Hüdropidurid (0)

Rõhupiiraja – joonis vihiku
Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega.
Rõhuregulaator - joonis vihikus
Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt.
Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta . Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B jälle rõhk hakkab tõusma.
Rõhupiiraja sõltuvalt auto aeglustusest – joonis vihikus
ka see on mehaaniline rõhupiiraja mis annab tugevamal pidurdamisel tagaratastele väiksema rõhujõu. Auto nõrgemal pidurdamisel kuul oa pesas ei liigu ja kogu peasilindrist tulev pidurivedeliku rõhk antakse edasi ka tagaratastele. Tugevamal pidurdamisel paiskub kuul kolvi kanali ette ja takistab rõhu edasikandumist kanalisse F ja sealt tagaratastele. Suure rõhkude erinevuse korral kanalites B ja E lükkab suurem pidurivedeliku rõhk kolbi H ülespoole, kuul vabaneb ja lisaõhk pääseb kanalisse F.
Rõhupiiraja sõltuvalt auto koormusest
Paljudel autoudelitsel on tagaratastele antav pidruivedeliku rõhk apandud sõltuma auto koormatusest – tagaratastele langeva suurema koormuse korral ei tuleks vähendada väga palju tagatatatele antavat pidurivedeliku rõhku,sest pidurdamisel auto tagaosa enam väga palju üles ei kerki. Kaasaegsetel automudelitel on selline rõhuregulaator elektrooniline : tagarataste juures on elektrooniline andur, mis annab kere asendi juhtarvutile ingot auto kere kõrgusest tagarataste suhtes. Vastavalt sellele infole reguleerib juhtarvuti tagaratastele antava pidurivedeliku rõhu suurust.
Pidurivõimendi
Kaasaegsed sõiduautod on praktiliselt kõik varustatatud pidurivõimendiga. See suurendab liiklusohutust, kergendab autojuhi tööd ja parandab auto sõiduomadusi. Reeglina on tänapäeva autodel vaakumvõimendi, kuid on ka hüdrovõimendi. Pidurivõimendi töötab vaakumiga. Piduripedaali vajutades avab klapi, mis tõmbab sisse välisõhku, mis aitab võimendada pidurdamist.
Klotsipaigaldamise soovitused
Alati puhata väljaulatuvad kolvipinnad enne kolvi tagasisurumist.
Kolvi tagasilükkamise kergenadamiseks ava õhutusnippel.
Puhasta korralikult klotsid toestuskohad sadulas.
Ujuva sadula puhul kontrolli liugurmehhanismi korrasolekut.
Kontrolli sadula kolbe, tihendeid, tolmukaitsekumme, liugursõlmi, et nad korras oleks.
Kolbide tagasilükkamiseks kasuta sobivat tööriista. Mitte kunagi ära kasuta toestuspinnana ketta tööpinda.
Kasuta alati uusi paigaldustarvikuid.
Veendu, et käsipiduritrossid on täiesti lõdvaks lastud .
Sadulahoovad on nullasendis.
Kolvid keerata tagasi õigesse asendisse.
Veendu, et klotsi asendiga on sadulaga kohakuti.
Vajutada korduvalt piduripedaali, et sadularegulaator tööle hakkaks.
Sea käsipiduritrossid tagasi minimaalselt nelja kliki peale.
Pidurikingake paigaldamise soovitused
Veendu, etkäsipiduritross on järele lastud.
Veendu, et seademehhanism, manuaalne või automaatne , töötab korralikult ja et tagasi lükatud, nii et kingade hoovad on nullasendis. Kinnita töösilindri kolvid kui on oht, et nad “välja kargavad”.
Määrige kingade toestuskohad sobiva vett-tõrjuva määrdega.
Sea kingad keskasendisse, et trummel paika panna.
Soovitused sadula paigaldamiseks
Mitte kunagi ära jäta sadulat vooliku otsa rippuma.
Alati kinnita enne uue sadula paigaldamist mõlemad voolikuotsad uuesti.
Alati puhasta kolvipinnad enne tagasisurumist.
Alati ava õhutusnippel – see kergendab kolvi tagasilükkamist ja väldib vana saastunud pidurivedeliku tagasisattumist peasilindrisse.
Pärast sadula paigaldamist veendu, et voolikud ei oleks keerdus.
Ketta näitajad – viskamine
“viskamist” saab mõõta anult autole paigaldatud ketta puhul. Ketas peab olema seea rummutsentris ja ketta kontaktpind kontaktis rummu paigalduspinnaga. Uus ebakorrektselt paigaldatud ketas “viskab” tavaliselt niivõrd vähe, et esimesed 2000-3000km läbisõitu toimub häireteta, kuni teib ketta ebaühtlane paksus, mis põhjustab pidurpedaali ja rooli värinat pidurdamisel. Seega: mõni aeg pärast paigaldust tekkiv vibratsioon ei tähenda “kõverdunud” kettaid ja ei ole seega garantii.
Ketta ebaühtlane paksus (D.T.V) on termn mis iseloomustab ketta tööpindade viskumist.
Vibratsiooni peapõhjuseks on ketta ebaühtlane paksus. See on paigalmisest jäänud viskamisest, mille põhjustas rummu paigalduspinna roostesolek. See rooste tuleb eemaldada.
Tagumise (käsipiduriga) sadula seadmine
Kokkvõte paigaldusest

Käsipiduritross täiesti lahti võtta

suruda käega sadul maksimaalselt lahti, kontrollida liugurite korrasolekut

võtta vanad klotsid ära

keerata kolb nii palju tagasi, et uued klotsiv vahele mahuvad

panna sadul kokku

tõmmata sadul käega maksimaalselt lahti ja mõõta vaba vahe

vaba vahe ei tohi ületada 1mm mAX !

Kui vahe on suurem, korrata kogu tööd, keerates kolbi väljapoole ja mõõta vahe uuesti. Tööd korrata kuni on saavutatud vaba vahe kuni 1mm MAX

Uue sadula paigaldamisel alustada kolvi väljapööramisega alg(põhja)asendist.