgnevad kokkulepped: 1) Tehtav töö ja selle keerukuse aste 2) Tööaeg 3) Töötasu - ei tohi olla halvem, kui kollektiivlepinguga on ette nähtud; kuidas makstakse jne. 4) Töö tegemise asukoht 5) Kui leping on sõlmitud määratud ajaks, siis lepingu kehtivusaeg 6) Tööleasumise aeg 26. katseaeg Katseaeg ei või ületada 4 kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele ja invaliididele töölevõtmisel neile ettenähtud töö- või ametikohtadele. 27. töölepingu lõpetamise vormistamine töölepingus ja tööraamatus Tööleping võib lõppeda vaid seadusega ette nähtud alustel: 1
erinevate majandussektorite vahel. Eesti tööjõu paindlikust iseloomustavad neli aspekti (Treu 1992) , väline paindlikus, funktsionaalne, tööaja ja palga paindlikus. Väline paindlikus võimaldab tööandjal vastavalt vajadusele töötajate arvu suurendada või vähendada. Funktsionaalne paindlikus hõlmab töökorraldust, efektiivsema tootmise jaoks. Tööaja paindlikus töötamist eriaegadel ka ületundide tegemist ja palga paindlikus seisneb võimalusest palgad fikseerida kollektiivlepinguga. Vastupidiselt Eestile iseloomustab Euroopa Liidu tööjõu turgu jäikus sellest tulenevalt ka suhteliselt suur pikaajaliste töötute arv. Euro tulek on mõjutanud nii otseselt kui ka kaudselt kinnisvara turgu. Euroga kaasnevad mõjud pole otsesed ja selged vaid pigem kaudsed protsessid. Kinnisvara turule on eriti oodatud välismaised investorid, kuid ka eesti omad ettevõtted raha paigutamiseks, investeerimiseks. Maastrichti kriteeriumite täitmine puudutab meid kõiki mitte ainult valitsust
võib tööandja uuetöötaja puhkuse osas ajakava täita. Selles reeglis on mõned erandid ehk olenemata töötatud ajast tuleb puhkust täiesulatuses anda: Alaealistele Isikule, kellele on määratud töövõimetus pension või rahvapensionn Naisele enne või pärats sünnituspuhkust Tööga seotud tervise kahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale. Seda loetelu võidakse täiendada kollektiivlepinguga ja puhkuse andmine esimesel tööaastal täies ulatuses võib kokkuleppida juba töölepingut sõlmides. Puhkuse ülekandmist teisele ajale ei takista puhkuse ajakava. Ka osa puhkusets võib üleviia teisele tööaastale. See errand ketib üksnes alaealiste suhtes, nemad peavad igal tööaastal oma puhkuse kättesaama Puh§18 järgi on puhkuse üleviimine teisele ajale on kohustuslik, kui ettenähtud ajal töötaja on: Viibib rasedus ja sünnituspuhusel
34. Rahvusvaheline meresõit- meresõit väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda, mille ajal peatutakse välisriigi sadamas. 35. Meretööleping- reederi või muu tööandja ja laevapere liikme vaheline kokkulepe, mille kohaselt laevapere liige kohustub töötama reederi huvides, alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele, reeder aga kohustub maksma laevapere liikmele töö eest tasu ning tagama talle seaduse, muu õigusakti, meretöö- ja kollektiivlepinguga ning poolte kokkuleppel ettenähtud töötingimused. 36. Laevapere liikme valveaeg- aeg, millal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretöölepingule kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. Valveaega ei arvata tööaja hulka. 37. Üleühenduseline ettevõtja- ettevõtja, kellel on liikmesriikides kokku vähemalt
lisaks põhipalgale: täiendavate tööülesannete täitmise (lisatöö tegemine) nõutavast tulemuslikuma töö eest preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel töötamise eest eritingimustes (ületunnitöö töötamine puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel või ööajal) Lisatasu suurus: kokkulepitud rahasumma kokkulepitud protsent põhipalgast (tunni, päeva, kuupalgast) suurus on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga Mall Gramberg Juurdemakse Juurdemakse summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine Tingimus töötaja ei ole süüdi palga vähenemises. Juurdemakse tehakse: praagi tootmisel tööseisaku korral vähemtasuvale tööle üleviimisel seoses tootmis hädavajadusega või alaliselt
aripaev.ee/uudised/2012/12/17/kas-uhe-tooandja-juures-saab-pidada- mitut-eri-ametit). 9. Kui töötaja on nõus, kas siis võib tööandja korraldada tööaja selliselt, et vahetus kestab 24 tundi? Põhjenda § 51. Igapäevane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 919) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv).
Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma töötajale töötasu ja kindlustama talle töötingimused, mis on ette nähtud poolte kokkuleppega, kollektiivlepinguga, seadusega või haldusaktiga. 7. Töölepingu pooled. TLS § 2 järgi võib töölepingu pooleks töötaja poolelt reeglina olla 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik, erandjuhtudel alates 13-aastaseks saamisest. Ainult füüsiline isik seega ja võib olla ka välismaalane, kui tal on elamisluba. Tuleb kõrvale vaadata TsÜSi, kus alates 18a on teovõimelisus ja enne on piiratud ka võimalik ning siis on vaja kehtivate tehingute tegemiseks vanema luba
Õigusõpetus IX Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele. Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks
tööandja tegevusega seotud ettenägematud asjaolud, eelkõige kahju ärahoidmiseks. - Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (lg 2). - Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6). - Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7). Tööaja piirang. - Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga kuni neli kuud (§ 46 lg 1). - Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel (§ 46 lg 2). - Arvestusperiood on kuni kuus kuud päästeteenistujatel (§ 162) ja turvatöötajatel (§ 171). - Erandina tööaeg kokkuleppel keskmiselt 52 tundi nädalas (§ 46 lg 3-5), eraldi arvestus, tööinspektor saab keelata. Öötöö ja riigipühal töötamine. - Öötöö on vahemikus 22.00 06.00 (§ 45 lg 1). Töötamist õhtusel ajal enam ei
*) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. *)Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. Rakendusala: 1) Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. 2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. Kollektiivlepingu sõlmimise kord:
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Arvestusperioodi võib pikendada tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni. Öötöö- Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00, on tühine. ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni
· Täiendav ületunnitöö ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele. · Töötaja võib kokkuleppe igal ajal põhjust omamata üles öelda, teatades tööandjale selleks 2 nädalat ette. · Tööinspektsioonil on õigus täiendava ületunnitöö tegemist keelata või seda piirata. · Töötaja ei tohi töötada nädalas keskmiselt rohkem kui 48 tundi arvestusperioodiga kuni: 4 kuud või 12 kuud kollektiivlepinguga tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. · Tööaja arvestust peab tööandja. · Tööandja saab tööaega summerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus, nt kuus, jaotuda erinevalt. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodi ei ole ühtlane ehk töötaja võib töötajada ühes nädalas rohkem tuned ja/või päevi kui teises
tööle kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul. Alaealist ei ole lubatud rakendada tööle puhkepäevadel. Paragrahv 12 kohaselt ei või 13 14-aastaste töötajate tööaja kestus ületada summeeritud tööaja arvestuse korral viit tundi, 15 16-aastastel töötajatel kuut tundi ja 17-aastastel töötajatel seitset tundi päevas. Alaealistel on töösuhetes võrdsed õigused täisealisega ning seaduse, haldusakti ja kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused. Alaealise vanem, eestkostja, hooldaja või tööandja asukoha tööinspektor võib nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töötamine ohustab alaealise tervist, kõlblust või hariduse omandamist. Abiellumine Noor inimene on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15 18-aastane nooruk võib abielluda mõlema vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. § 46. Töö tegemise aja piirang (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni. Töölepingu seadus Leht 11 / 29 (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda,
tööandja tegevusega seotud ettenägematud asjaolud, eelkõige kahju ärahoidmiseks. - Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (lg 2). - Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6). - Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7). Tööaja piirang. - Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga kuni neli kuud (§ 46 lg 1). - Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel (§ 46 lg 2). - Arvestusperiood on kuni kuus kuud päästeteenistujatel (§ 162) ja turvatöötajatel (§ 171). - Erandina tööaeg kokkuleppel keskmiselt 52 tundi nädalas (§ 46 lg 3-5), eraldi arvestus, tööinspektor saab keelata. Öötöö ja riigipühal töötamine. - Öötöö on vahemikus 22.00 06.00 (§ 45 lg 1). Töötamist õhtusel ajal enam ei
7.2 Igapäevane puhkeaeg Töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. See tähendab, et töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi. Erandina ei kohaldata igapäevase puhkeaja piirangut tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, tingimusel, et pikem töötamine on nende tervisele ohutu. Lisaks eeltoodud erandile, mis on kehtestatud seadusega, saab igapäevase puhkeaja piirangust teha erisusi ka kollektiivlepinguga. Kollektiivlepinguga sätestatud erandid on lubatud näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmisel, turva- ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne. Sellisel juhul tuleb töötajale vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga
