Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik Kui mootori silindrid (hülsid) on kulunud ettenähtust rohkem siis puuritakse (koonitakse) need järgmisse remontmõõtu ning vastavalt sellele mõõdetakse vastavad kolvi mõõtmed. Kolbe ei remondita. Kui on tegemist alumiinium plokiga milesse on sisse pressitud malmhülsid, siis vahetatakse uute hülsside vastu koos kolbidega. Ja sellist silindrit ei remondita! Silindri pind peab olema peegelsile vastaval juhul remonti! Silindri koonilisust ja ovaalsust mõõdetakse indikaatorkellaga. Ja kui see ületab 0,1 0,2 mm või silinder on kulunud rohkem kui 0,2 mm siis silinder puuritakse järgmisse remontmõõtu. Pärast puurimist toimub koonimine kus silindri seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori pl...
LELOL Praktiline töö PN3 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus? Lähtudes katse tulemustest, arvutada: 6. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse? 7. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma? 8
V=k×b( × (D2 d2) - 4 D2 d2 × a × z) 2 b = labade laius k = laba liikumisulatus ühe Sele 4.6 Kahepoolne labapump pöörde kestel 41 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Radiaalkolbpump (ekstsentrilise silindriteplokiga) Kolbide pead liiguvad pumba telje pöörlemisel mööda pumba korpuse sisepinda. Ekstsentrilisus e määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4 Sele 4.7 Ekstsntrilise silindriteplokiga z = silindrite arv radiaalkolbpump Radiaalkolbpump (ekstsentrilise teljega) Ekstsentriline telg tekitab pumba kolbide liikumise. Pumba töömaht: dk2 ×
hinnatakse Auto läbisõidu järgi Varasemate remonditööde järgi Õlikulu ja õlirõhu järgi Kompressiooni järgi Võimsuse järgi Kütusekulu järgi Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi Auto läbisõidu mõju Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema pärast 200 000...250 000 km läbisõitu. Kulu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka heitgaaside sinakas suits. Kui läbisõit on väike ja leket ei ole, viitab see kolvirõngaste, silindrite, kolbide, klapijuhtpukside ja klapisäärte õlitõrjekübarate kulumisele. Lekkimise korral kontrollitakse tuulutussüsteemi korrasolekut Remondivajadus olenevalt õlikulust Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) ning ökoloogiliste (heitgaaside toksilisus) kaalutluste alusel võib väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% mootorikütuse kulust, viitab see mootori remondivajadusele Õli rõhk Kui rõhk puudub: 1. On õli tase madal 2
annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast kujutavad ja kuidas oma raskele koormusele vastu peavad. Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide ülesalla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti
1S1 on vajutatud. Kui keerata Start/Stopp lüliti Start asendisse, siis pneuomojaotid 1V1, 2V1 ja 3V1 lülituvad ümber. Kolvid 1A ja 3A lähevad väljatõugatud asendisse. Kolb 2A liigub sisse ja vajutab lülitit 2S1. Toimub taas pneumojaotite 1V1, 2V1 ja 3V1 ümberlülitumine ja kolvid liiguvad samasse asendisse nagu nad olid alguses. Sisse tõmbunud kolb 1A vajutab lülitit 1S1 mis toob kaasa taas pneumojaotite 1V1, 2V1 ja 3V1 ümberlülitamise, toimub kolbide liikumise reevers. Kogu süsteem jääb tsüklisse käima seni, kuni keeratakse Start/Stopp lüliti SS algasendisse tagasi. Sammdiagramm 6 Pneumaatiline skeem 1A 2A 3A 1S1 2S1 1V1 2V1 3V1
Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on piduri peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. Põhiosad Trummelpiduri põhiosad on kaks hõõrdkatetega varustatud klotsi, mis toetuvad piduri kilbile. Klotside alumised otsad saavad pöörduda tugisõrmedel, ülemised aga toetuvad vastu töösilindri kolbide terastõukureid. Tagastusvedru hoiab klotse vastu kolbe, mistõttu mitterakendatud seisus jääb klotside ja piduritrumli vahele vahe. Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel
Vajutades nuppu annan õhu läbi TK1, kuid see on suletud mis tähendab, et jaoti ei lükata ümber mis laseks õhu silindrisse. 3. Masin jääb oma tegevust kordama. Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti 4. On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu. Sele PN2-1 PN2.H2 Küsimused: 1. Milline on kolbide liikumise järjekord, näiteks S1+; S2+ jne.. 2. Millised on vastavaid liikumisi põhjustavad signaalid, näiteks S2- → TK1 jne.. 3. Milline on klapi NING ülesanne skeemis. 4. Milline on anduri TK2 toimimise erinevus ülejäänud kahe anduri toimega võrreldes. 5. Mis muutuks seadme töös, kui TK2 toimiks samal põhimõttel kui TK1 ja TK3. Vastused: 1. S1+ ; S1- ; S2+ ; S2 - 2. S1+ → TK1; S1- →TK3; S2+→TK2; S2-→TK1 3
näide (sele 2.6) illustreerib kuidas seda piisav rõhk jõu F2 ületamiseks on nähtust kasutada enda huvides. võimalik tõsta koormusi (sele 2.7). (Hõõrdejõudu siin ei arvestatud.) Sele 2.6 Jõu muundaja Sele 2.7 Hüdrauliline tungraud Kui jõud F1 mõjub kolvile pindalaga A1, siis tekitab see anumas rõhu suurusega: Kolbide liikumisteekonnad s1 ja s2 on F1 omavahel pöördvõrdelises sõltuvuses p= kolbide pindaladega: A1 See rõhk mõjudes omakorda kolvile s1 A2 pindalaga A2 tekitab jõu F2 suurusega: = s2 A1 F2 = p × A2
Laagris tekib vibratsioon ja tõukeline koormus, ning laagri tööiga väheneb kõvasti. Selle ära hoidmiseks peab paigal seisev võru istatud vabamalt, et ta saaks aegajalt pöörleva võruga kaasa nihkuda. Üldiselt peab pöörlev võru olema kõvasti kinni võllipeal ja paigalseisev võru vabamalt. Kasutatakse veere laagritel väiksema lõtkuga istusi. ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid. Tagi teke soodustab mootori alakoormust. Pruun kõva kilene sade. Ja must tugev tükiline sade. (Väljanägemine). Slamm on pehme muda taoline õlist tekkinud sade, ja tekib 50- 150c juures. Soodustab slammi: pikad õlivahetus välbad, mootor töötab pidevalt eriti rasketes tingimustes, mootori väike õli vann, halb karteri tuulutus, halb õli kvaliteet. 0,5-1% küttekulu suhtes.(õli kulu) normaalseks nim 0,2% tutikatel 0,3%
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6
Diferentsiaalsilinder (ühe kolvivarrega) Дифференциальный цилиндр (с одним поршневым штоком) Sümmeetriline silinder (läbiva kolvivarrega silinder) Симметричный цилиндр со сквозным штоком Erikonstruktsiooniga silindrid Цилиндры особых конструкций 3 Tandemsilinder Тандем - цилиндр Sellise konstruktsiooni korral silindrite kolbide efektiivsed pindalad summeeruvad, võimaldades arendada suuri jõude kolvi väikese diameetri korral. В этой конструкции эффективная площадь поршней цилиндра суммируется и дает возможность развивать большие усилия при малом диаметре поршня. Kahejärguline silinder Двухярусный цилиндр
Fteg = 12000 + * 20 = 15000 N 80 F = pA 15000 A= 8 = 0,000075m 2 2 * 10 d = 0,000075 / 3,14 = 0,0098m =9,8mm Vastus: Silindri minimaalne diameeter antud tingimustega on d=9,8mm Ülesanne 5 Hüdrovõimendi väiksema silindri kolvi pindala on A1 = 800 mm2 ja talle on rakendatud jõud F1 = 360 njuutonit, suurema silindri kolvi pindala A2 = 2500 mm2 ja temale rakendatud jõud F2 = x. Kolbide käigupikkused silindrites vastavalt S1 = 50 mm, ja S2 = x mm. Võimendi mehaaniline kasutegur m = 0,9 ja mahuline kasutegur v = 0,95. Arvutada F1 ja S1 väärtused. Antud: A1=240mm2 F2=2500N S1=100mm S2=10mm 0m=0,9 0v=0,95 F1=? ; A2 =? S 2 A1 S1 A1 = S 2 A2 A2 = S1 10 240 A2 = = 24mm 2 100 F2 A1 F1 = A2 2500 240 F1 = = 25000 N 24
