50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hiireke09
Õppematerjali autor
Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas.
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini
Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad. Natsid koguvad poolehoidu. 1923 korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli partei mõnda aega keelatud. Kui natside partei sai jälle tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidjaid koguma. Hitler määrati vabariigi kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga. Diktatuuri kujunemine: · Tuli tühistada Versailles' ja muud lepingud · Uue korra loomine demokraatia, kommunismi ja juutluse kõrvaldamine · Sakslaste rassilise puhtuse saavutamine · Kehtestati üheparteisüsteem
aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim
eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi. Mitu inimest sai rindel surma, sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik kord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad
Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati
kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid