dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5. Kirjaplank ja üldplank, nende kasutamine ja kujundamise üldnõuded- Üldjuhul on 2 dokumendiplanki: üldplank ja kirjaplank. Üldplangi alusel koostatakse dokumendiliigi plangid. Dokumendi plangil esitatakse dokumendi elementide(rekvisiitide) paigutus, mis määrab ära dokumendi kujundus
Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, millest igaühega liitus oma haldusringkond. Kihelkondade eesotsas seisid vanemad, kuid pole selge, kas oli tegemist külavanemate kollegiaalse juhtimisega või oli kihelkonna etteotsa valitud üks vanem. Nappide andmete põhjal oli Eestimaa rahvastik jagunenud kolme sotsiaalsesse kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Ühiskonna põhikihi moodustasid vabad talupojad. Ei ole mingeid andmeid, mis osutaksid vähimalegi sõltuvusele nende ja ülikute vahel. Isegi orjad, kelle puhul oli enamasti ilmselt tegemist sõjavangidega, paistavad olevat etendatud pigem piiratud liikumisvabadusega teenijate või sulaste rolli
· Välisministeerium, sh välisesindused on välja arendatud vastavalt Eesti välis-, julgeoleku- ja majanduspoliitilistele huvidele, optimaalse suurusega ja toimib tõhusalt. Välisteenistuse tegevuseesmärkide saavutamine on tagatud piisavate ressurssidega. · Välisministeerium on hea mainega tööandja, tuntud oma professionaalse, missioonitundliku, kollegiaalse ja hästi motiveeritud töötajaskonna, huvitava töö ning ajakohase töökeskkonna poolest. 6.4 Missioon Eesti julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine maailmas välispoliitika kavandamise ja teostamise ning välissuhete koordineerimise teel 7. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:uBsPzQi5HScJ:https://www.riigiteataja.ee/akt/629917+v %C3%A4lisministeeriumi+%C3%BClesanded&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee 2
toetusena.4)Abi andmine eelkoige too pakkumisena ja koigi abisaajate tootamiskohustus.5)Loonuselise naturaalabi ja teenuste (ulalpidamise) eelistamine rahalisele abile. 6)Kontroll heategevusseltside too ule, et abi jouaks koige rohkem puudust kannatavate isikuteni.7)Abi andmine isikule koige ligema organi ehk omavalitsuse poolt.8)Abi andmine oigel ajal, erakordse puuduse korral viivitamatult.9)Abi korraldamine nii,et inimene edaspidi iseseisvalt toime tuleks.10)Abu maaramine kollegiaalse organi poolt ,et valtida otsuse subjektiivset mojustamist.11)Abi peab olema kullaldane, et hadast valja aidata, kuid samas ikkagi ainult hadaparane.12)Abi korraldamine uhetaoliselt kogu riigis.13)Arahoidva(ennetava) hoolekande põhimotte rakendamine.14)Jarelevalve abi kasutamise ule. 7. Nimeta sotsiaaltoo pohimotted 1995.a. sotsiaalhoolekande seaduses.(1) Sotsiaalhoolekande pohimoteteks on:1) inimoiguste
vormistatakse kooskõlastusmärge. Märge trükitakse elementide parempoolses veerus allkirjast allpool, kooskõlastusviisade kohal. Suurema hulga kooskõlastuste puhul käsutatakse kooskõlastuslehte. mis lisatakse dokumendile. Kui kooskõlastajaks on ametiisik ainuisikuliselt, vormistatakse järgmiselt: KOOSKÕLASTAN . . .(allkiri) Teel Kaalikas Tallinna Tööinspektsiooni peainspektor _.06.2008 Dokumendi kooskõlastamine kollegiaalse arutelu tulemusena vormistatakse järgmiselt: KOOSKÕLASTATUD Tallinna Tööinspektsiooni 22. juuni 2008. a otsusega nr 4 Kinnitusmärge Allkirjaga kinnitatav dokument vormistatakse üldplangile. Kinnitusmärge trükitakse sel juhul dokumendiliigi nimetusest allpool, nn. kuupäeva ja dokumendiregistri numbri väljal 63 mm, plangi ülaservast ja 92 mm plangi vasakust veerisest. Näide: KINNITAN . . . (allkiri) Paul Puu Juhatuse esimees _.11.2008 Korraldava dokumendiga (nt
kõrgemate riigiaktide raames. 5 Autonoomse Eesti kõrgeimaks esinduskoguks ning otsustavaks ja korraldavaks organiks oli Maanõukogu, mis moodustus maakondade ja linnade poolt valitud saadikuist – nõunikest. Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks organiks maavalitsuse, kes kollegiaalse asutisena teostas administratiivseid funktsioone. Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid
- telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks. Dokumendiplangid kujundatakse käesolevale korrale lisatud näidisvormingute alusel (LISAD
linnapeade valimisel. Enamusvalimisega on sarnane ka üksiku ülekantava hääle meetod. Seal valija võib meelepärased kandidaadid järjestada ja valituks osutuvad suhteliselt kõige populaarsemad kandidaadid. Kasutatakse Iirimaal ja 1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisted olid samuti üksiku ülekantava hääle meetodil. Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised) Kollegiaalse organi (näiteks parlamendi) valimismoodus, mille järgi iga valimistel esinev rühm saab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt sellele rühmale antud häälte suhtele kõigist häältest. Peab kindlustama vähemusse jäävate rühmade esindajaile pääsu valitavasse kogusse (parlamenti). Parlamendi liikmete arv on piiratud, siis on vajalik, et valimistel esinev rühm saaks hääli teatava minimaalse arvu, mida nimetatakse valimisjagajaks. Iga rühma esindajate arvu
siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne) Portfelliga minister – ta on vastav ministeerium Portfellita minister – ei juhi ministeeriumi Peaminister esindav valitsust ja juhib selel tegevust. Valitsuse pädevuse kompetents on väga aliaulatuslik. Ta viib ellu riigi sise ja välis poliitikat, suunab ja kordineerib valitsus asutuste tegevust ning korraldab seaduste
töösoov. Tekib "meie" tunne. Toetatakse inimeste arengut, motiveeritakse. Kui organisatsioon vajab on inimesed valmis lisapingutusteks, sellest otsest kasu saamata. Kollegiaalne mudel- eeldab ühiste eesmärkide olemasolu. On meeskonnatöö, mis eeldab vastutustunnet ja motiveeritust. Eeldab suurt vastutustunnet, motiveeritust. Kollegiaalne mudel õigustab ennast eelkõige loomingulise töö puhul, mis eeldab suuremat vabadust Organisatsioonid on ajalooliselt liikunud autokraatselt mudelilt kollegiaalse ja toetava mudeli suunas. Erinevate mudelite kasutamise vajaduseks on eelkõige alluvate vajaduste muutmine ning ühes samas organisatsioonis võivad juhid erinevaid mudeleid pooldada. Järeldus mudelitest: 1) Arenguline kasutuselevõtt- uue mudeli omaksvõtt eeldab vastavaid materiaalseid ja sotsiaalseid tingimusi. Pole olemas parimat mudelit, valiku tingib olukord. Ükski mudel ei saa olla jääv ja ainuõige, oluline on keskkond. 2) Kõik mudelid on seotud inimvajadustega
Gustav II Adolf alla ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed Tartus 1690. aastal
linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon
Kohtuvõimu ülesanded: · määrata sanktsioone · lahendab vaidlusi seaduste alusel Eripära ekspertsus,hierarhilisus,spetsialiseeritus,formaliseeritus 1 Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline paralmentarism: · valitsemine esinduskogu kaudu · usaldushääletus · võimude kokkusulamine · parlamendiliikme tugev positsioonis · kabinet kollegiaalse organina Tänapäeva paralmentarism: · parlamendi rolli vähenemine · usaldushääletuse piiramine · valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast · partei juhib parlamendisaadikut · valitsusjuht liidrina 1 Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. 2 Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Bürokraatia tunnused:
Vabariigile on iseloomulik ametisse valitava riigipea olemasolu, kes harilikult valitakse teatud perioodiks. Autoritaarses ja totalitaarses riigis "valitakse" riigipea sageli ka eluajaks (näiteks Tito endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea üldnimetuseks on teoorias president. Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna "president" tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna "president" vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president). 33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik? Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust mudelit kui USA-s pole aga teistes riikides kasutusel. Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide
võrdsus sõltumata soost, rassist, rahvusest jne; IV rühm ehk majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused ja vabadused on õigus tööle ja tööga kindlustatusele; tasuta põhihariduse saamise õigus; ettevõtlusevabadus, omandiõiguse kaitse jne Antidemokraatlike poliitiliste reziimide iseloomulikke tunnuseid: 1) autoritaarne poliitiline re?iim > võimu ülimuslikkus on koondunud: a) kollegiaalse täidesaatva riigivõimuorgani kätte b) b) või ainuisikulise riigipea kätte; 2) millistele täidesaatva riigivõimu organitele (või struktuuridele) on antud laialdased erivolitused: a) sisekaitsejõud (politsei, > siis on nn politseireziim sandarmeeria) b) armee ehk sõjavägi > siis on nn sõjaväereziim (sõjaväeline diktatuur)
• Eelarvetöö on korraldatud läbi EL peamiste fondide: Euroopa Põllumajanduse Suunamise ja Garanteerimise Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa regionaalse Arengu Fond, Euroopa Ühtekuuluvus Fond. • Lissaboni leping näeb ette, et alates 2014. aastast vähendatakse volinike arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust. • Volinikud hakkavad roteeruma iga 5 aasta tagant. • Iga volinik komisjonis vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. • Komisjon kollegiaalse organina, see tähendab, et otsuste eest ei vastuta mitte üks volinik, vaid komisjon tervikuna. EUROOPA LIIDU KOHUS • Õiguskohus, 27 kohtunikku ja 8 peaadvokaati. • Esimese Astme Kohus, 25 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks. • Kohtute sõltumatus on garanteeritud. • Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). • Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on tagada, et aluslepingute
teadus- ja pedagoogiline töö) Personaalne võimude lahusus ühe võimuharu esindaja ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde. Immuniteedi põhimõte (PS § 101): VV liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 8.6. Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid VV enesekorraldusõigus VV kui kollegiaalse organi sisemist töökorraldust. Töövorm istung. Üldjuhul kinnine. Teeb otsuseid peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Otsustusvõimeline peaminister ja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused osalevate valitsusliikmete häälteenamus. Häälte poolekslangemise korral otsustab peaministri hääl PS § 96 üldised valitsuse töökorralduse põhimõtted Detailsem VVS, VV reglement Õigusaktid ja kirjandus: 1)Põhiseadus (VI ptk)
Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastu võetud otsused pole ühepoolsed, nagu isevalitseja juhistiili puhul, vaid need on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Osalevale juhistiilile on omane toetava ja kollegiaalse käitumisemudeli kasutamine. See juhistiil sobib laialdaselt. Vaba ehk mittesekkuva stiiliga juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühma liikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on niisama minimaalne, kui on rühma roll autokraatliku stiili puhul. Sellise juhistiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu asutuse eesmärkidele ja viia kaosesse
kirjalike ja suuliste küsimuste kaudu ning muude kontrollivormide: olulise tähtsusega küsimuste arutelude ning valitsuse tegevuskavade arutelude, valitsusele tehtavate ettepanekute ning peaministri avalduste ja ülevaadete kaudu. - Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine Kuna rahvas valib riigiorganitest otse vaid Riigikogu, siis saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamises. Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. - PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine Riigiukogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole
rahva esindajatena, mitte selle konkretse valimisringkonna esindajatena, kus nad valiti. Vaba mandaadi põhimõte tähendab ka, et valijad ei saa parlamendi liikmetele anda siduvaid juhiseid ega teda tagasi kutsuda. Õiguslikult siduvaid juhiseid ei saa parlamendi liikmele anda ka tema erakond. 40. 7. Valitsus - täitevvõimu organ. Tegemist on kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ning ministritest. Ministreid nimetatakse portfelliga ministriteks (juhivad ministeeriumi) ja portfellita ministriteks (ei juhi ministeeriumi, kuid on valitsuse liikmed ning omavad valitsuse otsuste tegemisel hääleõigust). · Pädevus - Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist
Klassikaline: Tänapäevane: valitsemine esinduskogu kaudu parlamendi rolli vähenemine usaldushääletus usaldushääletuse piiramine võimude kokkusulamine valitsusliikme roll olulisem parlamendi- parlamendiliikme tugev positsioon liikme omast kabinet kollegiaalse organina partei juhib parlamendisaadikut valitsusjuht liidrina 94. Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. 95
siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76). Indemniteet parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62) Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne) · Portfelliga minister ta on vastav ministeerium · Portfellita minister ei juhi ministeeriumi Peaminister esindav valitsust ja juhib selel tegevust. Valitsuse pädevuse kompetents on väga aliaulatuslik. Ta viib ellu riigi sise ja välis poliitikat, suunab ja kordineerib valitsus asutuste tegevust ning korraldab seaduste
ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed tartus 1690. aastal
ega allkirjastatud, kuid kuulutamine tuleb protokollida. Otsus tuleb sel juhul kirjalikult vormistada kümne päeva jooksul alates kuulutamisest. (3) Otsuse kuulutamisel selgitab kohus kohalolevatele menetlusosalistele otsuse edasikaebamise korda ja tähtaega. (4) Otsuse kuulutamise kehtivus ei sõltu menetlusosaliste kohalolekust. Otsus loetakse kuulutatuks ka menetlusosalise suhtes, kes ei osalenud kuulutamise istungil. (5) Kollegiaalse kohtukoosseisu otsuse kuulutab eesistuja. Kohtuotsuste kättetoimetamine (1) Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte. (2) Kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohtuotsuse jõustumine (1) Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. (2) Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja
Enamusvalimisega on sarnane ka üksiku ülekantava hääle meetod. Seal valija võib meelepärased kandidaadid järjestada ja valituks osutuvad suhteliselt kõige populaarsemad kandidaadid. Kui esimesena eelistatud kanditaat osutub valituks, siis liiaga hääled lähevad järgmisele eelistusele jne. Kasutatakse Iirimaal ja 1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisted olid samuti üksiku ülekantava hääle meetodil. Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised) Kollegiaalse organi (näiteks parlamendi) valimismoodus, mille järgi iga valimistel esinev rühm saab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt sellele rühmale antud häälte suhtele kõigist häältest. Peab kindlustama vähemusse jäävate rühmade esindajaile pääsu valitavasse kogusse (parlamenti). Parlamendi liikmete arv on piiratud, siis on vajalik, et valimistel esinev rühm saaks hääli teatava minimaalse arvu, mida nimetatakse valimisjagajaks. Iga rühma
õigus aru pärida; rahvusvahelised kontaktid; kõrgema kohtu valimine või nimetamine; haldustoimingute teostamine; sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; riikliku korralduse ja haldusterritooriumi jaotuse kehtestamine; sisemise struktuuri ja tööjaotuse kehtestamine; õigusaktide kinnitamine. Riigipea Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand (Eesti). Kui ta on valituse juht, ühendab at nii kollegiaalse kui ainuisikulise täidesaatva võimu. Riigipea pädevus: dekreetseadusi andev; esitada valitsuse juht ja liikmed, kõrgeim kohus; juhtida riiki erakorralise ja sõja olukorras; sõlmida ja parafeerida ex officio rahvusvahelisi leppeid; spetsiifiliste haldustoimingute teostamine; arumuandmise õigus; juhtida riigikaitset, kuulutada sõja- või erakorraline seisukord; kuulutada välja seadusi; saata parlament laiali, kuulutada välja erakorralised valimised. Täidesaatev riigivõim
milleks on rahvakohtunikud? et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3? o riigi ja rahva raha raiskamine, kui siis tühistada ja tagasi saata o 3 pead on parem kui 1 pea, st ei riku õigusi, vaid annab suuremad õigused RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse eesmärk on täiendav garantii lahendi õigsuseks probleem rahvakohtunikega ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 kohtualluvus ja pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi
Kui soovib reguleerida, siis soovitus. Seadusandlikku iniatstiatiivi võib kasutada nii nõukogu kui ka juhatus. Arvamus tegemist nagu tõlgendamisega. EKP juhised. Neid võivad anda kõikidele EL ühenduse institutsioonidele EKP nii nõukogu kui juhatus. Lisaks väljapoole suunatud õigusaktidele, on olemas veel kolmed õigusaktid liikmesriikidele. Vastu võetavad ainult juhatuse poolt juhendid, instruktsioonid, otsused üksikküsimustes. EKPS tegemist EKP-de süsteemi puhul kollegiaalse organiga, kuhu kuuluvad EKP ise ja kõikide liikmesriikide keskpangad. Seda juhivad EKP juhtorganid. Eraldi juhtorganeid ei moodustata. Küsimused seotud sellega, mis on tähtsamad. · Euro pangatähtede väljaandmine EKPS pädevuses. Millised on pangatähtede nominaalid, kujundus. · Europarlamendile aruandluse juures on EKPS see, kes arutleb küsimused läbi. Maastrichi kriteeriumid. Euroopa Komisjon jälgib väga täpselt liikmesriikide täitmist. 1
poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine parlament). Iseloomulik: 1) Riigi esindusfuktsioon 2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet 3) Positisoon sõltub sellest, kas tegemist parlamentaarse või võimude lahususe või neid ühitava süsteemiga. Kui president on ka valitsuse juht, on pädevus lai ja positsioon tugev. Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand. Valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA). Funktisoon: Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada riiki ja realiseerida täitevvõimu (juhtida riiki) oma pädevuse piires. Kui riigipea on monarh, siis jagab ta dualistlikus süsteemis võimu parlamendiga. Funktsioonide osas pole palju erinevusi vabariigi riigipeaga, kuid üks on päritav ja teine valitav. Pädevus: 1) Teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni – anda
võib vahistada või võtta kriminaalvastutusele ainult parlamendi nõusolekul va kui liige tabatakse teoslt). Immuniteet on tagatud ka eesti põhiseadusega. Lisaks immuniteedile kuulub parlamentääri õigusliku staatuse hulka ka indemniteet (parlamendi liige ei ole õiguslikult vastutav parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuste eest). Eestis samuti kehtiv. · Valitsus on täitevvõimu organ. Tegemist on kollegiaalse organiga mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministreid võidakse nimetada portfelliga (juhivad ministeeriumit) ja portfellita (ei juhi ministeeriumi kuid on valitsuse liikmed ning hääleõiguslikud). Peaministri roll on sageli küllaltki olulisem võrreldes teiste ministritega. Valitsuse moodustamisel on paljudes riikides võimalik osaleda ainult peaministri ametisse nimetamisel ülejäänud ministrid määrab peaminister ise, põhimõtteliselt on selline
osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse. Kui otsus on põhjendatud, siis saadab määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse uuesti läbi. 1.4. Kaitseõigus, kaitsja Kaitseõigus on üks inimese põhiõigusi
Enamik õpetajaid suudab meenutada oma esimest tundi – ja isegi tervet esimest päeva. liigse „testosteroonipõhise vennastumiseta“ mõnede meessoost õpilaste poolt!) Üks olulisemaid lähteküsimusi õppeaasta selles faasis on: „Mida saan mina (ja mida saame • istekohtade ja õpilaste grupeerimise kohta esimesel nädalal ning võib-olla ka esimesel meie kollegiaalse tiimina) teha, et vähendada ja (võimalusel) ennetada tarbetut jagelemist ja veerandil. Sellises kavas peab kajastuma, kas istumine toimub ridades, paarides või laud- probleeme positiivsete käitumisviiside kehtestamiseks oma tunnis?“ kondades. Sageli peab see hõlmama ka seda, kes kellega istub
Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees (või muu nimetusega isik). Juhatus on kollegiaalne organ ning tema töövormiks on koosolek. Kollegiaalsete organite töö praktikas on kasutatud ka otsuste langetamist nn. küsitluskorras. Viimasel juhul koosolekut kokku ei kutsuta ning organi liikmed avaldavad oma seisukoha (annavad hääle) neile esitatud projekti suhtes kirjalikult. Teatud praktilisele põhjendatusele vaatamata ei ole selline kollegiaalse organi töövorm õige. Küsitluskorra puhul puuduvad või on formaalsed otsustamisele eelnevad staadiumid (küsimuse arutamine jne.). Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon teostab sisekontrolli eelkõige ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle. Samas võib esindusorgan tema peale panna ka kõigi muude ühingu tegevusvaldkondade kontrollimise. Selline kontroll hõlmab nii otstarbekuse kui ka õiguspärasuse kontrolli. Revisjonikomisjoni täpsemad ülesanded
Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees (või muu nimetusega isik). Juhatus on kollegiaalne organ ning tema töövormiks on koosolek. Kollegiaalsete organite töö praktikas on kasutatud ka otsuste langetamist nn. küsitluskorras. Viimasel juhul koosolekut kokku ei kutsuta ning organi liikmed avaldavad oma seisukoha (annavad hääle) neile esitatud projekti suhtes kirjalikult. Teatud praktilisele põhjendatusele vaatamata ei ole selline kollegiaalse organi töövorm õige. Küsitluskorra puhul puuduvad või on formaalsed otsustamisele eelnevad staadiumid (küsimuse arutamine jne.). Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon teostab sisekontrolli eelkõige ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle. Samas võib esindusorgan tema peale panna ka kõigi muude ühingu tegevusvaldkondade kontrollimise. Selline kontroll hõlmab nii otstarbekuse kui ka õiguspärasuse kontrolli. Revisjonikomisjoni täpsemad ülesanded
vabariik ja parlamentaarne vabariik. Riikide praktikas esineb täiesti puhtal kujul ühte või teise liiki kuuluvaid liike suhteliselt harva ja Ühendriikide mudeli sarnast mudelit pole mujal praktiliselt üldse. Omavahel kõige sarnasemad on parlamentaarsed vabariigid. Parlamentaarsete valitsemisvormidega seondub presidendi institutsioon, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens. Antiikajal tähistati sellega mingi kollegiaalse organi eesistujat, mitte aga riigipead. Tänapäeval on ta kasutusel nii riigipea kui ka kollegiaalse organi esimehe tähistusena (Bundestagi, konstitutsioonilise kohtu president). Esmakordselt kasutati presidenti riigipea tähenduses USA-s -- leiti, et see nimetus on rohkem seotud vabariikliku valitsemisvormiga. USA tekke algul ainuisikulist riigipead polnud, nii seadusandlik kui täitevvõim kuulusid Kontinentaalkongressile. See valis enda hulgast presidendi, kelle ainus funktsioon oli
Altkäemaksu tekkeks võib siiski pidada marksistliku teooria järgselt aega, see on riigi tekkimise perioodi. Nimelt antud hetkel said inimesed omale kohustusi, millistega omandasid võimu teiste inimeste üle otsuste tegemisel. See omakorda tingis olukorra, millistes võis esineda altkäemaksu andmist / saamist. Arhailises ühiskonnas oli selline tegevus mõeldamatu, sest otsustajal ainuisikuliselt puudus huvi (ta omas kõike vajalikku) ning kollegiaalse otsustamise puhul ei suutnud andja kõigile seda pakkuda. 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud Üks esimesi viiteid sellele on Moosese9 teise raamatu 23 peatükis, mis käsitleb seadusi inimestevahelisi käitumisi: 8 käsk: „Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks.” Nagu näeme lasub otsene keeld just altkäemaksu võtjal ning andja otseselt ei kajastata keelus
Näljahädadest ülesaamiseks hoogustas Friedrich II kartulikasvatust, pidamata paljuks talupoegi isiklikult põllul juhendada. Tänu riigi viljamagasinide süsteemile tuldi Preisimaal 1771/72 aasta näljahädaga valutumalt toime kui naaberaladel. Kuninga enda valdustes (domeenimaadel) kaotas Friedrich II talupoegade pärisorjuse. Friedrich II-le järgnes Preisimaa troonil tema vennapoeg Friedrich Wilhelm II [178697], tahtejõuetu ja naudinguhimuline müstik, kes taastas kollegiaalse valitsemissüsteemi, aga ka tsensuuri ning luterluse riigis ainulubatava usutunnistusena. Habsburgide Austria Austria Habsburgide valduste laienemine jätkus ka 17. saj. teisel poolel ja 18. sajandil. Türgiga peetud sõdades langesid Austria kätte lisaks Ungarile Transilvaania ja Banat, Slavoonia ja Horvaatia. 18. sajandil algas nendel aladel ulatuslik saksa kolonisatsioon. Hispaania pärilussõja järel liideti Austriaga Hispaania Habsburgide Madalmaade ja Itaalia valdused
a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. 3.3. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniline struktuur Kõigi KOV liikide puhul oli esinduskoguks kollegiaalne organ volikogu, Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine; - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus); - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile. 1937/38
annaabi.ee 
