kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega eesselg keskel valkja pikitriibuga tundlad hallide ja mustade sõõridega pikkus 13-16 mm Tuisusikk pikkad saledate jalgadega keha tagaosas kitsenev kollased kattetiivad nelja musta laiguga jalad mustad pikkus 11-20 mm sageli õitel Suur-õiesikk isaste kattetiivad kollakaspruunid emastel kattetiivad ja eesselg punakad sääred ja käpad kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja kattetiibade servad kollased pikkus 27-35 mm keha voolujooneline tagajalad laienenud ujujalad tundlad pikad ja peened Kokkuvõte Mardikate keha katab tugev kitiinkest. Keha eesosa kaitseb ülaltpoolt rindmikukilp. Mardikate eestiivad on muutunud kattetiibadeks, mille all on kokkuvolditud lennutiivad.
näärmetaolised kõrgendikud, seina lihaskiht on paks ja näsad, läbipaistvad emakaõõs suur. Lihaskiudude vedelikupõiekesed ja valkjad vahel paikneb endomeetriumi täpid; pigmenteerunud meenutavaid näärmelisi tumesinised, pruunid või struktuure. mustad täpid ja kolded, kollakaspruunid laigud; defektid ja taskutaolised sopid; liited ja armid Kliiniline pilt Sekundaarne düsmenorröa, Sekundaarne düsmenorröa ja viljatus, suguelu valulikkus, menorraagia, düspareuuria ja valu soole tühjendamisel, ebamäärane valu väikses menstruaaltsükli häired, vaagnas. palpatsioonil võib leida kühmusid emaka-ristluu
Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi.Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne
Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Ringi
8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne Betula pendula Roth. nimi Rahvapärased arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask. kuuluvus Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m, vanus kuni 150 a. Lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5...8 cm pikad. Õis Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2...3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais. Tuultolmleja. Vili on veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike, seemned valmivad juuli lõpus või Vili augustis, on kollakaspruunid, veidi läikivad.
millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask. 3 Õied ja paljunemine Arukase lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Arukask õitseb mais ja on tuultolmleja. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu ja juurte läbiraiumisel juurevõsu. Lehed Arukasel on kolmnurksed kuni rombjad harilikult
Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee liikumisele pooridest sisse ja avast välja saab käsn toitu, hapnikku ning see viib välja süsihappegaasi. Söövad orgaanilisi aineid kurnates veest tillukesi organisme, nad toimivad kui biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes
põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas), prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda pimedas ning toituvad toidujäätmetest), vaaraosipelgad (väikesed ja kollakaspruunid, eelistavad tegutseda pimedas, segatoidulised), soomuklased (tiivutud, elavad niisketes paikades, tegutsevad hämaruses või pimedas), jahu- või leivamardika vastsed (elutsevad lahtiselt seisma jäänud jahus või jahusaadustes), nahanäkid (toituvad karusnahast), leedikud (hallikad või pruunikad liblikad, elutsevad köögis, vastsed arenevad jahus ja jahusaadustes) ning koiliblikad (vaevalt sääsesuurused, röövikud toituvad villast ja karusnahast).
Paljunemine Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 23 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. Isasurvad on rippuvad, 58 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja. Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele. Kasutamine Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral
Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse. Kus võib kohata: Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus
Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Olustvere 2012 Metssiga pesitseb
Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must. Käbikandvus algab avatud alal umbes 20-aastaselt- parim käbikandvus on 60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk. 1000 seemne mass on 16-24g. Täisteralisus on puistutes ja gruppides hea (u 80-90%). Eestis looduslikult uuendust pole andnud. Puidus on maltspuit kollakas ja lülipuit punakaspruun
peegelduva valguse all oli aimatav triipude muster. Samuti on teateid 1939. aastal üleni valge tiigri nägemisest. Oktoobris 1992 võeti Tis Hazaris salakaubavedajatelt ära musta tiigri nahk. Naha suurus oli kaheksa ja pool jalga ning see on välja pandud India Rahvusmuuseumis. Ilma triipudeta musta tiigri olemasolust on tulnud küll teateid, aga need pole spetsialistide poolt kinnitust leidnud ja samuti pole õnnestunud sellist tiigrit pildistada. Mustal tiigril on kollakaspruunid, kollased või valged triibud mustal kasukal. 2 Käitumine. Tiigrid elavad enamjaolt üksikult ning jahivad individuaalselt. Koos on nad ainult paaritumise hooajal ning siis, kui kutsikad on sõltuvad oma emast. Nad kehtestavad ja säilitavad oma piirkonna, mis on keskmiselt 200–1000 ruutkilomeetri suurune. Tiigritele meeldib vesi ning nad võivad kergelt ületada jõgesid. Tiigri möire on nii vali, et seda võib olla kuulda isegi 3 km
Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused
VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI. ELAB EELKÕIGE KUUSE- SEGAMETSADES JA PARKIDES. SÖÖVAD PÄHLKEID, MITMESUGUSETE TAIMEDE SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA.
VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI. ELAB EELKÕIGE KUUSE- SEGAMETSADES JA PARKIDES. SÖÖVAD PÄHLKEID, MITMESUGUSETE TAIMEDE SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA.
Taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, rootsuga, rootsuta, ülesanneteks fotosüntees ja hingamine. 13. Millistel taimedel esinevad putkõied ja keelõied? Kuidas nad paiknevad? Õistaimedel nt karikakral, teekummelil, päevakübar. Keelõied paiknevad õisiku ääres, putkõied keskel. Äärmised keelõied on tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakaspruunid või kollakaspruunid. 14. Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on? Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17
..40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp, tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Leht: kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed http://www.multis cript.net/tallnerk/ failid/arukask.JPG Õis: silinderjad urvad, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid Vili: veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike Paljunemisviis: peamiselt sugulisel teel seemnete abil, tuullevija Tunnus: rombjate teravate tippudega lehed, tüvi valge ja must, oksad rippuvad ja pikad. Nimetus: Harilik kuusk Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed Juur: maapinnalähedane Vars: sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m
punakaspruunide laikudega valkjashallikas, lõimis saviliiv B 77...99 cm üleminek väga aeglane ja katkendlik, värvus punakaspruun, lõimis kerge ja keskmine liivsavi C 100.....< punakaspruun värvus, kollakaspruunid laigud, kerge liivsavi lõimis (lähtekivim) KASUTATUD KIRJANDUS: 7 1. Rein Kask ,,Eesti mullad", Tallinn, 1996 2. L. Reintam ,,Mullateadus", Tallinn, 1962 3. Raivo Aunap ,,Eesti Atlas" , 2004 8
harunev.Kolmnurksed liitlehed, hautiste ja köögiviljasuppide maitsestamiseks. pisut karvased. LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Aedkoriander Peen vars 20-60 cm kõrgune Kollakaspruunid seemned, Kasutatakse mereandide, lihatoitude ja küpsetiste rohelised lehed maitsestamiseks. Meliss Varred on kandilised, Õied kollased või valged Kasutatakse riisi,kala ja puuviljasalatite
Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad
Fifth level parasvöötme ning lähisekvatoriaalsete kliimavöötmetega. http:// Mullad Ida-Hiinat iseloomustavad enamasti metsamullad, mis on suure põllundusliku kasutamise tõttu on need tugevalt muutunud. Põhjast lõunasse laiuvad pruunikad metsa, kollakaspruunid mullad, kollakad mullad ja erinevaid punaseid muld. Eriti suure põllumajandus kasutuse tõttu on delta alamjooksude ja jõgede juures paljud mullad stepistunud ning laialdses kasutuses basseinisarnaste põldudena. (HuanHe jõgi) Mereäärsed mullad on enamsti kõik sooldunud. Lääne-Hiina muldi iseloomustavad kõrbe-stepi mullad, pruun mullad, kõrbemullad ning hall-pruun kõrb mullad. Paljudes rajoonides on need väga sooldunud ning võivad olla produktiivsemad alles pärast niisutamist.