ettenähtud puhkeajal valvesse. St tal on valveaeg, kuid ta peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööül täitmiseks. Valve aeg kehtstataks elisaks üldisele tööajale. Valveaja kestvus ei või ületada 30h kuus. Kuna valveaeg on väga piiratud puhkeaeg, siis kompenseeritakse valveaeg lisatasuga. Lisatasu suurus ja valveaja rakendamise kord määratakse kindlaks kollektiivlepinguga. Töötamine õhtusel ja öisel ajal – õhtune aeg on ajavahemik 19-22 ja ööaeg ajavahemik 22-06 . Siin tuleb silamspidad,a et õhtusel ja öisel ajal töötamine on seotud mitmete piirangutega.Suures osas tulenevad need EL direktividest. Üldjuhul on 13-14a alaealist töölerakendamine õhtusel ja öisel ajal tööle rakendamine keelatud, nende töötamine erandina on lubatud etendusasutuste loomingulises tegevuses
Siseriiklikes õigusaktides määratakse kindlaks kuidas ja millises ulatuses need tagatised kehtivad relvajõududesse kuuluvate isikute suhtes. 6.Õigus pidada kollektiivläbirääkimisi Soodustada töötajate ja tööandjate ühiskonsultatsioone. Soodustada vajaduse korral protseduuride loomist tööandjate või tööandjate organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte- ja töötingimusi kollektiivlepinguga. Soodustada asjakohase lepitus- ja vabatahtliku vahekohtumehhanismi loomist ning kasutamist töövaidluste lahendamisel. Tunnustada töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest. 7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(1) Kehtestada vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 15 aastat, tehes erandi
-Töötajal on õigus nõuda, et tööandja arvestaks tema õiguste ja huvidega. -Lojaalsuse nõue on vastastikune. -Töötajal on õigus küsida tööandjalt kõiki teda puudutavaid küsimusi. Töölepinguga seotud õigused -Töötajal on õigus nõuda kirjalikku töölepingut. -Töötajal on õigus tutvuda tööandja ettepanekutega tulevase töölepingu suhtes ning teha omalt poolt ettepanekuid. -Töötajal on õigus tutvuda töökorralduse reeglitega ja kollektiivlepinguga. Õigused seoses töökeskkonna ja tööülesannetega -Töötajal on õigus nõuda tööd vastavalt kokkuleppele ja õigel ajal selgeid juhiseid. -Tööandja korraldused peavad olema vastavuses töötaja õiguste ja huvidega. -Töötaja tohib keelduda selliste korralduste täitmisest, mis on vastuolus tema õigustega. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja hüvitaks talle kahju. -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja tagaks talle turvalised ja mugavad töötingimused.
- Renditöötaja peab tööandja töökorraldusereeglite kõrval kinni pidama ka kasutajaettevõtte töökorralduse reeglitest, hoidma ärisaladust, kui see on talle teatavaks tehtud jne. - TLS $ 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi. ERAND (TLS $ 17 lg 4) - Tööandja korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga, kollektiivlepinguga ega seadusega on kehtiv ja töötajale täitmiseks kohustuslik juhul , kui tööandja korraldus tulenes hädavajadusest. - Hädavajadus on eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu olukord. Hädavajadus on suhteline mõiste. - Tööandja peab töötajale, kes hädavajadusest tuleneva korralduse alusel täidavad muid,
- Renditöötaja peab tööandja töökorraldusereeglite kõrval kinni pidama ka kasutajaettevõtte töökorralduse reeglitest, hoidma ärisaladust, kui see on talle teatavaks tehtud jne. - TLS $ 17 lg 5 sätestab, et kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi. ERAND (TLS $ 17 lg 4) - Tööandja korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga, kollektiivlepinguga ega seadusega on kehtiv ja töötajale täitmiseks kohustuslik juhul , kui tööandja korraldus tulenes hädavajadusest. - Hädavajadus on eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu olukord. Hädavajadus on suhteline mõiste. - Tööandja peab töötajale, kes hädavajadusest tuleneva korralduse alusel täidavad muid,
tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. 22. Töölepingu (TL) lõppemise alused 1) TL lõpetamine kokkuleppel /§ 79/ Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2) TL lõppemine tähtaja möödumisel /§ 80/ Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist 3) TL lõppemine töötaja surmaga /§ 81/ Tööleping lõpeb töötaja surmaga.
o töö- ja puhkeaja seadus; o palgaseadus; o töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 6. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. Nimetatud määrused antakse välja seaduste alusel ja nende täitmiseks. 7. Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid. 8. Kollektiivlepingud. Töölepingu erinevus tsiviilõiguslikust lepingust on see, et tööleping kehtib ka siis, kui kõiki kohustuslikke tingimusi lepingusse märgitud ei ole, kuid mida reguleeritakse seaduse, muu õigusaktiga või kollektiivlepinguga (nt palk). Sel juhul loetakse tööleping defektseks, kuid ta ei ole tühine. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt leping kehtib, kui kõigis olulistes tingimustes on saavutatud kokkulepe. Töölepingut ei tohi segi ajada töövõtulepinguga. Üks isik (töövõtja) kohustub töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on
annaabi.ee 