pikkuse juures või saavutada suuri jõude kolvi minimaalse läbimõõdu juures. Tandemsilinder - Kahepoolse toimega tandemsilindris on tegemist kahe silindriga, mis on teineteisega seotud niimoodi, et teise silindri kolvivars on läbi esimese silindri tagakaane seotud esimese silindri kolviga. Sellise konstruktsiooni korral silindrite kolbide efektiivsed pindalad summeeruvad, võimaldades arendada suuri jõude kolvi väikese diameetri korral. Kahejärguline silinder Kahejärgulised silindrid on kasutusel näiteks pressides. Sellistes silindrites juhitakse 1. järgus töövedeliku rõhk Ühepoolse toimega kahejärguline silinder
Pidurivõimendi töötab vaakumiga. Piduripedaali vajutades avab klapi, mis tõmbab sisse välisõhku, mis aitab võimendada pidurdamist. Klotsipaigaldamise soovitused Alati puhata väljaulatuvad kolvipinnad enne kolvi tagasisurumist. Kolvi tagasilükkamise kergenadamiseks ava õhutusnippel. Puhasta korralikult klotsid toestuskohad sadulas. Ujuva sadula puhul kontrolli liugurmehhanismi korrasolekut. Kontrolli sadula kolbe, tihendeid, tolmukaitsekumme, liugursõlmi, et nad korras oleks. Kolbide tagasilükkamiseks kasuta sobivat tööriista. Mitte kunagi ära kasuta toestuspinnana ketta tööpinda. Kasuta alati uusi paigaldustarvikuid. Veendu, et käsipiduritrossid on täiesti lõdvaks lastud. Sadulahoovad on nullasendis. Kolvid keerata tagasi õigesse asendisse. Veendu, et klotsi asendiga on sadulaga kohakuti. Vajutada korduvalt piduripedaali, et sadularegulaator tööle hakkaks. Sea käsipiduritrossid tagasi minimaalselt nelja kliki peale. Pidurikingake paigaldamise soovitused
Peale ettejooksu mõõtmist pannakse rool otseks ja fikseeritakse seejärel pinkile ilmuvad hetke mõõtarvud. Ebatäpsed mõõdud reguleeritakse. Vastavalt autotootja poolt ette nähtud juhistele. Seejärel trükitakse välja reguleerandmed kontrollitakse pidurid. 8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket
B 4 määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge kvaliteediga õlid otse sissepritsega mootoritele B 5 määrimisomadusi hästi säilitavad madala viskoossusega õlid Õlide temperatuurid mootori töötamisel Kõigekuumem on temperatuur kolvi sõrme juures 140....220*C Väntvõlli kaelas 100.....170*C Mootori karteris 80....150*C Nukkvõlli juures 80....110*C Mootoriõli tekitab sadestusi Põlemiskambritele, küünaldele, kolbide põhjadele, klappidele, kütusepihustitele koguneb TAGI (350...400*C) Kolbidele tekib pruun läbipaistev kiletaoline sete LAKK (150....300*C) Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse, klapikambri kaanele (sisse poole) tekib mudataoline pehme sade, mida nimetatakse SLAMM (50...150*C) Miks tekib slamm ? Halb karteri tuulutus Halb mootoriõli kvaliteet Halb kütuse kvaliteet Mootor töötab pidevalt rasketes tingimustes Pikad õlivahetus perioodid
7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor
- Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C. Kasutatakse näit lennukimootorite kolbide valmistamiseks. Mehaanilised omadused sõltuvad termotöötlusest ning valmistusviisist. Alumiiniumi laagrisulamid: Al- Sn- Cu, Al- Ni, Al - Sb- Cu jt), kasutatakse mono- ja bimetalsete valatud liugelaagrite ja valtsitud leht- ning ribamaterjalist stantsimise teel valmistatud laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur.
