Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Subaru (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Subaru
1917-1953
Aastal 1917 loodi Jaapani õhusõidukeid ja maatranspordivahendeid tootev firma. Mees nimega Chikuhei Nakajima nägi perspektiivi lennunduses ja avas Jaapanis , Gunma maakonnas, Ota linnas lennunduslabori. Lennunduse kiire areng kasvatas laborist lennundusfirma nimega Nakajiama Aircraft Co.Ltd.
Väiksegabariidilised sisepõlemismootorid leiutati 1800 aastate lõpus, nende silindrid asetsesid kas rivis või horisontaalselt kahel pool väntvõlli. Just selle horisontaalselt asetatud kolbidega mootori valis Nakajiama lennumasinate jõuallikaks.
Pärast Teist Maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega kompanii Fuji Sanguo Co. Euroopas moodi läinud kaherattalised mootorrattad ja rollerid, levisid kiiresti ka Jaapanisse. Fuji-l oli valmis sobiv mootor ja 1946 valmis ühistööna esimene maasõiduk "Roller Rabbit ". Ühisfirma jätkas ka suurte sõidukite projekteerimist ning arendustööd. Suurte jõupingutuste tulemusel valmiski neljakümnendate aastate lõpuks esimene liinibuss.
1950-ndal aastal laienes ühisfirma kiiresti ning kõik viis tootmissektorit liideti aastal 1953 ühtseks kontserniks, mille nimeks sai Fuji Heavy Industries Ltd.
1954-1969
Fuji Heavy Industries Ltd valmistas esimese sõiduauto juba aastal 1954. Prototüüp mudeli nimeks sai P-1, kuid juba aasta hiljem ristiti auto SUBARU 1500-ks. Jaapani keeles tähendab sõna Subaru Sõnni tähtkujus asuvat Sõela tähekogu.
Sõelas on kuus tähte ja nendest moodustatud kombinatsioon saigi uue automargi SUBARU sümboliks ning ehib tänaseni kõiki Subaru marki autosid. P-1 jäi kahjuks ainult prototüübiks, mis ei pääsenud iialgi seeriatootmisesse, vaatamata oma uudsetele tehnilistele lahendustele.
Aastal 1958 esitles FHI Jaapanis oma esimest sõiduautot Subaru 360. Samal aastal nägi lennunduse valdkonnas ilmavalgust ka esimene T-1 turbiinmootor ning tehti ka esimene katselend.
Väikeauto klassi kuuluv esimene mudel SUBARU 360 oli tagaveoline. Autos olid kasutusel sellised tehnilised lahendused, mida paljud konkurendid kasutasid veel aastakümneid hiljem. Subaru 360-l oli kasutusel sõltumatu vedrustus , ilma raamita teraskere ja hammaslatt rooliülekanne. Autost sai Jaapanis kiiresti väga populaarne mudel ning sellest tehti hiljem mitmeid erinevaid versioone, k.a universaalkerega mudel.
1961 aasta alguses sai Subaru 360 omale sõbra Sambar pakiauto näol. Lisaks ehitati Rabbit rolleri baasil mitmeid väikeveokeid.
1965 veeres tootmisliinilt välja esimene esiveoline seeriaauto SUBARU 1000, mis kasutas jõuallikana lennunduses töökindlust tõestanud lamavmootorit. Seda mootoritüüpi on SUBARU kasutanud oma autotoodangus juba 40 aastat. Rasketööstussektor läks tõusuteele pärast seda, kui esitleti diiselmootoril töötavat vedurit. Hatsukari ja lennundusdivision võttis tootmisesse helikopterid ja mitmesugused väiksemat tüüpi lennukid .