hõlmised lehed Põldvaher (Acer campestre) Noorelt munaja, vanemas eas ümarama võraga ja noorelt pikirõmelise, vanemas eas ristkülikukujuliselt lõheneva ja kergelt korgistuva tüvekoorega kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad. Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on
Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad) Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades
· okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad · okkad pehmed, pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad · suurem käbi kui kuriili lehisel · seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punased või rohelised · valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad
Leheroots kuni 1 pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust cm pikkune. Sulgroodne. kolmehõlmised. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. Noored võrsed jämedad, looklevad, Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. tumedamate kattesoomuste servadega. Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Võra iseloomustus Võra iseloomustus Laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Koor
loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Eesti alale on metssiga viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad
Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult
Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard. Söövad loomset toitu, lamba ja kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades. 3)Habesiga-nagu metssiga, aga pikemad jalad. Nimetuse saanud hallide karvade järgi, mis on suust kõrvadeni. Elavad troopilistes metsades karjadena. 4)Kääbussiga-väikseim liik. Erinev koljuehitus. Emisel ainult 3 paari nisasid mitte 6 nagu teistel liikidel
silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 2–3 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. Isasurvad on rippuvad, 5–8 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja. Foto 7 Isasurb Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele Page 10 of 14 Tallinna Ehituskool Levik ja kasvukohad Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest
(Kalamees, 2000) Majamädik, keldrivamm, majakoorik viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta, noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik-kühmuline, tihti oliivja varjundiga; seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiused; kiudhüüfid ja juht-seeneniidid puuduvad. Juht seeneniitide puudumise tõttu eristatav harilikust majavammist; eosed: laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid. Hoonetes võib teda leida esmajärjekorras keldris asuvatelt puitdetailidelt, aga tihti ka 7 põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses esineb okaspuude ja lehtpuude kändudel, lamavatel puutüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsiooni detaile, puitsildu, poste. Tekitab pruunmädanikku; mädanik on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks, puidu lõhed on
varred või nahkjad lehed kuumuse korral varjuvad urgu; niiskuse hoidmiseks; väikesed läbivad pikki teid lehed või muundunud astlad veeotsinguteks; vihmaperioodil niiskuse kao vähendamiseks; elutseb ka kõrbeliike; koguvad lehtedesse ja vartesse kollakaspruunid; võib esineda vett; lühieataimed; kuivaperioodi suveuni; higinäärmed puuduvad; elavad üle seemnete või maa- aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat;
osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Metssiga on euroopas laialt levinud. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Ta on kiilja kehakujuga. Keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Metssigade jooksuaeg on tavaliselt ükskord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais. Poegi on neil 4-12. Põrsad sünnivad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Metssigade eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks
kuuga. Keldrivamm: Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik- kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada harilikust majavammist. Eosed laielliptilised, ühelt poolt lamenenud, kollakaspruunid,1015 x 67,5 µm. Hoonetes võib teda leida eelkõige keldri puitosadelt, aga tihti ka põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses kasvab okas- ja lehtpuukändudel, lamavatel tüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsioone, puitsildu, poste. Tekitab pruunmädanikku: see on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12-
· kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja seoses kliimatingimuste tugevam kui tagaosa muutumistega on ta aeg ajalt Eesti aladel esinenud ja aeg · ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis ajalt mitte aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada · karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini · turjal on neil tugevad harjased · põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud - kaovad neljandal elukuul · silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul · elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes · aktiivsed peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda SAARMAS Lutra lutra (L.) · saleda kehaga kärplane · tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm · 8...15 kg · ligikaudu 2000 isendit · Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim
Kasvukoht: valgus niiskus niiskemapoolsem muld viljakas Kasutamine aedades, parkides, eesaedades Sordid ´Grandiflora´ koort kasutatakse kodumaal (Jaapan) jaapani paberi valmistamiseks, tihedat ja valget puitu väiksemate esemete Märkused valmistamiseks, tähtis ravimtaimena PUISHORTENSIA Päritolu Põhja-Ameerik idaosa Kõrgus 1,5-3 m Kasvukuju Võrsed võrsed silinderjad, tugevad, hele-või kollakaspruunid Pungad Pungad koonilised, pruunid, eemalehoiduvad, asuvad jämeda rootsu otsas 2 kaupa võrsesõlmes vastakud lihtlehed, 6-20 cm pikad, lühidalt teravnenud tipuga, ümardunud või südaja alusega, saagja servaga, ümarmunajad või elliptilised. Pealt rohelised, alt veidi sinakad, nõrgalt Lehed karvased. Leheroots kuni 8 cm pikk õied koondunud suurtesse kuni 15 cm läbimõõduga
25...40 (60) m kõrguseks ja võib saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks.. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad 3 Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb
· märgmädanik põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik põhjustajaks seen. kartul kuivab, kortsuline, pinnal valged hatud. Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi · kartulivähk ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu · lehemädanik seenehaigus, kartul nakatub põllul. Mugulal kollakaspruunid laigud, mis katavad kogu mugula. tervetele edasi ei kandu · ringmädanik läbilõikes rõngataoline bataat magus kartul. kaukaasia maades, kujult piklik, kartulist raskem, sisaldab rohkesti süsivesikuid maapirn ehk topinambur Ukrainas, Kaukaasias, Aasias. Mugul piklik või ümmargune. Ei sisalda tärklist, vaid on inuliinirikkad. kasut. keedetuna ja praetult, toorainena piirituse saamiseks. Inuliinist saab hüdroslüüsil fruktoosi JUURVILJAD
Muutuste liigitamine Muutused liigitakse vastavalt kahjustuse asukohale. Sõrmkübara fenomen ehk punktiformne düstroofia. In. k nail pitting Normaalsel küüneplaadil avalduvad sügavad lohukesed. Kõige sagedasem muutus küünte psoriaasi puhul. Defekti põhjuseks on vigastus küüne maatriksis. Esineb 97%-l juhtudest. Sõrmkübara fenomen ehk punktiformne düstroofia. In. k nail pitting 2. Õlilaigu fenomen. In. k. oil dropp, salmon patch. Küüneplaadil avalduvad kollakaspruunid õlitilga sarnased laigud. In.K. oil drop Või punakaskollane joon küüneplaadi valge ja roosa osa vahel. In. K. salmon patch Defekti põhjuseks kahjustus küüneloozis. 3. Onühholüüs in.k onycholysis. Sageli esinev. Sõrme- või varbaküünte küüneplaat eraldub küüneloozist. Tavaliselt algab protsess küüne vabast servast ja progresseerub lõpuni välja. Irdunud küüs on valge või kollakasvalge. Lisanduda võib seeninfektsioon.
vertikaalsel haljastamisel Läiklehine mahoonia (Mahonia. aquifolium) on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad, pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel
Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti
eemaldamist pipra terad kuivatatakse. Valmis vürts on ümmargune, sileda pinnaline määrdunud valge tera, mille sisemus on veidi kollakas. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Koriander Koriander on pärit Vahemere maadest ja selle seemned kuuluvad maailma vanimate vürtside hulka. Koriandrit tuntakse ka kui kinzat või Hiina peterselli. Kasutatakse nii värskeid kui kuivatatud lehti kuid rohkem seemneid mis on kuivatatult kollakaspruunid ning nende lõhn meenutab muskust ja sidrunit. Värskeid lehti kasutatakse nagu peterselli ja aed- haraputke. Koriandrit lisatakse salatile, suppidele ja kastmetele. Jahvatatud koriandriseemneid kasutatakse Lähis-idas samamoodi kui soola. Seemned on ka üheks komponendiks India karripulbris ja gram masala vürtsisegus. Koriandri juurt, mis on väga maitsev, võib kasutada koos küüslauguga või selle asemel. http://et.wikipedia.org/wiki/Koriander