ega uuest paigalduskomplektist. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et eri tootjail klotside tugiplaatide mõõdud vähesel määral varieeruvad ning sellepärast võib klotside tootja vahetus mõnikord konkreetse auto puhul aidata. See aga ei tähenda tegelikuses vilistavate klotside komplekti garantiilisust teisele sõidukile paigaldatuna normaalne funktsioneerimine on selle tõestuseks. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka sadula sõrmede/kolbide korrasolekule. Töötav aga rooste/kulumise tõttu "poov" sadul põhjustab uute klotside vibratsioni enne täielikku sissetöötamist ning põhjustab ketaste tööpindade vale kulumist, mille negatiivne mõju avaldub pärast klotside (ja ka ketaste) vahetust. 5 Kasutatud materjal: · http://www.autoekspert.ee
Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest
Lähtuvalt sellele, et mootoriplokis olevad originaal terashülsside seinapaksus on väikse varuga ning originaaltootja näeb ette ainult esimese astme (87,25 mm) remontmõõdus kolbi, siis otsustati, et tuleb leida 87,25 mm kolvid ning vastavalt kolbidele ka mootoriplokk töödelda. Lisaks sellele esimese astme remontmõõdu 87,25 mm kasuks räägib ka see, et pole vaja ka plokikaane põlemiskambri ava töödelda suurema kolvi diameetri jaoks. Kuna enamus järelturu kolbide tootjad teevad aga 87,5 mm kolbe, seega suurt valikut polnud. Ainult Wiseco ja Mahle toodavad esimese astme remontmõõdus kolbe antud mootorile. Valikus olnud kolbide parameetrite võrdlus (Tabel 4). 17 Tabel 4. Mahle ja Wiseco kolbide tehaseandmete võrdlus Tootja Tootekood Läbimõõt, mm Mass, g Surveaste Materjal
olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolb-kolvisõrm-keps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast kujutavad ja kuidas oma raskele koormusele vastu peavad. Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide üles-alla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja
kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendasin aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest. Absorptsiooni mõõtsin spektrofotomeetritel. Ning alustasin mõõtmisest lainepikkusega 670nm. Esiteks mõõtsin kolbide optilist tihedust sinise värvusega, ehk dekstraansinisega. Ning kui adsorbtsiooni näitaja jäi võrdseks nulliga, siis reguleerisin spektrofotomeetri nii, et lainepikkus saaks võrdseks 410nm-ga. Kui adsorbtsiooni näitaja jälle sai võrdseks nulliga, reguleerisin lainepikkust nii, et oleks 360nm. Täiesti värvusetute fraktsioonide absorptsiooni väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone pole vaja mõõta.
E4 - stabiilsed, kindlustavad kolvi puhtuse, soovitatakse Euro1 ... Euro3 mootoritele mis töötavad rasketes kasutusoludes ja pikendatud õlivahetusvälba puhul. Kasutatavad ka tahmaosakeste filtriga ja EGR - ga mootorites ( põhineb MB 228.5 ). Jälgi mootoritootja soovitusi! E6 - paremad kui E4, pikendatud õlivahetusvälp. Soovitatakse tungivalt tahmaoskeste filtriga mootoritele koos väikese ( 50 ppm ) väävlisisaldusega kütusega. Jälgi mootoritootja soovitusi! E7 - kindlustab kolbide puhtuse, kaitseb hästi mootorit ja turbot, on pika aja jooksul stabiilne. Kasutamiseks rasketes oludes ja pikendatud õlivahetusvälba korral. Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega mootorites. Kahetaktiliste mootorite õlid 2-T mootoritele valmistatakse spetsiaalseid õlisid. See on tingitud 2-T mootorite tööpõhimõttest ja õlituse eripärast (mootor töötab bensiini-õli seguga).
kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro või kompressori kasutamise korral. Ja vahest 8 kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Väntvõll on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide üles-alla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus.
ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q zD tan v 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv, n - pöörlemissagedus , D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter, α -kaldketta nurk.(α = 30°) Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui α = 0 , siis pump ei toimi Aksiaalkolbpumbad annavad rõhku kuni 40 Mpa ja kasutegur on kuni 0,97. Aksiaalkolbpumbad nagu radiaalkolbpumbadki võivad olla vahelduva toimega . Kui kolbmehhanismile juhtida suure surve all õli arendavad nad suurt jõumomenti ja võivad töötada hüõdromootorina Jõumomendi
8. Katseklaasi võib termostaadist ära võtta. V(komplekslahus) = 30 mL kokku V(sahharoos-invertaas lahus) = 3,0 mL kokku V(uuritava invertaasi lahus) = 0,5 mL V(substraat e. Sahharoosi lahus) = 25 mL 3. Aktiivsuse määramine 6 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Vajalikud töövahendid - Elektripliit kolbide kuumutamiseks - Püstjahutid lahuse kondenseerumiseks - 200 mL mõõtesilinder - Automaat pipett - Külm vesivann - Tiitrimise aparatuur - Lehter Vajalikud ained - 450 mL destilleeritud vett lahuste lahjendamiseks - 0,3 mL ehk 6 tilka mureksiidi lahust violetse tooni andmisteks kolbides olevates lahustes - Vasksulfaat Töö käik 1. Koonilised kolvid panna elektripliidi peale ja ära ühendada püstjahutitega. 2
kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendasin aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest. Absorptsiooni mõõtsin spektrofotomeetritel. Ning alustasin mõõtmisest lainepikkusega 670nm. Esiteks mõõtsin kolbide optilist tihedust sinise värvusega, ehk dekstraansinisega. Ning kui adsorbtsiooni näitaja jäi võrdseks nulliga, siis reguleerisin spektrofotomeetri nii, et lainepikkus saaks võrdseks 410nm-ga. Kui adsorbtsiooni näitaja jälle sai võrdseks nulliga, reguleerisin lainepikkust nii, et oleks 360nm. Täiesti värvusetute fraktsioonide absorptsiooni väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone pole vaja mõõta.
Transportkiirused on 25-30km/h. b) mehhaaniliste pumpadega jagunevad 1. Liikuvuselt – statsionaarsed, teisaldatavad, iseliikuvad ja auto-betoonpumbad 2. Konstruktsioonilt – kolb- ja rootorpumbad c) pneumotranspordi vahenditega 11. Mehhaaniliste betoonipumpade liigitus. jagunevad 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad ja auto-betoonpumbad 2. Konstruktsioonilt a) kolbpumbad b) rootorpumbad, mis jagunevad omakorda kolbide arvult a) ühe b) kahekolvilised e paariskolvilised, ajami tüübilt a) mehhaanilise kepsvänt-mehhanismiga b) sünkroniseeritud hüdraulilise ajamiga, klappide arvult a) pöörlevate spindelklappidega b) liguvate siiber-tüüpi klappidega v) pöörduva torupõlvega. 12. Mehhaanilise tööpõhimõttega mördisegude transportvahendite liigitus. 1. Konstruktsioonilt a) kolbpumbad – ühe ja kahekolvilised b) membraanpumbad c) kruvipumbad 2. Ajami tüübilt a)
Genereeritud pinge Pooljuht Eelpinge Hall´i efekti kasutatakse tavaliselt nukkvõlli asendi anduri ehituses. Selleks, et arvuti saaks juhtida süüteküünalde ja pihustite tööd – millisel hetkel peab silindris toimuma säde ja millisel hetkel pihustamine, peab arvuti pidevalt saama informatsiooni kolbide asendi kohta silindrites. Seda infot on võimalik saada nukkvõlli asendi kaudu, sest nukkvõlli pöörlemise ajal vastab iga silindri kolvi ülemisele surnud seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend. • Andurina on jällegi kasutusel Hall´i andur, kus magneti liikumisel anduri juurest läbi, tekitatakse elektriline signaal. • Magnetvöö paikneb nukkvõlli jaotushammasrattas. Iga silindri kohta on erineva
ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat 23 üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 90 0 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on ühised , klapikambrid võivad olla eraldi või lahutatud vaheseinaga. 5 Diferentsaalkolbpumbad. Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad ,kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe
Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on ühised , klapikambrid võivad olla eraldi või lahutatud vaheseinaga. Diferentsaalkolbpumbad. Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad, kuid tööprotsess on erinev
Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes. Imi-ja survetorustikud on ühised , klapikambrid võivad olla eraldi või lahutatud vaheseinaga. Diferentsaalkolbpumbad. Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad, kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe kolvi käigu
väljaspool silindrit paikneva liuguriga. Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil, kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid. 26. Tandem ja lööksilinder Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud summeeruvad. Seda tüüpi silindreid kasutatakse kohtades, kus vajatakse suuri jõude, kuid kus seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. lööksilinder võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise teel. Lööksilindri kolvi liikumiskiirus ulatub 7,5-10m/s (normaalsilindril ligikaudu 1-2m/s) Seda tüüpi silindreid kasutatakse stantsimisel, neetimisel jne
vedrustuse eeliseid. Parem tasakaal Kurvis püüab tsentrifugaaljõud Teid alati kurvi välisserva poole lükata. Kui palju see juhitavust mõjutab, oleneb auto raskuskeskmest. Kui see on kõrge, kulub tasakaalu ja kontrolli taastamiseks rohkem aega. Kui see on madal, kaldub kere vähem, parandades seeläbi stabiilsust. Vähem vibratsiooni 180-kraadise konfiguratsiooniga SUBARU BOXER vähendab märkimisväärselt vibratsiooni, kõrvaldades vastakuti asetsevate kolbide inertsi, erinevalt rida- või V-mootoritest, kus kolvid üksteisega "võistlevad". Tulemuseks on mootori erksus kogu pöörete ulatuses ja enneolematu sõidumugavus. SUBARU Intelligent Drive SI-DRIVE nutikas juhtimissüsteem lisab uue dimensiooni Teie sõiduelamusele võite valida kolme sõiduviisi vahel ja kasutada erinevates sõiduoludes oma eelistusi. Sõiduajal toimuva kohta informatsiooni edastavalt LCD ekraanilt võite näha mootori ja käigukasti karakteristikat.
Kolb Kolb võtab töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhu jõu, ning annab selle kolvisõrme ning kepsu kaudu väntvõllile. Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga. Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral
E1on sarnane CCMC D4 nõuetega, sobib vanematele mootoritele kergemates tingimustes E2-kvaliteetne tavaõli, on selle rühma tipptase E3-sarnane CCMC D5 nõuetega, on selle rühma tipptase. Mootoriõlide tähistus SAE 10W -30näitab: Sae-ameerika Autoinseneride Ühing, millele järgnevad arvud iseloomustavad õli viskoossuust W-talveõli tunnus Diiselmootori toitesüsteem Surve tekitamiseks vaja eraldi pumpa (kõrgrõhupump). Õhufilter Korras filter peab tolmu nii hästi, et see vähendab kolbide ja silindrite kulumist mitukümmend korda. Filtri keres asub kuiv filterelement, mille filtreeriv osa on kahe metall- või plastrõnga vahele pigistatud poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja. Saastunud
Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv. Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus. Detonatsioon Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon põhjustab kolbide ja väljalaske klappide põlemist ja purunemist. Bensiini detonatsiooni kindlust saab tõsta lisandite kasutamisega. Bensiini stabiilsus iseloomustab teda kestva säilitamise seisukohalt. Määrdeained Jagunevad mootoriõlideks, transmisiooniõlideks ja konstidentseteks määreteks. Mootoriõlisi kasutatakse mootori õlitussüsteemides, transmisiooniõlisid kasutatakse käigukastides, roolimehhanismides, tagasildades. Tahkeid määrdeid kasutatakse seal, kus õlid sees ei seisa
Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT- kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7
õlist eraldatakse mehaanilised osakesed suuremad kui 1 - 2 mikronit. Kui õlisse on sattunud vett, tuleb separaator tööle panna purifikaatorina. Separaatori töötamise kestus ja perioodilisus sõltub õli kvaliteedist, mootori koormusest ja mootori tüübist. - väikeste pööretega mootorid, kus karter on eraldatud silindritest diafragmaga või asub õli tsirkulatsioonõli mahutis, töötab separaator 40 - 50 % jõuseadme töötamise ajast. - mootorid, kus toimub kolbide jahutus õliga, mille tulemusena on õli happelisuse suurenemine tunduvalt kiirem, separeerimise tööaeg on 70 - 80 % jõuseadme tööajast. - jõuseadmetel, kus tsirkulatsioonõliga õlitatakse ka silindreid, toimub separeerimine pidevalt, vajadusel ka mootorite seisuajal. - kiirekäigulistel (näit. diiselgeneraatorid) mootoritel toimub õli separeerimine vastavalt vajadustele ning tuginedes kogemustele.
41 Seda tüüpi silindrites läbib kolvivars kolvi ja väljub mõlemast silindri otsast. Tänu kolvivarre kahele liugjuhikule on kolvivarre liikumine täpsem. Samuti taluvad need silindrid ka suuremaid kolvivarrega risti mõjuvaid koormusi (sele 45). Sele 45 - Läbiva kolvivarrega pneumosilinder 5 1.3.2 Tandemsilinder Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud summeeruvad (sele 46). Seda tüüpi silindreid kasutatakse kohtades, kus vajatakse suuri jõude, kuid kus seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. Sele 46 - Tandemsilinder 42 5.1.3.3 Mitmepositsioon-silinder Mitmepositsioon-silinder koosneb omavahel seotud kahest tavalisest pneumosilindrist. Kuna silindrite juhtimine toimub kummalgi silindril eraldi,
41 Seda tüüpi silindrites läbib kolvivars kolvi ja väljub mõlemast silindri otsast. Tänu kolvivarre kahele liugjuhikule on kolvivarre liikumine täpsem. Samuti taluvad need silindrid ka suuremaid kolvivarrega risti mõjuvaid koormusi (sele 45). Sele 45 - Läbiva kolvivarrega pneumosilinder 5 1.3.2 Tandemsilinder Tandemsilinder koosneb kahest järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrist. Sellise konstruktsiooni puhul kolbide poolt arendatavad jõud summeeruvad (sele 46). Seda tüüpi silindreid kasutatakse kohtades, kus vajatakse suuri jõude, kuid kus seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. Sele 46 - Tandemsilinder 42 5.1.3.3 Mitmepositsioon-silinder Mitmepositsioon-silinder koosneb omavahel seotud kahest tavalisest pneumosilindrist. Kuna silindrite juhtimine toimub kummalgi silindril eraldi,
.. Euro3 mootoritele mis töötavad rasketes kasutusoludes ja pikendatud õlivahetusvälba puhul. Kasutatavad ka tahmaosakeste filtriga ja EGR ga mootorites ( põhineb MB 228.5 ). Jälgi mootoritootja soovitusi! E6 paremad kui E4, pikendatud õlivahetusvälp. Soovitatakse tungivalt tahmaoskeste filtriga mootoritele koos väikese ( 50 ppm ) väävlisisaldusega kütusega. Jälgi mootoritootja soovitusi. E7 kindlustab kolbide puhtuse, kaitseb hästi mootorit ja turbot, on pikaajaliselt stabiilne. Kasutamiseks rasketes oludes ja pikendatud õlivahetusvälba korral. Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega (NOx vähendamiseks ) mootorites. NB! Erinevate mootoritootjate soovitused võivad erineda. Jälgi tehase juhendeid! Kasutusel on ka autotootjate omad spetsifikatsioonid ( näit. VW, MB, MAN, Volvo jne.). NB
saavutanud kunagi oma eesmärke, siis sellest hoolimata ei olnud see ligi pooleteist tuhande aasta pikkune periood viljatu etapp keemia elus. 19. sajandi kuulus keemik Justus Liebig (1803 1873) küsis: "Tõepoolest, mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt avastatud väävel-, sool- ja lämmastikhappeta, ilma fosfori ja ammoniaagita, ilma piirituse, atsetooni ja eetrita? Mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt kasutusele võetud laboratooriuminõude ja riistadeta, ilma kolbide, retortide, vee- ja liivavannideta?" Lisaks lõid nad teadusliku keemia jaoks sellised ainete puhastusmeetodid nagu filtreerimine, destilleerimine ja kristallisatsioon, sublimatsioon. Lisaks kuuluvad alkeemikutele ka paljude värvide, värviliste klaaside, metallisulamite, aluste ja hapete saamisviiside au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Mitmed alkeemikute saladused ootavad aga veel lahendamist. Nende nn Hermese meetod võimaldas anumaid kinni korkida nii
Saaks inokulumi ringikujuliselt segada, et mikroobid jaotuksid terves söötmes ühtlaselt. Kasv toimuks nii söötme sisse kui ka pinnale. Mikroobid häviks? 6. Miks inkubeeritakse söötmeplaate termostaadis ümberpööratult (põhi ülespoole)? Vältida kondentsvee teket. 7. Millistel juhtudel on joonkülviks parem kasutada külvinõela? Vähese mikroobikoguse väljakülvi tegemiseks. Pistekülviks. 8. Miks kuumutatakse katseklaaside, kolbide suudmeid enne ning pärast külvamist? Steriilimiseks. Väljakülvi ei satuks teisi mikroobe. 9. Millist külvitehnikat ja söödet kasutaksid suure koguse mikroobimassi kasvatamiseks? Rikastussöödet ja pindkülvi. 10. Miks on vaja bakterite arvukuste määramiseks kasutada proovide lahjendusi? Bakterikultuur võib nii tihe olla, et pole võimalik nende arvukust määra – raske loendada! 11. Mis on lahjendusfaktor? Lahjendusfaktor, kui palju on algproovi lahjendatud
konkreetsele ühendile, mistõttu ei saa rakendada retrosünteetilist analüüsi. Eesmärgiks on sünteesida samaaegselt võimalikult palju erinevaid ühendeid. Paralleelsünteesi meetodid ja eelised. Paralleelsüntees - suure hulga erinevate individuaalsete keemiliste ühendite üheaegne süntees, kasutades iga lähteaine jaoks eraldi minireaktorit ja ühesuguseid reagente. Igas reaktoris tekib individuaalne ühend. Paralleelsüntees on kiire ning skriining väga kiire, täpne. Kolbide asemel kasutatakse pesadega mikroplaate (microtitre plate). Pesa maht võib olla 2-100 μl ning ühel mikroplaadil võib olla kas 96, 384 (4x96) ja 1536 (16x96) pesaga. Võib kasutada ka kuni 96 2-ml reaktsioonipesa, mis on automatiseeritud juhtimisega (inertgaas, segamine, lisamine, töötlus jne). Eelisteks on: Igas pesas tekib individuaalne aine, mille aktiivsuse saab otse määrata Iga sünteesitud aine struktuuri saab otse määrata
vähendamiseks. Väntvõlli saab pöörata ka elektriliselt ahtripoolses otsas asuva võllipööramispeli abil, mis ühendatakse vajaduse korral hambumise teel hoorattaga. Hooratas Hooratas on valatud malmist ühes tükis. Hooratta pöiast veerandit katab hammasvöö, mis on ette nähtud väntvõlli pööramiseks võllipööramisseadme abil. Hooratas on jagatud 360ks kraadiks. Hootarattale on samuti märgitud kolbide ülemised surnud seisud, kusjuures A ja B poole silindritel on erladi skaalad. Kasutatakse elektrimootoriga võllipööramisseadet. Seade (võllipeli) viiakse hambumisse hoorattaga käsitsi kangi abil, elektrimootor käivitatakse kohalikust puldist. Kasutatakse tiguülekannet. Võllipeli Hooratas hammasvöö ja kummimuhvidega 13 Dempfer
Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT-kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine-levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7
Pumba ehituses on võrreldes tavakolbpumbaga mõni erinevus: Kolvid paiknevad pumba pikkitelje sihis, Kolvid kinnituvad liikuvalt ühisele kaldplaadile, plaadi asend on reguleeritav, kolvid koos silindriplokiga ja juhtplaadiga pöörlevad, õli sisse- ja väljavool toimub silindriploki kohal asuva jaotusplaadi kaudu. Õli pumpamist ei toimu seni, kuni pumbas olev juhtplaat on risti pumba pikitelje suhtes ehk teisiti öeldes, ei toimu kolbide edasi-tagasi liikumist silindrite plokis. Juhtplaadi asendi muutmiseks on aga mitu erinevat võimalust: mehhaaniline käsitsi, regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur. Sidurite karakteristikud, siduri poolt ülekantav suurim pöördemoment, siduri varutegur. (1) lk. 267. Siduri ülesandeks on lahutada mootor jõuülekandest lühikeseks ajaks, samuti võimaldab
annaabi.ee 
