Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul keelustati muud parteid peale kommunistliku partei ja kehtestati üheparteisüsteem. Samuti toimusid olulised muudatused majanduses algas Venemaa muutmine võimsaks tööstusriigiks, majanduse arendamine allutati plaanimajandusele ja rangele kesksele juhtimisele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas eraomandusele tugineva talumajapidamise vägivaldse ühendamise ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kolhoosidesse astumise vastaseid tituleeriti nõukogude võimu vastasteks. Lisaks majanduslikule jõupoliitikale kaasnes Venemaal ka poliitiliste vastaste hävitamine, mille elluviimiseks loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. 1930ndatel algas Venemaa sõjaline relvastumine ja ettevalmistumine sõjaks. Peale esimest maailmasõda levis Saksamaal kommunismi hirm, mida kardeti ka teistes Euroopa riikides. Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille juhiks sai Adolf Hitler
Adolf Hitleril oli omapärane tervitus- käevibutus ülestõstetud käega. Hitleri ülistamiseks oli ka lause Sieg Heil ehk võidu edu. Jossif Stalin kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", ilmusid kõikjale tema plakatid ja skulptuurid. Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ning üritati ka noore kasvatada teda ülistades. Stalinit kutsuti ,,Isake Staliniks" Toimusid ulatuslikud repressioonid: inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati
maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk). Eestlastest partei juhtkond asendati eestlastest venelastega. Väga palju kultuuriinimesi süüdistati lääne ees kodanikuideoloogia kandmises. Osa vangistati, teistel keelati oma teoste avaldamine. Kultuuris sai populaarseks sotsialistlik realism. '53 aastal Stalin suri.
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
TEISITIMÕTLEJATE saadeti vangilaagritesse. karistusmeetodid vangilaagrid, mõrvamine SUHTES valesüüdistuste alusel. ELU-OLU TEMA Natsid lubasid toetada perekondlikke väärtusi, lubasid · Inimeste tulevik väga ebakindel VALITSEMISAJAL taastada riigis rahu ja korra ning tõsta ausse rahvuslik · Sunniti astuma kolhoosidesse (vara riigistati, tööd väärikus algselt rahvas uskus neid, hiljem tehti riigi heaks väga väikse palga eest) hirmuõhkkond, vähemusrahvuste tagakiusamine (juudid), · Suur tähelepanu sõjatööstusele allumine ainuisikulisele juhile. · Näljahäda, kaubapuudus
tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Metsavennad ei saanud välisabi, kogu nende vastupanu rajanes elanikkonna toetusele. Elanikkonna toetuse tõttu ei saavutanud okupandid vaatamata ulatuslikule terrorile võitluses metsavendadega pikki aastaid otsustavat edu. Rängim hoop anti metsavendadele 1949. aasta massiküüditamisega, millega sunniti talurahvas kolhoosidesse ja võeti neilt nõnda võimalus metsavendi majanduslikult abistada. Suuremad metsavendade salgad hävitati või lagunesid 1950. aastate alguses. Enamik vastupanu jätkanud meestest pani 12 aastat kestnud võitlusest kurnatuna relvad maha pärast 1956. aastat, mil Nõukogude armee lämmatas veriselt Ungari rahvaülestõusu. Koos sellega sai selgeks, et sõjalist abi Läänest ei ole mõtet loota. Ka oli peale Stalini surma 1953. aastal NSV Liidus alanud leebem
2. maailmasõja tagajärjed, sealhulgas Eestile (lähiajalugu 1 lk 158 - 159, eesti ajalugu 2 lk 95) 1) Seninägematud purustused ja inimkaotused ligi 60 miljonit. Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus. 4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki. 5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariik...
Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastaku põhialuseks oli kollektiviseerimine, millega algaski suur murrang. 1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi viise kõrvale heita ja tundmatusse hüpata, kasutati ka sunnimeetmeid. Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse. Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See ei olnud kollektiviseerimise kõrvalnähtus, vaid selle liikumapanev jõud. 1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik. 2
industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuurile, loobuti välismaisestest investeeringutest · Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused:
vähenema. 1959. aastal moodustasid muulased Eestis 25,4% ja Lätis 38% rahvastikust. Leedut 1940. aastate lõpu üliindustrialiseerimine täies ulatuses ei puudutanud, kuna selleks vajalik infrastruktuur oli nõrgem. Teiseks oluliseks majanduspoliitiliseks sammuks oli põllumajanduse sundkollektiviseerimine. Maareformiga oli palju elujõulisi talusid küll juba tükeldatud, kuid see ei suutnud talurahvast veel kolhoosidesse ajada. 1948. aasta lõpuks oli kolhoosidesse ühinenud vaid 4-7% taludest. Nüüd lasti käiku otsene terror, mis tipnes 1949. aasta märtsiküüditamisega. Talurahva vastupanu murdus. 1952. aasta lõpuks oli Baltimaades kolhoosidesse ühendatud üle 95% taludest: iseseisvad väikeomanikud olid likvideeritud, majandus täielikult allutatud riigi kontrollile, põllumajandustoodang vähenes järsult. Pärast Stalini surma 1953. aastal andis hirmu-õhkkond mõnevõrra järele. Võimule tulnud Beria reformid küll
mis võimaldaks asuda ellu viima Maailma vallutamise plaane. ajend Konkreetset ajendit ei olnud 1927.a. tekkinud viljavarumiskriis, sest riik lasi kokkuostuhinnad nii madalaks, et talupojad ei viinud enam vilja kokkuostu. Kuidas viidi Enamus riigi rahadest suunati Et talupoegi kolhoosidesse ajada: ellu? rasketööstusesse. 1)Talupojad maksustati, vili konfiskeeriti, NT1)Kõigile eraettevõtetele vilja ära võtmisel kasutati vägivalda. kehtestati kõrged maksud, mis tõi 2) suleti turud endaga kaasa erasektori kadumise 3) Küüditati keskmikud ja jõukaid 2)Vilja ja metsa müüdi talupoegi, neid süüdistati kolhooside
NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis
4.Hilisstalinism Eestis · Kolhooside loomise algus 1947 aastaks oli Nõukogulik maareform Eestis lõpule viidud, kui Moskvast anti käsk kiirendada kolhooside loomist. Seda oli vaja metsavendluse hävitamiseks, samuti nähti talulises eluviisis eestluse taastootmist. Eestlasi taheti linnadesse tehaste tööjõuks ajada. Selleaegne ENSV juhtkond soovitas aeglast kolkoseerimist rahva teenimise abil, kuid Moskva ei nõustunud. Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse. Talurahva hirmutamiseks võeti suund uue massiküüditamisele. Küüditamine toimus 25 märtsil 1949 ja selle ohvriks langes 20722 inimest. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Nüüd algas massiline kolhoosidesse astumine. 5.Uus-ärkamisaeg ja taasiseseisvumine · Perestroika M.Gorbatsov võimule tulekuga 1985 algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid perestroika (uutmine) ja glasnost (avalikustamine).
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917
· toiduainete andmise kohustus asendati maksuga, ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda Mida tähendavad mõisted Industraliseerimine - raske tööstuse eelisarendamine. ,,industraliseerimine" ja Kollektiviseerimine - talupoegade sunniviisiline ,,kollektiviseerimine"? ühendamine kolhoosidesse. Miks algas suur terror 1934.aastast Stalin organiseeris Kirovi tapmise. alates? Mis oli Bulaar? Kes kirjutas sellest Sunnitöölaagrite süsteem. süsteemist raamatu? Aleksandr Solzenitsõn.
NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse eelisarenemine-industrialiseerimine, loobuti NEPist, riik pidi muutuma tööstuslikuks. Kollektiviseerimine-kolhoseerimine, koguneti põllumajandusettevõttesse, milles tootmisvahendid olid liikmete ühisomandid. Näited vägivallapoliitikast - viljavarude varjajad said surmanuhtluse. Inimesed sunniti vägivallaga kolhoosidesse. Stalin - kommunistliku partei peasekretär. Ta tõrjus konkurendid eemale ning asus võimule. Ta arreteeris poliitilised vastased ning surus maha teisitimõtlemise. Kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadidiktatuuri kehtestamise abil. Kommunismi eesmärk on klasside ja eraomanditeta ühiskond. Terror - vägivald poliitilises võitluses, hirmuvalitsus.