saavutada 0,9...1,2 m tüveläbimõõdu. Elab kuni 300 (400) a. vanuseks. Tsoon IV. 1872. Areaal: Halli nulu kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Washingtonist kuni Mehhikoni. Kasvab mäestikes 1000 kuni 3000 m. kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad seemnesoomustest, IX-X. Kasv noores eas aeglane ning kiireneb pärast 30 a. vanuse saabumist ja ületab kiiruselt kodumaal kaaspuuliike kuid meil on üldjoontes palju aeglasemakasvuline. Eestis väärib
uskumus, et kuused kaitsevad kurjade vägede eest. Pole vist ka juhus, et me tähistame jõule kuusepuuga valguse puuga. Muistsetest aegadest on igihaljad okaspuud kuulunud talvise pööripäeva tseremooniate juurde. See traditsioon hääbus kristlikus Euroopas, kuid taaselustus 18. sajandi Saksamaal ja levis üle kogu kristliku maailma. Picea abies (L.) Karst. harilik kuusk Võrsed roostepunakas- kuni kollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või karvased. Okkad 1,5...2,5 cm pikad, värvuselt rohelised. Varjuokkad ebaselgelt kaherealised, peaaegu lamedad, õhulõheread vaevalt märgatavad. Valgusokkad 4-kandilised, ristlõikes ruudu- või rombikujulised, tugevad, asetsevad radiaalselt, hästi jälgitavate õhulõheridadega. Pungad vaiguta. Harilik kuusk tolmleb mai teisel poolel. Kuni 2 cm pikkused alul ümarad ja punased, peale tolmlemist ruljad ja kollakad isaskäbid (õisikud)
paksude vaheseintega. Enamasti samavärvi Hümenofoori pinnal on torukesed msi ülakülg. Põhjustab tammepuidu kurdudena. Seen on võimeline moodustama pruunmädanikku. Esimeses faasis läheb puit risomorfe, mis aga erinevalt külmaseene tumepruuniks, 2-3.faasis tumenemine risomorfidest poel kaetud tugeva koorikuga. jätkuba ja 3.faasis puit laguneb kuubikuteks. Eosed kollakaspruunid ja ovaalsed. Eestis sage. Tammekändudel. Viljakeha on Põhjustab pruuni destruktiivmädanikku. nähtav kogu aasta. Austerservik viljakeha Puidu niiskus peab olema üle 18%. Arengut 1a. Lihakas, võib kasvada väga suureks. soodustab niiske ja liikumatu õhk. Ülakülg valkjaspruunist kuni tumepruunini. Mädandab nii okas kui lehtpuude puitu. Viljaliha valge. Hümenofooril torukeste Kahjustab põrandaid ja keldrite puitosi.
Väikesed ilmetud õied on koondunud sarikõisikutesse. Vili koosneb kahest piklikust seemnest. Aedkoriander Aedkoriandri peen vars on Aedkoriander on roheline, Mereandide, lihatoitude ja 20-60 cm kõrgune. Alumised õied valged või roosakad ja küpsetiste maitsestamiseks. lehed tavaliselt sulglõhised, valminud seemned on ülemised kaheli- või kollakaspruunid. kolmelisulgjad. Vili on kerakujuline laguvili. Meliss Melissi erinevate liikide Taime varred ja lehed on Riisi, kala ja varred on kandilised, lehed rohelised, õied kas kollased puuviljasalatite asuvad vastakalt ning on või valged. maitsestamiseks. reeglina südajad või ovaalsed.
Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba, tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia. Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane(mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad. Õied ja viljad:õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus. Viljad valmivad septembris- oktoobris,
3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laiuv, ovaalne, kumera tipuga. Tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu
(eriti areaali lääneosas), mis esinevad peale pungade puhkemist. Varjutaluv. · Okkad 1,5...2,5 cm pikad, värvuselt rohelised. Varjuokkad ebaselgelt kaherealised, peaaegu lamedad, õhulõheread vaevalt märgatavad. Valgusokkad 4-kandilised, ristlõikes ruudu- või rombikujulised, tugevad, asetsevad radiaalselt, hästi jälgitavate õhulõheridadega. · Pungad vaiguta. · Võrsed roostepunakas- kuni kollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või karvased. · Noored käbid on tumepunased (violetsed) või helerohelised, valminud käbid on kas punakas- või helepruunid, rippuvad (5) 8...13 (16) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja või täkilise, mõnikord ka sileda servaga või pügaldunud tipuga.
Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea 12-15(20) m kõrge puu, harva ka põõsas. Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Pungad suured kollakaspruunid. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Õitseb enne lehtede puhkemist. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puistutes kiire kasvu tõttu hakkab teisi varjama nn. hundid, tuleks välja raiuda. Seemned idanevad hästi. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Hõberemmelgas Salix alba Kasvab 25-30 m kõrgeks. Võra lai. Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Õitseb lehtede puhkemise ajal või hiljem
annaabi.ee 
