Nõukogude aeg (0)

Nõukogude aeg
Sõjajärgsed aastad
Võim

• Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid.
  
• ENSV valitsus – hakati kutsuma Ministrite Nõukogu.
  
• Seadusandlik võim – ENSV Ülemnõukogu
  
• Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP)
  
• Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel.
  
• 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse.
  
• Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte.
  
• Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine .
  
• Selle teostajaks oli NKVD (KGB)
  
• Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised.
  

Metsavennad

• Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe.
  
• Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda.
  
• Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte .
  
• Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes.
  
• Süüa tõi külarahvas või rööviti poode .
  
• Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda.
  
• Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur.
  

Küüditamine

• 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese.
  
• Küüditamise eesmärk oli lõhkuda tugev väljakujunenud taluühiskond, sundida inimesed kolhoosidesse.
  
• Kolhoosi astumist mõjutati ka maksudega
  

Majandus

• Kolhoosi võeti maa, töövahendid ja suuremad loomad.
  
• Esialgu olid kolhoosid ühe küla piires ja töötasid üsna edukalt.
  
• Hiljem hakati neid ühendama ja siis algas allakäik.
  
• Palk oli peaaegu olematu ja elus aitashoida õueaiamaa, väikeloomade kasvatamine
  
• Moskva plaanis arendada rasketööstust ja Eestis pidid selleks olema energeetika ja põlevkivikaevandused, see tõi kaasa massilise migratsiooni .
  

Sula-aeg

• 1953 suri Stalin .
  
• Järgnes võimuvõitlus, NLKP juhiks Nikita Hrustsov
  
• Stalini isikukultus mõisteti hukka ja olud muutusid vabamaks .
  
• Poliitilised vangid said koju tagasi pöörduda (30 000 inimest)
  
• Inimeste sissetulekud kasvasid
  
• 60. aastate lõpul hakati majandeid ühendama ja Eesti muutus suureks sealiha ja piima tootjaks.
  
• Tööstuses oli põhirõhk endiselt rasketööstusel. (põlevkivi, energeetika, masinaehitus)
  
• Kultuurielu muutus aktiivsemaks, seda perioodi nim. Ka „kuldseteks kuuekümnendateks“
  
• Mõnel määral paranesid suhted läänega. Eestise jõudsid uued teadusharud: sotsioloogia, küberneetika, kunstisuunad
  
• Eestis kuulati välisraadiojaamasid (Ameerika hääl)
  

Stagnatsioon e. Seisakuaeg
1964 aastal sai NLKP juhiks Leonid Breznev. Esialgu kestis lahedam elu edasi, kuid 1968 kõik muutus. Põhjuseks sai Praaha kevade lämmatamine nõukogude tankide poolt.
Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati „teisiti mõtlejateks e. Dissidentiteks“. Kritiseerisid inimõiguste puudumist, püüdsid saada või andsid välja keelatud kirjandust, püüdsid anda teateid välismaailmale.
1979 koostasid Eesti-Läti-Leedu dissidendid „Balti Apell-i“, millega pöörduti ÜRO poole ja nõuti NRP tagajärgede kaotamist (Heiki Ahonen, Lagle Parek, Tiit madisson , Enn Tarto , Mart Niklus , Jüri Kukk) – Nõukogude võim klaaris nendega arveid: ähvardati, saadeti hullumajja ja vangilaagrisse
1970. aastatel sai kolhoosi majandus õitsvale järjele. Suur osa sissetulekutest saati lisatootmisvarudest. Kerkisid suured majandikeskused, kus olid linnamugavused, see tõi kaasa ääremaastumise probleemi.