raadio, televisiiori ning ajalehtede lugemine. Raamatud, ajalehed ja ajakirjad olid enne avaldamist läbi uuritud, et miski ei ohustaks NSVL mainet. Ning, kui keegi julgeski kommunistliku reziimi vastu hakata, siis rakendati väga karme meetodeid, mis pani järgmistel julgedel vastuhakkajadel jalad värisema. Vastuhakkajad vangistati ja saadeti ära Siberisse koonduslaagritesse. Veel tehti rahva eraomandid ühiseks ja kogu tehnika ja tööjõud koondati kolhoosidesse. Need inimesed, kes ei olnud nõus liituma kolhoosidega, pidid maksma kõvasti kõrgemaid makse või nende vastu võeti kasutusele karmimad karistused. Inimesed töötasid nüüd riigi jaoks ja neil ei olnud enam aega ja võimalusi ise jõukaks saada. Tööpäevad oli pikad ning palgad madalad. See oli NSVL üheks eesmärgiks ühtlustada klasside vahelised tasemed. Pärast II maailmasõda panid lääneriikid rõhku oma majanduse edendamisele.Tänu
Suurtööstuse eelis arendamises seisnes industrialiseerimine, loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõütlusest majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud nõukogude liitu palju, arenes sõjatööstus. Eelisraskendati rasketööstust, tootlikkus langes ja elanikud vaesusid. VII Milles seisnes kollektiviseerimine? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi põllumajandusele. Tagajärjed olid sedavõrd tõsised et nsv liit ei suutnud neist kunagi toibuda. VIII Milles seisnes 1930. aastate suur terror? Stalini vägivalla kampaania, kus asus oma vastastest puhastama nõukogude võimu keskasutusi julgeoleku organeid ning armeed. IX Analüüsi propagandistlikku maali
kollektiviseerimisele vastu. 1948. a oktoobriks oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus vaid 2,2 % kõigist taludest. Võimu surve tugevnes ja 1948. a jooksul suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi ning kulakute arvu. Talupoegade vastupanu murtigi ulatusliku küüditamisega 1949. a märtsis. Märtsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline “vabatahtlik” kolhoosidesse astumine. Igal aastal pidid kolhoosid kohustuslikus korras andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhoosnike töötasu oli äärmiselt armetu. Et kuidagi ära elada, pidid nad oma isiklikul maal kõvasti tööd tegema. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus kahanes ja kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid madalale. Tänan tähelepanu eest!
põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda- 1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga- 1944 suvel.Eesti taasiseseisvus 1991 20aug. 2.Muutused.Piirid.1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast.Vallad.1950-aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid.Maakonnad
maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi. rikkaid talupoegi saadeti oma kodudest välja, eelkõige riigi põhjapiirkonda. Venemaa muutus agraarmaast kiirelt tööstusriigiks. Majanduselus toimis väga range plaanimajandus. Paljud talupojad pidid maalt lahkuma ja linnadesse tööle asuma. Vägivallapoliitikat viisid ellu sala- ja julgeolekuteenistused. Loodi vangilaagrite süsteem.
eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti
· Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese. · Küüditamise eesmärk oli lõhkuda tugev väljakujunenud taluühiskond, sundida inimesed kolhoosidesse. · Kolhoosi astumist mõjutati ka maksudega Majandus · Kolhoosi võeti maa, töövahendid ja suuremad loomad. · Esialgu olid kolhoosid ühe küla piires ja töötasid üsna edukalt. · Hiljem hakati neid ühendama ja siis algas allakäik. · Palk oli peaaegu olematu ja elus aitashoida õueaiamaa, väikeloomade kasvatamine · Moskva plaanis arendada rasketööstust ja Eestis pidid selleks olema energeetika ja
Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid kolhoosidesse enamik talupoegi ja need, kes seda ei teinud kolisid linna. Omaette kolhoos oli loodud peaaegu igas külas, ning see tegi inimeste elu veidi kergemaks, kuna seal oli omade inimeste seast loota mõningast abi ja toetust. 1950. aastal hakati aga kolhoose massiliselt ühendama. Algas põllumajanduse allakäik, mis oli võrdne 1944. aasta Saksa okupatsiooni ajal olnud. Põllumajanduse toibumine 1950. aastaks oli terve NSV Liidu põllumajandus laostunud
NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada. Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud. Industrialiseerimine, s.o metallurgia-, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja rasketööstus oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933. aasta hirmsa näljahädaga, milles hukkus erinevatel andmetel 5- 7 miljonit inimest. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena
enamiku arreteeritute perekonnaliikmed. Kollektiivmajapidamine ehk lühendatult kolhoos oli Nõukogude Liidus peamine põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Nad kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks. Need olid peamised probleemid, kuid ka tagajärjed olid rängad. Kuna inimesi hukati, küüditati (saadeti riigist välja), jäeti kodudest, maadest ja varadest ilma. Ka võim kõik oli NSV Liidu käes
