Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töölepingu lõpetamine (0)

3 KEHV
Punktid
TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE
Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel
1)Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.
2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale
sõlmituks tähtajatult.
3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks. Välja arvatud, kui tööandja
avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada,et töötaja jätkab töölepingu täitmist.
Töölepingu lõppemine töötaja surmaga
Tööleping lõpeb töötaja surmaga.
Töölepingust taganemise keeld
Töölepingust taganemine on keelatud.
Töölepingu lõppemine ülesütlemisega
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
1)Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib
kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
3)Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks.
4)Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi
lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
Töölepingu korraline ülesütlemine
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
Töötaja ei või korraliselt üles öelda, va.töötaja asendamise ajaks.
Kui töötajal ei ole ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud
etteteatamistähtajaga.
Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.
Töölepingu ülesütlemine katseajal
Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul.
Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul,
mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine
Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel,
järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast
tuleneval põhjusel
töötajale teist tööd(vajadusel töötaja täiendusõppe),kohandab töökohta ja muudab töötaja töötingimusi.
Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise üles öelda.
Eelnevat hoiatamist ei ole vaja
Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel.
eelkõige kui töötaja:
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu(nelja kuu jooksul)
2) ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu.
3) on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) on viibinud tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo.
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt
majanduslikel põhjustel:
Koondamine ja tööandja poolt väljakuulutatud pankrott
Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel.
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
4) terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei
võimalda talle sobivat tööd.
5)Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise
aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
Ülesütlemise piirangud
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
1) töötaja on rase
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
3) töötaja ei tule toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata
töötamist täistööajaga;
6) töötaja on ajateenistuses
Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus
Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt
või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta.
Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle
küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama
töötajate arvamuse arvestamata jätmist.
Töölepingu lõpetamine #1 Töölepingu lõpetamine #2 Töölepingu lõpetamine #3 Töölepingu lõpetamine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trust Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tööõigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED
10
docx

Tööõigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED

juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.

Õiguse alused
TÖÖÕIGUS
27
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused ­VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas

Tööõigus
Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017
15
docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 ­käsundusleping, § 635 ­ töövõtuleping, § 658 ­ maaklerileping, § 670 ­ agendileping ja § 692 ­ komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva

Tööseadusandluse alused
Kontrollküsimusi tööõiguses
14
doc

Kontrollküsimusi tööõiguses

Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti

Tööõigus
Töölepingu lõppemine
28
pptx

Töölepingu lõppemine

Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja

Tööõigus
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED
25
docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb

Tööõigus
Õigusõpetuse teine kontrolltöö 2011-k joamets
7
doc

Õigusõpetuse teine kontrolltöö 2011 (k.joamets)

Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 6. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 7. Töölepingu mõiste Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ning töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata

Õigusõpetus
Töölepingu seadus 2018
58
pdf

Töölepingu seadus 2018

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02

Tööõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun