Mardikalised (0)

Mardikalised  
2007
 
 
Mardikad  (1)
 Mardikaliste keha on kõva kattega. 
 Katteti vad kinnituvad keskrindmikule.
 Mardikalised võivad elada väga erinevates elupaikades: 
kõrbekuumuses ja vees, ni skes pinnases ja kõdus, 
puidus ning taimede võrsetel, isegi värskes sõnnikus ja 
laipades.
 Katteti vad kaitsevad nende al  olevaid lennuti bu 
märgumise ja vigastuste eest. 
 
 
Mardikad (2)
  Mardika   vastsed  – ussilaadse kehaga tõugud uuristavad 
käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid 
loomi. 
 Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt 
toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva 
kehaehituse ja eluvi siga. 
 
 
    Metsasitikas
 must 
 kattetiibadel pikivaod 
  tundlad   tipul  
lehvikuga 
 pikkus 13-20 mm 
 ogadega varustatud 
laienenud kaevejalad 
 li guvad maapinnal ja 
kaevuvad pinnases 
 
 
Aiapõrnikas 
 pea ja eesselg 
metal  rohelised 
 kattetiivad  pruunid  
 pikkus 8,5-11 mm 
 lendavad ja ronivad 
rohul ja põõsastel 
  tundlad  tipul 
lehvikuga 
 jalad varustatud 
ogadega 
 
 
Karuspõrnikas
 kattetiivad kol aste ja 
mustade  vöötidega 
 keha  karvane  
 pikkus 13-15 mm 
 tihti õitel 
 väliselt meenutab 
kimalast 
 
 
Kuldpõrnikas 
 roheline, 
metal ihelgiga 
 tundlad lehvikuga 
 jalad ogadega 
 tihti õitel 
 sarnased li gid: 
vaskpõrnikas ja 
metal põrnikas 
 
 
Süsijooksik 
 üleni mustad, sageli 
metal ihelgiga 
 keha tugev 
 jalad ja tundlad 
saledad  
 kattetiivad 
pikivagudega 
 
 
Aiajooksik 
 kattetiivad lohkude 
ridadega, nõrgalt 
krobelised 
 metal iläikelised 
 jalad  tumedad  
 keha tugev 
 jalad ja tundlad 
saledad 
 keha 20-25 mm 
 
 
Põllujooksik 
 keha 18-24 mm 
 kattetiivad ribide ja 
köbrukestega 
 ülalt vaskja helgiga 
 tundla 1. lüli ja 
tavaliselt ka jalad 
punased 
 keha tugev 
 jalad ja tundlad 
saledad 
 
 
Nõmmeliivikas 
 kattetiivad pronksjad, 
valkjate tähnidega 
 keha 12-16 mm 
 li vastel aladel 
  jookseb  ja lendab 
aktiivselt 
 
 
Seitsetäpp- lepatriinu  
 keha ümar, 
külgvaates kumer 
 tundlad ja jalad 
lühikesed 
 kattetiivad punakad, 
seitsme musta 
tähniga 
 peamiselt taimedel 
 pikkus 5,5-8 mm 
 
 
Viistäpp-lepatriinu 
 keha ümar, 
külgvaates kumer 
 tundlad ja jalad 
lühikesed 
 kattetiivad punakad, 
vi e musta tähniga 
 pikkus 3-5 mm 
 
 
Kroontriinu 
 keha ümar, 
külgvaates kumer 
 tundlad ja jalad 
lühikesed 
 eesselja  eesosa  hele 
 kattetiivad kol  ased , 
kokku 11 suure musta 
laiguga 
 pikkus 4,5-5,5 mm 
 
 
Ohakasikk 
 keha piklik 
 tundlad pikad 
 kattetiivad tumedad, 
tihedalt 
kollakashal ide 
täppidega 
 eesselg keskel valkja 
pikitri buga 
 tundlad  hallide  ja 
mustade sõõridega 
 pikkus 13-16 mm 
 
 
Tuisusikk 
 pikkad saledate 
jalgadega 
 keha tagaosas 
kitsenev 
  kollased  katteti vad 
nelja musta laiguga 
 jalad mustad 
 pikkus 11-20 mm 
 sageli õitel 
 
 
Suur-õiesikk 
 isaste kattetiivad 
kollakaspruunid 
 emastel katteti vad ja 
eesselg punakad 
 sääred ja käpad 
kollakaspruunid 
 pikkus 11-18 mm 
 sageli õitel 
 
 
Ogaujur 
 eesselja ja 
kattetiibade servad 
kollased 
 pikkus 27-35 mm 
 keha voolujooneline 
  tagajalad  laienenud 
ujujalad 
 tundlad pikad ja 
peened  
 
 
Kokkuvõte
 Mardikate keha katab tugev kiti nkest.
 Keha eesosa kaitseb ülaltpoolt rindmikukilp.
 Mardikate eesti vad on muutunud katteti badeks, 
mil e al  on kokkuvolditud lennutiivad. 
 Mardikad on ühed arvukamad putukad Maal.
 Mardikaid elavad ka inimese  elamutes , nt jahu- 
ja leivamardikad, nahanäkid.
 
 
Tänan!