1918- Venemaa kodusõda- kuulus poliittöötajana mitme rinde juhtkonda 1922- määrati VK(b)P KK peasekretäriks 1923- Lenin suri, tekkis võimuvõtlus L.Trotski, G. Zinovjevi ja J.Stalini vahel. 1930ndate alguseks oli ta ellimineerinud oma vastased ning saanud võimu enda kätte. Majandus 1928- tühistati NEP Suund võeti industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele Plaanimajandus (viisaastakud) Majandus Ühendati talumajapidamised kolhoosidesse & sovhoosidesse, rikkad talupojad (kulak'ud) saadetid (GULAG'idesse) Tulemus- suur näljahäda Eesmärk- luua industriaalriik ( koos tugeva sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid 1930ndate II pool- ÜK(b)P's suurpuhastus Hävitati enamiks sõjaväeladvikust Loodi stalinlikud koonduslaagrid
*Majanduslikud raskused 8) Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, Rooma impeeriumi võimu taastamine 9) Nimeta diktatuurile iseloomulikke jooni Hitleri-aegse Saksamaa näitel! * Parlament ei teinud midagi * Pandi koondulaagritesse, gestaapo *Ehitati sõjatehaseid *Tööpuuduse likvideerimine 10) Milles seisnes kollektiviseerimine Nõukogude Liidus? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamise ühendamine kolhoosidesse. Põllumajandus kannatas, viljasaak ja loomade arv kahanes. NSVL ei toibunud sellest kunagi 11) Kuidas nimetati Vene riiki alates 1922. aastast? (täisnimi) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 12) Kuidas nimetatakse dokumenti, millega teatati iseseisva Eesti Vabariigi loomisest? iseseisvusmanifest 13) Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel? Industrialiseerimine 14) Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas?
10. Mis oli plaanimajandus e. industrialiseerimine? V: Uus majandus poliitika NEPi asemel. Kehtestati täielik kontroll, suurtööstuse eelis arendamine, väikeettevõtluse likvideerimine, kehtestati viisaastaku plaanid, rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased.
Soomes. Siis ei oleks tekitatud maailmale muljet, nagu Eesti oleks ise vabatahtlikult NSVL-ga liitunud. Samas Teherani konverents ei andnud Balti riikidele lootust, et abi on läänest oodata. NSVL põhiseaduse eeskujul koostati uued põhiseadused, juhtiv roll ühiskonnas läks kommunistliku partei kätte. Eestis sai partei esimeheks Säre.Seadused muudeti sarnaseks NSV Liidu omadega, politsei asendus miilitsaga ja majanduses algas natsionaliseerimine. Et inimesi kolhoosidesse sundida, toimusid massiküüditamised. 26. märtsil 1949 küüditati Eestist 20 000 inimest, Lätist 43 000 ja Leedust 33 500 inimest. Kuigi osa inimesi oli valinud võitluse võimu vastu, metsavendluse kujul, ei omanud see riigi tasandil eriti suurt tähtsust. Ka pärast II ms ei olnud Balti riikidel valikut. Jalta konverentsil, nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.
USA , toodangu kvaliteedi poolest jäi arenenud maadele ikkagi alla. · Hoogsalt arenes sõjatööstus. Sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus tekkisid raskused vilja varumisega. Selle parandamiseks konfiskeeriti jõuga talupoegadelt kõik viljatagavarad. ( vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus ) · 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine- tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis raske hoobi põllumajandusse, vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Zizzle Suur terror Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror
ainuvõim. Tema võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused senses majanduspoliitikas. Stalin hakkas tööstust eelisarendama industrialiseerima. See pidi muutma Venemaa kiirelt tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. Võeti kasutusele ka plaanimajandus. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli
VAINO 1944-1950 1950-1978 1978-1988 -kolhooside loomine -suurtööstuste rajamine -uus venestamis aeg -2. Suur küüditamine -linnastumine -vene keel suruti peale (1949,25-26 märts, 24k) -3. Suur küüditamine 1952 -sisepoliitiline elu KÜÜDITAMINE 1949, 26-30 märts kolhoosidesse astumine, suur hulk lapsi ja alaealisi. Kõige noorem oli 14 päevane, kes küüditati ka Siberisse. Talupojad asutsid vabatahtlikult juba kolhoosidesse, kuna tapeti ja küüditati jne. Tehti seal neid surma näitusi jne. METSAVENDLUS 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavennad tegutsesid üle Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Samal ajal oodati ja loodeti alusetult, et lääneriigid soovivad taastada
võitlevaid poliitilisi jõude. 1918. Aasta kevadel saatsid USA, Inglismaa, Prantsusmaa oma väed Venemaale, algas interventsioon. Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse Mussolini õpetus – Tähtsaimal kohal oli rahvus ja selle nimel inimeste ohverdamine on igati õigustatud. Milles seisnes fašistlik diktatuur – Mussolini nõudis peaministri kohta mille ta ka sai, sest kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei
Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Metsavennad Eesti, Läti, Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 Nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt vajadusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. Massirepressioon - surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.
aastal. Stalini võimuletulekuga kaasnesid paljudes valdkondades muudatused. Loobuti NEP-i poliitikast ning tehti panus suurtööstuse eelisarengule- industraialiseerimisele, mis pidi muutma Venemaa tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu njng võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähenda seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, s.o kolhoosidesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi.Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid ning loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG). Stalin otsustas sõjalise jõu kasuks ning oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid
Ta oli karm mees. Kuna Stalin tahtis, et kogu maailm oleks kommunistlik, tuli teostada Maailma revolutsioon. Selleks alustas ta tööstuse eelisarendamist, loobus NEP-i poliitikast. Nii pidi Venemaa saama kiiresti tööstusriigiks. Tööstuse põhirõhk oli sõjatehnikal. Rakendati ka plaanimajandus. Kuna kommunistid eitasid eraomandit, siis toimus ka suur kollektiviseerimine. Kõik eraomadile tuginevad talumajapidamised ühendati vägivaldselt kolhoosidesse. Riigil polnud vaja ka inimesi, kes oleks võinud segada revolutsiooni teostamist või teisi inimesi mõjutada, et nad hakkaksid Stalini vastu, tehti vangilaagrid ning väga väga palju inimesi saadeti Siberisse. Inimesi hirmutati ka sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks. Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu. Inglismaal valitses parlamentaarne monarhia. Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti.
Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD- GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem Laupua liikumine-rahvuslik-parempoolne, mis tekkis soomes vastukaaluks kommunistlikele erakondadele. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. BBC- Inglise raadikompanii, British Broadcasting Company, 1923.
Kui USA sattus finantsraskustesse, siis oli loomulik, et eelkõge kajastub see ka Saksamaal. Seal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934. aastal. Tühistati Versailles’i rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendati eluruumi. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Võimule tuli 1928 Stalin. Algas tema isikukultus, teda jumaldati. Kasutusele võeti viisaastakuplaan, mis tähendas sõjakommunismi juurde naasmist. Taljupojad ühendati kolhoosidesse, võeti ära talud. Arendati välja rasketööstus. Viisaastak lõppes 1932-33 aasta näljahädaga, kus hukkus ligi 5-7 miljonit inimest. Itaalias oli diktaatoriks Mussolini. Tema valitsusajal keelustati streigid, alandati töötasu, et vähendada tööpuudust. Ka Eesti ei jäänud ülemaailmsest majanduskriisist puutumata. Enne 2009. aasta majanduse kokkuvarisemist koges Eesti viimati oma nahal nii valusat kriisi peale USA börsikrahhi.
Elati kohalike abist, tegutseti üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et
Saksamaa kaubanduslkud ja diplomaatilsed suhted. Kultuur arenes 1920-ndatel üsna tormiliselt. Vene teadus oli endiselt maailmateaduse osa, vene kirjanikke tõlgiti paljudesse maailma keeltesse. NSV Liit oli üks äheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. 1928. aastal võeti vastu viisaastaku plaan, mida nimetati suures murranguks. See murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendat kolhoosidesse. Kõik talupojad, kes oli kollektivseerimise vastu arvati kulakuteks (neilt võeti ära kogu vara ning nad ise saadeti vangilaagrisse või asumisele). Pärast seda süsteemi, seati sisse kaardi- ja talongisüsteem. Miks inimesed vastu ei hakanud? Propaganda lubas, et mõne aasta pärast saabub õnnelik elu! Viisaastak lõppes 1932-1933 suure näljahädaga. Kaardisüsteem tühistati. Teine viisaastakuplaan (1934-938) nägi ette masinaehitusettevõtete (sõjamasinate) rajamst.
Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadel konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932- 1933.aastal puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933 NSV Liidus ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Selle tagajärjed olid sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda. Suur terror Et oma võimu enne uut MS kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all
Miks? Saare mk, Hiiu mk, Tallinna linn. Märtsiküüditamine oli suunatud põhiliselt maaelanikkonna vastu. Tallinna linnas seetõttu vähem. Saare ja Hiiu mk vähem inimesi. 12) Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid? Küüditatud veeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Tööd, NSVL tarbeks. 13) Milline oli küüditamise eesmärk? Kas see saavutati? Eesmärgiks saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendadelt. Saavutati. 14) Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surma järel alanud sisepoliitiline sulaaja üheks oluliseks jooneks oli vägivalla osaline heastamine. Järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. Majandus ja rahvastik Majandus tervikuna Omandivorm:
Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald,mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ja sõjaeelse kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased. Stalinismi võimutsemine.Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus
raames? Millised olid tulemused? NEP-ile üle mindi sellepärast, et seisti silmitsi tugevneva rahulolematusega. *kaotati üldine töökohustus *viidi läbi rahareform *kaotati tasuta teenused *tööd hakati tasustama vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile Venemaa majandus hakkas taastuma, eriti kiirelt arenes põllumajandus. 15. Mis oli kollektiviseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Eesmärgiks oli koguda viljavarusid talupoegadelt, et toita sõjaväge ja kasvavat tööliskonda Tagajärjed olid niivõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda- vähenes nii teravilja saak kui ka loomade arv. 16. Mis oli industraliseerimine? Mis olid selle eesmärgid ja tagajärjed? Industraliseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Eesmärgiks oli Venemaa muutmine tööstusriigiks.
probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu. • Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga. • 1932-1933 puhkes suur nälg, hukkus 7 milj. Sundkollektiviseerimine • Talupoegade üle kontrolli saavutamise üks osa oli sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse – 1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest, – tootlikkus ei tõusnud, olukord oli väga raske. • Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele – 1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega. Vägivallakampaania, suur terror • 1934 lisandus seniste “klassivaenlaste” (nt talupoegade) tagakiusamisele laiem sihtgrupp – hakati puhastama komparteid, – nõukogude võimu keskasutusi, – julgeolekuorganeid, – armeed
1918- 1920ndate algus- kodusõda Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse Punaarmee- bolsevike ehk kommunistide armee Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem Saksamaa 1919- loodi Saksamaa Kommunistlik Partei 1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimees Adolf Hitler. Pruunsärklased- Hiterlaste rünnakrühmad 1923- hiterlasid korraldasid mässu, nende partei oli mõnda aega keelatud, Hitler läks
üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine. Tööstus. Ettevõtte suurus toimus Eesti mastaapidele mitte vastavate suurtehaste rajamine, nende tooraine veeti sisse ja toodang välja Tööjõupoliitika võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu Põllumajandus. Ühistamine taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda, sovhoosid ehk eraomand Kurnamine kolhoos pidi ära andma enamiku põllusaagist ja loomapidamis saatustest, põllumajandus langes, põldude viljakus langes, kariloomade arv vähenes.
Massiline kollektiviseerimine 1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse. Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse- kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Tegutseti põhimõttel ,,Kes kolhoosi ei astu, on nõukogude võimu vastane". Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald. 1929-1933 aastatel küüditati eelkõige põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. 1930. Aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda. Nõukogude liit 1930. Aastatel Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus
Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras. NEP- 1921, uus majanduspoliitika: Eraettevõtlus lubati vähesel määral. Vabaturumajandus . Suurtööstus ja enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga. Toimus rahareform, mis taastas raha väärtuse. Jossif Stalin- kommunistliku partei juht. 1932-1933- Suur nälg NSV liidus. Kollektiviseerimine- Talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e. kolhoosidesse. Kulak- jõukam talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Industrialiseerimine- Suurtööstuse eelisarendamine (sõjatööstus) GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kultuur 2he maailmasõja vahel- kunstivoolud, mood jms. Eluolu: Juudid: Antisemitism- juudi vaen Rionism- koondas juute Rahvustunde tugevdamine Ümberasumine tõotatud maale (Jeruusalemm) Juudi riigi rajamine Teadus ja tehnika: Pandi alus geneetikale. Sündis kvantmehaanika.
annaabi.ee 