Kuuekümnendate aastate alguses oli esikveoline auto suhteliselt harva esinev lahendus. Subaru tahtis olla esimene mark Jaapani autoturul esikveoliste autode väljaarendamisel. Seda silmas pidades ostis FHI 1960 aasta alguses saksa firmalt "Borgward" ära lamavmootori kasutamisõiguse, millest sai tulevikus esikveoliste autode jõuallikas. Lennumasinaid valmistav FHI oli aru saanud, et kasutades lamavmootorit annab see parema kokkusobivuse transmissiooniga kui siiamaani kasutatud ridamootor .
Lennumasinates kasutatud nn. tähtmootor, kus väntvõll asus keskel ja kolvid tähikuna selle ümber ei olnud autos eriti hästi kasutatav. Seega tuli inseneridel väljatöötada sõiduautole sobilik jõuallikas. Subaru insenerid mõistsid peagi, et kolvid tuleb viia ühte tasapinda. Keskel asetsev väntvõll ja 180 kraadise nurga all asetsevad kolvid andsid mootorile madala raskuskeskme ja vibratsioonivaba sujuva käigu. Selline mootoritüüp andis ka tulevikus projekteeritavale autole madala raskuskeskme ja hea teelpüsivuse. Oli sündinud SUBARU lamavmootor - mille poolest on SUBARU tuntud ka tänapäeval. Uus madala raskuskeskmega alumiiniumist 4-silindriline horisontaalselt asetatud mootor sai Subaru ja ühtlasi ka kogu Jaapani esimese esisillaveolise sõiduauto jõuallikaks.
SUBARU 1000 FF-i (" Flat Four") esitleti aastal 1966. Auto ainulaadne konstruktsioon innustas ostjaid sedavõrd, et paari aasta pärast alustati selle mudeli eksporti USA-sse. Suurema mootoriga varustatud eksportmudel SUBARU 1100 FF ja kuuekümnendate aastate lõpus esitletud SUBARU 1300 FF olid teerajajad tugeva brändi tekkele.
Kuuekümnendate aastate lõpus esitles Subaru oma populaarse mudeli SUBARU 360 järeltulijana mudelit SUBARU R-2. See oli nn. mini sedaan , mis ühendas väikese linnaauto ja maanteeauto sõiduomadused. Mootoriks oli 356 cm3 ridamootor, mis oli võimsam kui eelkäijatel.
Samal ajal sündis veel üks uus mudel, SUBARU Rex. See uudismudel oli projekteeritud suuremana ja varustatud lamavmootoriga. Keegi ei võinud veel tollel hetkel teada, kui tähtis on see kokkuvõttes kogu SUBARU-le.
1970-1979
Oma töökindlusega kuulsaks saanud Subaru sõiduautode müük kasvas tasapisi üle terve maailma. Kõikides Subaru mudelites kasutati töökindlat horisontaalselt asetatud mootorit ja 1971 aastal ühildati see nelikveoga mudelis LEONE .
Seitsmekümnendate aastate ja tänase päeva vahele jääb kolmkümmend aastat intensiivset arendustööd, mille käigus loodi SUBARU mudelid, mis ühildavad endas sõidumugavust, turvalisust, head läbivust ning korralikku disaini. Subaru Leone-st algas FHI autondussektori võidukäik.
Mootorivalik oli olnud Subarul õige. Neli aastat pärast SUBARU 1000 suurt edu autoturul, andis Jaapani elektienergiat tootev kompanii Fuji autoarendus osakonnale ülesande projekteerida universaalkerega sõiduauto, mis oleks maasturitest kergem ja parema manööverdamisomadustega, samas säiliksid maasturitele omased läbivus ja stabiilsusnäitajad. Subarul oli hea võimalus konkureerida oma kerge ja madala raskuskeskmega alumiiniumist mootoriga suurte raskete maasturi jõuallikate vastu. Subaru inseneride poolt väljatöötatud nelikveosüsteemi ja horisontaalselt asetatud mootori ühendamine tavalisel sõiduautol andis hea ning konkurentsivõimelise tulemuse.
Nelikvedu oli tuntud võistlusautodes juba varem. Tuntuimad nimed olid Ameerika päritolu "Miller", Itaalia "Bugatti" ja "Dusio", Saksamaa " Porsche " ja inglaste "Fergusson" ja " Jensen ". Kaks viimasena mainitut olid Suurbritannia sportautode toodangu pärlid. Jenseni nelikveolahendus huvitas Euroopa autoturgu ihkavat SUBARU't ja pärast seda kui Jensen Motors läks üle ameerilkastele, siirdus valdav enamus insenere tööle FHI-sse. Lihtsalt veo jagamine kõigi nelja ratta vahel ei ole eriliselt keeruline süsteem ja kuigi Subaru inseneridel oli kasutada korralik Jenseni sportauto nelikveo lahendus, jäi see siiski igapäevase pereauto jaoks liialt kalliks lahenduseks. Subaru eesmärgiks oli ju luua esimene nelikveoline seeriatoodangus olev sõiduauto.
Subarul oli tootmises mudel 1000, mis oma madala sümmeetrilise lamavmootoriga oli heaks lähtekohaks ühildamaks nelikvedu selle jõuallikaga. Vaja oli leida lahendus, kuidas jagada vedu käigukastist edasi tagaratastele. Mootori külge liidetud käigukast siirdati auto keskossa . Tekkis küsimus, kas jaotada vedu sildadele läbi traditsioonilise vahereduktori või leiutada selleks parem lahendus. Seejärel sündiski autoehituses unikaalne lahendus - veojagamise mehhanism konstrueeriti käigukasti otsa ja saavutati täissümmeetriline nelikvedu.
Algusest peale oli selge, et Subaru nelikvedu peab olema pidev nelikvedu. 1971 aastal turule tulnud lamavmootoriga tagaveoline LEONE pakkus head võimalust oma alusvankriga pideva nelikveo väljaarendamiseks.
1972 aastal esitletud SUBARU Leone Station Wagon oli hea näide pidevnelikveolisest mudelist. Subaru inseneride töö kandis vilja ja ilmavalgust nägi pideva sümmeetrilise nelikveo ja madala raskuskeskmega sõiduauto, mis säilitas oma veoomadused erinevates sõidutingimustes. Nagu jupa eelpool sai mainitud , lisas ka see mudel hoogu Subaru võidukäigule.
1977 aastal esitletud Subaru Brat oli suunatud selgesti USA turule, kus ta saavutas populaarsuse ennekõike oma hästi toimiva nelikveo tõttu. Kaheksakümnendate aastate alguses tõi Subaru turule aasta jooksul kolm uut mudelit: pakiauto Domingo , Subaru Justy ja turbomootoriga varustatud Subaru Alcyonen (USA's XT).
Subaru arendas Leone nelikvedu (AWD) ligi 20 aastat, millega saavutati kestev ja töökindel nelikveo konstruktsioon ja selge edumaa teiste autotootjate ees. Kuigi tänapäeval on enamustel autotootjatel oma nelikveolised mudelid, on SUBARU pidev nelikvedu alati omal kohal.
1989-1999
Uus leht keerati nelikveoliste sõiduautode ajaloos siis, kui SUBARU esitles 1989 aastal SUBARU LEGACY mudelit. Enne müügi alustamist oli tehas saavutanud uuel Legacy sedaanil 100 000km kestvussõidu kiirusrekordi, edestades senist Saabi. Test korraldati USA Arizona osariigis, auto kiiruseks mõõdeti 223,345 km/h. Sama tiitli võitis teise põlvkonna Legacy STW aastal 1993 ja sama tempu kordas ka kolmanda põlvkonna Legacy aastal 1998.
Aastal 1991 osales Subaru LEGACY üheksal autoralli MM-võistluste etapil ja saavutas esimese võidu WRC sarjas aastal 1993 Uus- Meremaa rallil.
Kolmeliitrise, kuuesilindrilise, 24klapiga ning horisontaalselt asetatud mootoriga sportkupeed SUBARU SVX esitleti 1991 aastal. Järgmised aastal nägi ilmavalgust SUBARU REXi väljavahetanud SUBARU VIVIO.
Tähtis saavutus Subaru ajaloos oli aga 1992 aastal tulevase ralliteede valitseja SUBARU IMPREZA esmaesitlus.
Oma madala raskuskeskme ja hea alusvankri tasakaalustatuse tõttu oli see auto ideaalne baas ehitamaks korralikku võistlusmasinat. Seda tõestab 1995-1997 saavutatud maailmameistritiitel tootjate arvestuses.
Subaru Impreza-st sai peagi ülipopulaarne kultusauto, mida võis kohata kõikjal, nii ralliradadel kui ka igapäevases tänavapildis.
1996 aastal täiustub Subaru mudelivalik Legacy põhjale konstrueeritud maastikuautoga OUTBACK. Sellel mudelil oli suur osakaal uue trendi tekkimisel autotööstuses, milleks olid linnamaasturid ehk SUV-id. Aasta hiljem esitleti ka Subaru linnamaasturit FORESTER ja kui Pleo vahetas välja Vivio aastal 1998, oli Subaru tänapäevane mudelivalik valmis.
Teistes tootmissektorites jätkus samuti kiire areng ja kasutati eesrindlikku tehnoloogiat. Tänaseks on FHI loonud kõrgkvaliteedilise kiirrongi ja kiirtrammi mudeli ning koostöös ameeriklaste Boeing 'u ja Jaapani kosmoseuuringute instituudiga NASDA töödatakse välja kosmosesüstikuid ning muud kosmosetehnoloogiat. Fuji Heavy Industries jätkab ka uue sajandi alguses tavasid, millega oli 1917 aastal alustanud Chikuhei Nakajima väikses Jaapani linnas Ota kui ta alustas lennunduse uurimist .
2000-2005
Aastal 2000. jätkas Subaru arendustööd kompaktse 6-silindriga EZ30 mootori kallal, mis oma mõõtmetelt ei erinenud oluliselt 4-silindrilisest jõuallikast. Uus mootor paigaldati peagi mudelile Outback H6-3.0. See oli teine katse, paigaldada 6-silindriga horisontaalselt asetatud mootor seeriatootmises olevale autole. Eelnevalt oli seda tehtud vaid SVX-il mootoriga EG33. Outback-ist kujunes keskklassi Legacy mudeliperekonna laiendus , mida võis nimetada tänu luksuslikule standarvarustusele Subaru mudelivaliku lipulaevaks. 2002. aasta jaanuaris sai Subaru Outback endale kaaslase kastiauto näol. Mudeli nimeks Baja.
Augustis 2000. a. nägi ilmavalgust teise põlvkonna Impreza. Uue mudeli kontseptsioon põhines kiirusel, turvalisusel ning naudingut pakkuval juhitavusel. Tootmisesse võeti nii sedaan kui universaalkerega mudel.
Sama aasta oktoobris esitleti maailmale juba ka uut Impreza STI mudelit. Olles varustatud 6-käigulise manuaalkäigukastiga, tava WRX mudelist võimsama mootori ning Suretrac piiratud libisemisega tagadiferentsiaaliga, sai sellest mudelist Impreza tippversioon. Tänu auto erakordsetele sõiduomadustele, leidis mudel peagi oma väljundi kogu maailma autospordis.
2002. a. täiustub Subaru mudeliseeria veelgi. Valmib teise põlvkonna Forester. Nimelt oli Subarul ammu kavatsus luua maailmaklassi mudel SUV-ide kategoorias. Ideed õigustas igati, end teedel juba tõestanud Subaru sümmetriline nelikvedu. Uue Foresteri mudelivaliku moodustasid nii turbo kui ka vabalthingav SOHC-mootoriga sõiduvahend.
Mais 2003. esitleti neljanda põlvkonna Legacyt ning sellel põhinevat uut Outbacki. Mõlema mudeli disaineriks oli Alfa Romeost Subarusse tööle tulnud kreeklane Andreas Zapatinas. Tema eelmiseks suureks õnnestumiseks oli Alfa 147 disainimine . Varem oli Zapatinas koostööd teinud ka Fiat-i ja BMW-ga.
Tähtsaimal positsioonil oli uue Legacy puhul turvalisus. Uutel Legacy ja Outbacki mudelitel oli täiesti uus vedrustus ning oluliselt uuendatud mootor. Võrreldes eelkäijaga võeti kasutusele 80% ulatuses uusi komponente, mille tulemusena suurenes mootori võimsus, vähenes kütusekulu ja saasteemissioonid. Aasta keskpaigas esitletud uus Legacy, valiti juba sama aasta novembris Jaapani aasta autoks 2003-2004.
2003. a. autoralli MM-hooajal oli Subaru tehasemeeskond välja tulnud kahe uue Impreza 2003 WRC mudeliga ning Petter Solberg võitis kohe ka uue autoga maailmameistritiitli sõitjate arvestuses. Möödus vaid aasta, kui juba 2004. a. MM-võistluste Mehhiko etapil tegi oma debüüdi uus Subaru Impreza WRC 2005. Auto oli FHI ja Subaru World Rally Team -i 12 kuud kestnud arendustöö tulemus.
Detsembris tutvustas Subaru Jaapani turu jaoks mõeldud uue generatsiooni väikeautot R2. Sõiduki jõuallikaks oli vaid 658 cm3 töömahuga mootor. Peagi lisandus mudelivalikusse mini-auto R1.
Tokyo, 11 jaanuar 2005 - FHI esitles Detroidis toimuval rahvusvahelisel autonäitusel uut, Subaru mudeliperekonda kuuluvat seitsme istekohaga crossover tüüpi sõidukit. Selleks oli B9 Tribeca.
Loomulikult jätkas Subaru talle omaseks saanud tehnoloogiate kasutamist ka uuel mudelil. Samas oli auto juures märgata palju uuendusi : seni traditsioonilisest erinev nii sise- kui väliskujundus, kahe lisaistekoha võimalus kolmanda istmerea lisamise näol, uue lahendusega tagavedrustus ning 213mm kliirens .
2005 a. lõpus täiustub Subaru mudelivalik jällegi uue Foresteri ning Impreza näol. FHI oli otsustanud Euroopale esitleda mõlemat autot Frankfurdi autonäitusel. Eksponaatide valiku moodustasid 2006. a. Impreza WRC prototüüp, ning seeriatootmises olevatest mudelitest uued B9 Tribeca (mõeldud vaid USA turule), Legacy 3.0R spec. B, sedaan- ning universaalkerega Legacy 2.0R, Outback 3.0R ja 2.5i.
Subaru Symmetrical AWD
Peaaegu kõigil elusolenditel on sümmetrilised vormid – ühtedel liikumiseks, teistel tasakaaluks. Subaru usub samuti, et peamine põhjus seisneb täiuslikus tasakaalus. See uskumus sai otsustavaks teejuhiks Subaru sümmeetrilise nelikveo (Symmetrical AWD) väljatöötamisel. Kombineerituna horisontaalselt vastastikku asetseva jõuallikaga, loob selline kooslus enneolematu stabiilsuse ja auto kuuletumise igale juhtimisvõttele.
Erinevalt tavalistest nelikveoskeemidest, edastab Subaru veojaotussüsteem pöördemomendi individuaalselt kõigile neljale rattale , pakkudes nii maksimaalset haarduvust ja stabiilsust igas olukorras. Sellest tulenevalt liigub auto loomulikult ja neutraalselt tee keeramise suunas, vältides ala- või ülejuhitavust.
SUBARU BOXER
Kerged ja kompaktsed , horisontaalselt asetatud SUBARU BOXER mootorid, töötavad märksa ühtlasemalt ja tõhusamalt kui rida- või V-mootorid. Suurepärane tasakaal pöörlemisel vähendab vibratsiooni, sest kolvid liiguvad vastassuunas. Loomulikult tähendab lamedam konfiguratsioon ka seda, et mootor asub autos palju madalamal, võimaldades madalamat raskuskeset, mis suurendab omakorda nelikveo ja vedrustuse eeliseid .
Parem tasakaal
Kurvis püüab tsentrifugaaljõud Teid alati kurvi välisserva poole lükata. Kui palju see juhitavust mõjutab, oleneb auto raskuskeskmest. Kui see on kõrge, kulub tasakaalu ja kontrolli taastamiseks rohkem aega. Kui see on madal, kaldub kere vähem, parandades seeläbi stabiilsust.
Vähem vibratsiooni
180-kraadise konfiguratsiooniga SUBARU BOXER vähendab märkimisväärselt vibratsiooni, kõrvaldades vastakuti asetsevate kolbide inertsi, erinevalt rida- või V-mootoritest, kus kolvid üksteisega "võistlevad". Tulemuseks on mootori erksus kogu pöörete ulatuses ja enneolematu sõidumugavus.
SUBARU Intelligent Drive
SI-DRIVE nutikas juhtimissüsteem lisab uue dimensiooni Teie sõiduelamusele – võite valida kolme sõiduviisi vahel ja kasutada erinevates sõiduoludes oma eelistusi. Sõiduajal toimuva kohta informatsiooni edastavalt LCD ekraanilt võite näha mootori ja käigukasti karakteristikat. Soovi korral võite linnasõitudeks kasutada pingevaba, kütusesäästlikku Intelligent režiimi, üleminek Sport režiimile pakub suurepärast sõidunaudingut maanteel sõites ning Sport Sharp režiim on aga hea siis, kui tahate kogeda kolmeliitrise mootori maksimumvõimsust.
Vehicle Dynamics Control System
Veojõukontroll jälgib ja analüüsib sõidu ajal erinevatelt anduritelt saadavat infot, et aidata vältida ekstreemsetes situatsioonides suunataju ja stabiilsuse kadumist. Kui kontroll läheneb piirile, siis on nelikveo pöördemomendijaotur, mootori efektiivvõimsus ja iga ratta pidurid valmis vastama eeldatavale ohule.
Drivers Control Center Differential
DCCD (Drivers Control Center Differential) on elektrooniline keskdiferentsiaali reguleerimisüsteem, mis tegeleb diferentsiaali lukustamisega olenevalt sõidusituatsioonist. Süsteemi kasutatakse STI mudelil, mille tavaülekanne on 41% ette ja 59% taha. DCCD Auto asendis varieerubki momendi jagamine suhete 41/59 ja 50/50 vahel. Asendis Auto suunatakse rohkem momenti tagaratastele (näiteks kurvi sisenemisel) ning asendis Auto+ saavad haardumise parandamiseks rohkem momenti esirattad. Lisaks nimetatutele on veel olemas Manual -režiim, kus juht saab oma maitse kohaselt diferentsiaali tööd seadistada - kõik käsirežiimi seaded suunavad momenti järjest enam tagaratastele.
Autosport
Nii imelik kui see praegu ka ei tundu, ei olnud SUBARU kuni 1990. aastani autorallis arvestatav tegija. Subaru 1000 (1966. a. Jaapani koduturu jaoks mõeldud mudel) ja hilisemad mudelid olid osalenud vaid mõningase eduga Jaapani kohalikel rallidel ning osalemine rahvusvahelistel üritustel oli väga piiratud.
WRC programmis debüteeris Subaru alles 1990-ndal aastal Legacy mudeliga. Sellest hetkes algas Subaru tõus rallimaailma vägevate hulka, ja seda kõikjal maailmas.
Võituderohke edu saavutati koostöös SWRT-ga. See on Subaru tehasemeeskond, mis osaleb FIA autoralli MM-karussellis ning koordineerib kõike võistlustega seonduvat. SWRT peakorter asub Inglismaal, kus valmivad ka kõik Subaru WRC-autod. Aastate jooksul on tiimi kuulunud palju kuulsaid võidusõitjaid nagu Carlos Sainz ja Tommi Mäkinen. Lisaks rohketele etapivõitudele on meeskond aidanud sõitjate arvestuses maailmameistritiitlini Colin McRae , Richard Burnsi ja Petter Solbergi.
Vasakule Paremale
Subaru #1 Subaru #2 Subaru #3 Subaru #4 Subaru #5 Subaru #6 Subaru #7 Subaru #8 Subaru #9 Subaru #10 Subaru #11 Subaru #12 Subaru #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel Taal Õppematerjali autor
Referaat subaru ajaloost ja tehnoloogiatest.

Sarnased õppematerjalid

Iseseisev töö Minu lemmik auto
8
docx

Iseseisev töö Minu lemmik auto

Volkswagen, et see on viimane võimalus tõsta uue Golf 4 mainet, lastes välja "üligolfi" R32. Nimi R32 vihjab Golfi suurimale mootorile läbi aegade: 3,2 l. See mootor oli just teinud debüüdi kõige väiksema mootoriga Phaetonil. Võrreldes 2,8 l mootoriga oli sellel pikem kolvikäik, uus sisselaskekollektor ja suuremad klapid. Kui 2,8 l mootor arendas võimsust 201 hj, siis uus 240 hj. Sellest piisas, et olla võimsam Focus RS-st, Audi S3-st ja Subaru WRX-st. Golf 4 R32 tippkiirus on 245 km/h, kiirendus 0-100 km/h on 6,3 s. Kiirendus peaks olema parem, kuid auto tühimass on 1477 kg. See on 200 kg rohkem kui Ford Focus RS. R32 kasutab samuti 6-käigulist käigukasti, Haldexi süsteemiga elektrooniliselt kontrollitavat nelikvedu, multilink-tagavedrustust. R32 kliirens on 10 mm madalam. See kiirendas rooli reageerimist, kasutades Audi TT roolisüsteemi. Pidurid on pärit Volkswagen Passat W8-lt

Sissejuhatus autotehniku erialasse
VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ülevaade
16
doc

VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ülevaade

on viimane võimalus tõsta uue Golf 4 mainet, lastes välja "üligolfi" R32. Nimi R32 vihjab Golfi suurimale mootorile läbi aegade: 3,2 l. See mootor oli just teinud debüüdi kõige väiksema mootoriga Phaetonil. Võrreldes 2,8 l mootoriga oli sellel pikem kolvikäik, uus sisselaskekollektor ja suuremad klapid. Kui 2,8 l mootor arendas võimsust 201 hj, siis uus 240 hj. Sellest piisas, et olla võimsam Focus RS-st, Audi S3-st ja Subaru WRX-st. Golf 4 R32 tippkiirus on 245 km/h, kiirendus 0-100 km/h on 6,3 s. Kiirendus peaks olema parem, kuid auto tühimass on 1477 kg. See on 200 kg rohkem kui Ford Focus RS. R32 kasutab samuti 6-käigulist käigukasti, Haldexi süsteemiga elektrooniliselt kontrollitavat nelikvedu, multilink-tagavedrustust. R32 kliirens on 10 mm madalam. See kiirendas rooli reageerimist, kasutades Audi TT roolisüsteemi. Pidurid on pärit Volkswagen Passat W8-lt

Andme-ja tekstitöötlus
Frank Llyod Wright
37
doc

Frank Llyod Wright

Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,armsa meistri" juures ..............................

Kunstiajalugu
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (1)

pisikekristel profiilipilt
pisikekristel: Väga tore ja meeldiv referaat.
12:33 11-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun