valdkonnas. Teooria järgi on neli valdkonda Füsioloogiline - tegevus ja puhkus - toit ja eritamine - vedelik ja elektrolüüdid - hapnik ja ringlus - temperatuuri regulatsioon - meelte- regulatsioon - hormonaalne regulatsioon Enesetunnetuse adaptatsioon Inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus on tasakaalus. Rollifunktsioon Inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. Sõltumatuse adaptatsioon Inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde.Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalkalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärritajate reageerimiseks vaba energia olemasolus. Et tulla toime muutuvas keskkonnas, rakendab indiviid regulaatoreid, mis oma olemuselt on bioloogilised, psüholoogilised või sotsiaalsed. Roy defineerib adaptatsiooni kui positivset vastsust, mis edendab
Salutogenees e tervise areng (salutogenesis, health development) Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion)
* loovust ja kunsti nähakse universaalse tervikuga üksolemise ja vastastikuse mõju väljendusena. Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas * vaba aega väärtustatakse * vaimsuse väljendumist austatakse ja innustatakse mitmel viisil. pakutakse võimalusi vaimseks arenguks. Rõõmu ja kokkukuuluvuse tunded võimenduvad rituaalide ja tähtpäevade tähistamises * kogukonna iseloom ja tunnusjooned loovad ühtsust. Nendeks võivad olla ühine visioon ja lepingud või ka ühised kultuurilised arusaamad, väärtused või tegevusviisid, mis määratlevad ja väljendavad kogukonna ainulaadsust. * kogukonnal on oskust reageerida paindlikult ja efektiivselt võimalike raskuste ja probleemide tekkel * olgu tegemist linna-, eeslinna- või maapiirkonna kogukonnaga, esineb kasvav mõistmine Maa
KRISTLUS Juuakse alkoholi. Lelib Kolmapäeval ja reedesel päeval ( armulaual on eriline ei sööda piima-, liha- ja armulaualeib-oblaat) munatoite. Ei kasutata toite sümboliseerib kristuse ihu. verest . Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk(nt jeesus jüngritele püha õhtusöömaajal). Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri sümbol. Vein sümboliseerib kristuse lunastavat verd. Konfutsianism (budaism) Riis , liiga katki lõigatud lihast Ei söödud hapuks või halvaks ei öeldud ära
olla, eksida, ihata, teada tahta, kus tera asub, armastada ja vihata, ning näha, et hallimast hallim meri vahel on sinine, ja tunda: on kallist kallim kullateraga inimene. 2 Iseloomulik on inimliku õnnetarbe, puhtuse ja sallivuse ning oma maa ja rahvaga kokkukuuluvuse väärtustamine. Elu ja inimesemõistmises on Ellen Niidu luule terviklik. Olgu luuletus riimitud või vabavärsiline, üks ja sama inimliku õnne, aususe ja puhtuse tarve on nii siin kui ka seal. Tasub vaid kõrvutada riimitud luuletust "õnn" ning vabavärsis kirjutatud luuletuse "Igatsus" 1. osa, et veenduda luulekreedo ühtsuses. Lasteluule Esimesed luuletused ilmusid kooliõpilasena E. Hiobi nime all "Noorte Hääles" 1945, seejärel ka "Loomingus". Esimene
Rist kuplil sümboliseerib Kristuse ülemvõimu kõigi inimeste üle Ingis olev ristikujuline aupaiste Armulauaga seotud sümbolid: Armulauakarikas püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol Leib (armulaual on eriline armulaualeib oblaat) sümboliseeerib Kristuse ihu. Leib on elu tähis ja võib sümboliseerida Kristust kui maailmale igavese elu andjat. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk. Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri märk Vein Kristuse lunastav veri. Armulauavein viinamarjamahl või vein võrdub juutlikus sümboolikas verega. Armulauavein märgib inimeste ja Jumala vahelist pühalikku lepingut Viinamarjad; viinapuu ja selle oksad kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile Kristuse kannatustega seotud sümbolid: Ahelad Kristuse kannatuse sümbol
Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne. Ning kui me kunagi oma lapsepõlve meenutame siis õnnelikuks teevad ikka selle pere ühistegevused, mitte asjad vaid erilised hetked koos ema ja isaga loovad imelise kokkukuuluvuse ja kindlustunde. Peresaates küsitleti Joeli ja Mari , kes mõlemad olid ise suurtest peredest ning kokkusaamised toimuvad üsna sageli. Kokkusaamistest saab alati suursündmus, kus mängitakse pilli, lauldakse ja tantsitakse ning tuntakse üksteise seltskonnas rõõmu. Praegu on neil endal neli last. Perekond ise küll ei pea ennast traditsioonide rikkaks pereks aga kui sul juba on palju liikmeid peres , siis tekivad traditsioonid justkui iseenesest räägivad nemad
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid. Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades, seal hulgas eliit ja ülikkond. Ent Eestile laienesid Õhtumaa kultuurimõju samuti ka õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Sellega sattus Eesti otsemaid elukeskkonda kus elas Lääne-Euroopa. See tähendas suuri muutusi, sest Eesti jaoks ...
· vedelik ja elektrolüüdid · hapnik ja ringlus · temperatuuri regulatsioon · meelte-regulatsioon · hormonaalne regulatsioon 2. Enesetunnetuse adaptatsioon nõuab, et inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus oleksid tasakaalus. 3. Rollifunktsiooniadaptatsioon tähendab muuhulgas seda, et inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. 4. Sõltumatuse adaptatsioon tähendab, et inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Õenduses on oluline vaadelda patsienti kui avatud süsteemi- see loob vastastikuse mõistmise õe ja patsiendi vahel, mis selgitab välja haige adaptatsiooniks vajalikud tegurid. Eesmärgiks on keskkonna mõjutamine positiivses suunas, mis võimaldaks indi- viidil kohaneda. Peaeesmärgiks on soodustada patsiendi kohanemist kõigis neljas valdkonnas. Seejuures vabaneb energia, mis soodustab tervise ja heaolu saavu-
Salmikuluule väljendab koolielu, harrastusi, sõprust. Käsitsi on salmikuid kirjutatud ammusest ajast. Kunagi oli salmikuluule populaarne vanemate inimeste seas, hiljem tärkas huvi salmikuluule vastu ka õpilastel. (Nahkur,Sokk 2001:10) Salmik ja laulik on olnud mitu sajandit kirjaliku pärimuse edasikandjateks. Salmide ja laulude kaudu kajastuvad neis ajastu populaarseimad tundetoonid ning üldfilosoofilised arusaamad. Need on olnud ka ajast-aega teatava sõpruskonna huvide ja kokkukuuluvuse väljendamiseks. Salmikud (ennustuskaustikud) on mitteametlikuks pärimuslikuks teabeallikaks teismeliste tüdrukute hulgas. Selle kui terviku tähtsamad ülesanded on aidata lahendada ja välja elada kasvuea probleeme ja õpetada kultuuri tabuteemasid. Samuti rahuldada romantika ja sentimentaalsuse vajadusi ning levitada populaarset teavet. Lisaks on tal ka turvalisuse loomise eesmärk ning olla ka kommunikatsioonivorm tüdrukute hulgas. (Kalmre 1993: 6)
Jõuelektroonika lülitustel eristatakse energia- ehk jõuahelaid ja info- ehk juhtahelaid. Jõuahelad joonestatakse jämedama joonega. · põhimõttekeem Eristatakse koondatud ja laotatud skeeme. Koondatud skeemidel kujutatakse elementide koostisosad (näiteks releede mähised ja kontaktid) koos või lähestikku. Laotatud skeemidel on põhinõudeks skeemi selgus ja loetavus. Järjestikku ühendatud osad näidatakse võimalikult ühel sirgel. Üksikelementide eraldamiseks ja nende kokkukuuluvuse näitamiseks kasutatakse tähtedest ja numbritest koosnevaid tähiseid. · montaaziskeem Seadmed või komponendid kujutatakse geomeetriliste kujunditena või tingmärkidena. Komponentide ja osade paigutus ning mõõtmed kujutatakse kas ligikaudu või mõõtkavas. Juhtmed nummerdatakse või varustatakse aadressidega (seadme ja klemmi numbritega, kuhu juhe suundub). Kaasajal on enam levinud trükimontaaziskeemid trükkplaadid. Trükkplaat
,,Säästev Eesti 21". Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on: Eesti kulturiruumi elujõulisus Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Eesti kultuuriruum hõlmab endast ka ühiskonnas jagatud väärtushinnanguid ja käitumismalle, elulaadi, kasutatavat keelt, harituse kaudu põlvest põlve edasiantavaid traditsioone ja uskumusi, oma rahva kultuurivaramu tundmist ja arendamist ning võimet suhelda teiste kultuuridega
vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti kultuurilise kokkukuuluvuse püsimist ja tagavad eesti rahvakultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Kuid Eesti üks suuremaid murekohti on inimkonna vananemine ja negatiivne iive. Eestlaste demograafiline areng käesoleval sajandil on murettekitav. See areng on allunud nagu teistelgi rahvastel kindlatele seaduspäradele,
eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest (pärinemisest) arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Heaolu kasv
Lõpude lõpuks kurbus võib osutuda positiivseks asjaks, sest see sunnib reaalsemalt analüüsima asju ning aitab meeskonna ühinemisele kaasa. Hirm paneb mõtlema hoolikamalt riskidest, mistõttu saab rahuldada emotsioone, lisaks sellele, hirm piirab agressiivset käitumist. Häbi viib enesetäiendamis otsuste vastuvõtmiseni, et vältida mõtteid ebapädevusest. Soovides rahuldada nõudeid ja individuaalset vastutust, häbi esineb sotsiaalse kokkukuuluvuse jõuna. Lõpuks süütunne hoiab üht tegutsemast hävitavalt teiste vastu. 7 2.4. Vastandlikud emotsioonid Vastandlikudeks emotsioonideks on kadedus, jälestus, põlastus ja viha. Nad võivad aidata rühma liikmetel omandada usaldust ja energiat, et saavutada oma eesmärke koos ja lõpuks rünnata vastu vaenlasi/konkurente, et võita. Kadedus sunnib inimesi ennast arendada ja
Efektiivsem kood – Java sisemine optimeerimine töötab arvatavasti paremini kui omalooming 6. Kas Java 8 stream'ide meetodid filter(), map(), count(), collect() on entusiastlikud (eager) või laisad (lazy) meetodid? Mis vahe neil on? Eager methods (entusiastlikud meetodid) - alustavad kohe tööd. Lazy method (laisad meetodid) - viivitavad tööga kuni mõni entusiastlik meetod nad tööle paneb. Filter, map on lazy; count,collect on eager . 7. Tooge näide, kus on rikutud kõrge kokkukuuluvuse ja vähese sõltuvuse printsiipi (high cohesion – low coupling). Milles rikkumine seisneb? Kõrge kokkukuuluvus (high cohesion) : Hea OOP arhitektuur on selline, kus süsteem koosneb omavahel loogiliselt seotud klassidest, kus igal klassil on oma kindel roll Vähene sõltuvus (loose coupling) : Samas on iga klass võimalikult sõltumatu ja seda saab vajadusel kasutada ka mõnes muus süsteemis Miks vähendada sõltuvust? Komponentide taaskasutus
üks aluseid. Nimetamisoskus eeldab sõnade olemasolu mälusalves, sealt sõnade 7 kättesaamise ning artikuleerimise automatiseeritust. Nimetamisoskus ei ole samane sõnavara kasutuse ja mahuga. Raskused nimetamisoskuses: · Sobivate sõnade mitteleidmine; · Mittesobivate sõnade aktiviseerumine ning kasutamine; Mittesobivad sõnad võivad aktiviseeruda semantilise ja/või leksikaalse kokkukuuluvuse alusel, nt maja asemel kodu või kõlalise sarnasuse alusel, nt nirk asemel kirp; · sõna või sõna laguse kordamine, nt auto-auto, ma-maja; · ühe või mitme sõna vahelejätmine; · vead real liikumisel (järje kaotus) ridadena esitatud nimetamisüksuste korral ning raskused üleminekul ühel realt teisele; · aeglus sõnade kättesaamisel mälust ning kasutamisel; · sõrme kasutamine järje pidamisel. (Lukanenok, 2008, 20)
(ananüümsus, mis omakorda suurendab agressiivsust) ja keskendumine situatsioonile mitte endale (ei mõelda tagajärgedele). Gruppidesse ühinemise põhjused: kaasasündinud grupilooma tung; grupiga on eesmärke saavutada kergem kui üksi; inimesed saavad gruppides sotsiaalse staatuse ja identiteedi; inimestele meeldib olla koos kaaslastega; inimesed on optimistlikud ja loodavad ühinemisest kasu; grupist väljatõukamine on elu valusaim kogemus. Grupi kokkukuuluvuse ehk sidususe jõud võivad olla positiivsed (grupi heakskiit) või negatiivsed (grupist lahkumise hind). Võivad olla ka grupivälised tegurid nagu ohtlik looduskeskkond või teiste gruppide vaenulikus. Grupi ühtsus ja produktiivus on rohkem omavahel seotud: väikestes gruppides; üksteisest sõltuvate ülesannete puhul; kui halb koordinatsioon mõjutab ülesannet; kui grupinormid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega aitab kõrge grupi ühtsus neid saavutada; ühtses
või selle osa tervisetase. salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse. sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. tervisedendus – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. terviskasvatus – terviseedenduse osa. Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. terviseindikaator e tervisenäitaja – mingi spetsiifilise tegevuse, nähtuse või
Võrreldes eelmiste faasidega tundub olukord rahulikult ja kenana. Kui selline olukord on piisavalt kaua kestnud tekivad teatudrutiinid. Üldiselt konfliktsed olukorrad ei meeldi kellegi ja konflikte püütakse vältida ja maha suruda. Selleks, et jõuda koostöö faasini on oluline et säilitatakse 9 võimalus vastuolusid välja tuua ja läbi töötada. Kokkukuuluvuse etappi iseloomustavad järgnevad repliigid: sinuga on meeldiv töötada, mul on hea meel, et me koos seda teeme, mida sa arvad, kas see lahendus on hea, kas see meeldib sulle, kas ma võin oma seisukoha välja öelda. 10 8. JUHIABI ROLL VÕI SUHE Juht või mõni kolleegidest võib sul paluda vahel teha midagi sellist, mille kohta sa ei tea, kas see on seaduslik või mitte, eetiline või mitte
Kui tugevasti ja selgelt pereliikmed väljendavad oma vajadusi ja tundeid? Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas
5 Millises ulatuses kasutavad pereliikmed oma koostöös ja vastastikuses tegevuses omavahelist arveteklaarimist ja piiranguid? Kas pereliikmed toovad esile tagasisidet ja reageerivad sellele soodsalt, või ei soodusta nad üldiselt tagasisidet ja probleemi lähemat uurimist? Kuidas pereliikmed suhtlemisel osalevad ja vastaspoolt kuulavad? Kas pereliikmed püüdlevad kokkukuuluvuse poole üksteise suhtes? Mil määral pereliikmed kasutavad õigustamatuid nõudeid ja hinnangulisi väiteid omavahelises koostegevuses? Kas pereliikmed käituvad üksteise suhtes solvaval moel mõningail puhkudel? Kui sageli kasutatakse diskvalifitseerivaid asjaolusid? 18. 2. Kuidas edastatakse tundmuslikke (afektiivseid) teateid perekonnas ja perekonna allsüsteemide raames? Mis tüüpi on emotsioonid, mida perekonna alasüsteemi raames esitatakse? Kas
* amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne. * irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud: draama-raamat, pikad-vikat * liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas
kandja. Kolm märkide liiki Semiootika klassik Charles Peirce (1839–1914) jaotas märgid kolme liiki: 1) piltmärgid e. ikoonid, 2) indeksmärgid e. tunnusele viitavad märgid, 3) sümbolmärgid. Piltmärgid e. ikoonid: tajutav sarnasus reaalse nähtusega, mida need märgid väljendavad. Indeksmärgid e. indeksid e. tunnustele viitavad märgid • neil on reaalne seos tähistatavaga (denotaadiga) • indeksmärk on denotaadiga põhjuse-tagajärje, kokkukuuluvuse või mõnes muus mittepildilises suhtes • indeksmärgid on siiski hajuvapiirilised Sümbolid e. sümbolmärgid • puudub otsene või objektiivne seos tähistatavaga • on loodud kokkuleppeliselt, annavad edasi tähenduse ja häälikkuju arbitraarset seost Keelemärgi olemus • Kas keeles esineb kõiki kolme liiki märke? Nt. onomatopoeetiliste sõnade ikoonilisuse küsimus.
suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine Mõtlemist on peetud sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsessiks. Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Mõtlemine Probleemidele pühendumine paljude erinevate mõtteoperatsioonide hulgas on kesksed
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus
daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Kõige olulisema kordamine, rütmilisus. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, liitriim Silbiarvu järgi: meesriim: üks silp, meel-keel; naisriim: kaks silpi, armas-varmas; daktülriim: kolm silpi, väraval- säraval; hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc; Ristriim: abab, abcabc; Süliriim: abba, abbba; Ahelriim: aba bcb cdc; Lausriim: aaaa; Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Miks on riim luules oluline? Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust.
suurendades nii eelarvamusi ja gruppidevahelist vaenu. - Võistlussituatsioon (Sherif) - kui ühiskonnas on ühel grupil privileegid ja teisel need puuduvad, siis need, kes midagi omavad, tunnevad vajadust seda omandit kaitsta, sellal kui «mittaomajad» tunnevad end frustreeritutena ja on kadedad. Eelarvamuse puhul toimiv tunnetuslik mehhanism (Tajfel): 1) Kategoriseerimine - kuidas infot klassifiseerime ja stereotüüpia. 2) Assimileerimine - kuidas õpime rakendama hinnanguid. 3) Kokkukuuluvuse (koherentsuse) otsimine - püüd seletada või õigustada oma ideid ja hoiakuid. Etniliste eelarvamuste põhimõtted: 1) Koostoimivad eelarvamuste liigid: üks põhineb isiksusel, teine - valeinfol ja vajadusel vähendada tunnetusliku töötlust. 2) Kui grupid võistlevad või on konfliktis, saab sotsiaalseks normiks diskrimineerimine omade kasuks ja mitte-omade vastu. 3) Mida vähem kellegi kohta infot on, seda hõlpsamini kaldume stereotüüpiasse.
oma kehast paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbiootilise järgu pettumused võivad häirida oma kehast kujutluse tekkimist. Täiesti väär kujutlus oma kehast võib nartsissistliku iseloomuhälbega inimesel tekitada soovi endale viga ja valu teha, ennast haavata. Mõnikord on niisugust enese vigastamist ekslikult peetud enesetapukatseks, tegelikult oli põhieesmärgiks soov veenduda enese olemasolus. Mingisugune sümbioos jätkub veel teise eluaasta lõpuni mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisena. Laps kujutleb, et kuivõrd tema ja hoidja on üks, siis saab ta hoidjat mõjutada ja teda juhtida. Sellise kujutluse tekkimisele aitab kaasa seegi, et vanemad üksnes ei hoolitse lapse eest, vaid ka tegutsevad tema eest ning täidavad ta soove. Vanemate tähelepanelikkus ning lapse võimetus mõista põhjuse-tagajärje seoseid tekitab lapsel väärkujutluse, et tema soovi tegid teoks tema enda mõtted. Kui ema lapse hüüde peale kohale ruttab, siis tekib
kitsama ringi vljavalitute asjaks,ning laia thelepanu leiavad testi vaid raamatud,mis tegelevad igavuse titmisega,meele lahutamisega reaalsusest,mis kll lubab palju,kuid tidab oma lubadusi vaid haruarva.Muidugi ei pruugi srasel eesmrgil loodud kirjandus olla kuidagi eetiliselt vi teinekord ka esteetiiliselt halvem mingist muust kirjandusest,kuid halb on,et tema olemasolu peamine igustus on masside meelte erutamine.Seejuures veel niivrd,et varsti ei suuda keegi meldagi snade ilu ja kokkukuuluvuse peale. Lk 429-431 Teksti autor:Peeter Helme Sisukokkuvte:igemini;tulevik ja minevik on olemas vaid kostmidraamade ja kvantitatiivsete,mitte kvalitatiivsete fantaasiatena.Sellises maailmas pole kohta kontemplatsioonile,ajas liikuva mtte ja aja enese tunnetamisele.Seesugune tunnetuse vorme on aga kirjandus. Tsitaadid Mnikord ujus ta Gunnari poegadega vidu,kuid tnane muusika domineeris nii juliselt,et kik muu ji krvaliseks.Lk 311 Brita sendanud ksida,kas see ongi ristinimi.Lk 312
Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne. * irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud: draama-raamat, pikad-vikat * liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas
ideestikust. Need oleksid loomulikud võtted. Näit. kui ,,Tõe ja õiguse" esimeses köites kõik ehitub Andrese ja Pearu kontrastsusele, siis see kontrastsus on väga tähtis võte selles romaanis, kuid ühtlasi see on iseenesest väga reaalne ja seega siis loomulik. Kui aga ,,Tõe ja õiguse" köidete lõppudes on tähtsal kohal emamotiiv ning III-s ja IV-s osas on ema surmamise motiiv eriti suure puäntilise väärtusega, nii kogu ,,Tõe ja Õiguse" välise kokkukuuluvuse kui ka ideelises mõttes, siis peame seda liigitama juba eraldi: see tundub plaanitsetud võttena, on otsekui leiutatud osade efektse lõpetamise eesmärgil, on teatud määral kunstlik. Ei saa väita, et nimetus ,,kunstlik võte" oleks originaalne ja hästi defineeriv, ometi ta on küllalt põhjendatud. Mingi täpse piirjoone tõmbamine loomulikkude ja kunstlikkude ehitusvõtete mõiste vahele on määratud äpardumisele, sest nii üks kui teine peab
pooleaastasel lapsel agressiivset käitumist. Räägib ka teisest äärmusest, et sage ülehooldamine tekitab jälle passiivse ja pikaajalise sõltumise hoidjast. Räägib ka nutust ja ütleb, et lapsel on nutuks alati põhjus. Lapsel hakkab tekkima oma kehast aj selle piiridest kujutlus. See paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbioos ei lõpe paari kuuga vaid mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada teise eluaasta lõpul. Seda just mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisel. Näiteks: laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et ta saab hoidjat mõjutada. Eneseväärikuse kujunemiseks ongi vaja sellist kõikvõimsuse tunnet - hüüad ja ema tuleb ja toidab vms. Kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis kui ta saab aru, et ta ei olegi üks vanematega. Hakatakse piiranguid seadma, blaah, siis saab aru, et ei mõjuta kõike. *) eraldumine ja individuatsioon. Selles on omakorda neli faasi: 1) eristumine. Ligikaudu neljas-viies elukuu
Adjektiivifraasi põhisüna on adjektiiv, millega võib endotsentriliselt liituda intensifikaator (eesti keeles alati eeslaiend) nt eriti, üsna jne Keele fraasitüübid: on asendatavad nihutatavad lause sees osade lautamatus - puudub võimalus viia fraasi sisse selle struktuuri mittekuuluvaid moodustajaid sisemised grammatilised protsessid Fraasitüübid erinevad üksteisest kokkukuuluvuse e sidususe tugevuselt. 31. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurigrammatika (FSG) on tänini formaalse süntaksi nurgakivi. FSG reeglid on üldiselt asendusreeglid. Hargmiku derivatsioon - hargmiku loomine FSG reeglite kohaselt. Dervatsioon algab sümboli S asendamisega. Lause derivatsioonilugu - lause tuletamisel kasutatud reegid. FSG oluline puudus on see, et ta ei sobi hästi sõnajärjega keelte süntaktiliste struktuuride kirjeldamiseks
usaldusväärset infot pakkuvatele autoriteetsetele allikatele. Väljendab nii ajakirjandusliku professionaalsuse ideaale kui ka teovõimelise bürokraatliku riigi nõudmisi. Tahektakse meeldida poliitilisele eliidile, mitte massidele. Kultuurilise dialoogi paradigma. Lükkab kõrvale nii universaalse ratsionaalsuse kui ka bürorkaatlik- professionaalse kompetentsi ja efektiivsuse ideaalid. Rõhutab subkultuuride õigusi koos neile omaste väärtustega, edendab vastastikust mõistmist ja kokkukuuluvuse tähtsaks pidamist. 29. Vabadus kui meedia toimimise põhimõte Viitab pigem vaba väljenduse õigusele ja arvamuse vabale kujundamisele. Vabaduse nõuded: Valitsusepoolse kontrolli puudumine. Kodanike võrdne õigus ja võimalus meediale juurde pääseda. Uudistemeedia vabadus saada infot asjakohastest allikatest. Meedia omanike v reklaamijate varjatud mõju puudumine uudiste valikule ja arvamustele.
• haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni • sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. • sots. tõrjutus - Olukord, milles inimesel pole lubatud osaleda tegevustes või olla mingi organisatsiooni liige
Paarisuhte 3. periood 5.5.1. Kaaslus Sügav kiindumus Samastumine abikaasaga Abikaasa puudustesse suhtutakse heatahtlikult Suureneb lähedus (mõistuslik, esteetiline, füüsiline, vaimne) "Omaruumi" olemasolu Teise aktsepteerimine Eraldumine Kõrvaletõmbumine, andes teisele ja võttes endale vabaduse oma teed minna Võõrandumine 5.5.2. Abieluperioodidega seonduvad ülesanded ja ohud Periood Ülesanne Oht Kokkukuuluvuse ja Ühine tegelikkuse Pealiskaudsus, kiire kiindumuse periood tunnetamine ja teineteise tormamine suhte põhjalik tundmaõppimine edendamiseks, võtmata aega teineteise tundmaõppimiseks Vastuolude periood Kohanemine erinevustega, Võideldakse, süüdistades teist oma identiteedi täpsustamine
otsustavad, mis hetkel dokument hõlmatakse. Paberkandjal dokumendi hõlmamine Hõlmamine tähendab füüsilist paigutamist pealkirjaga toimikusse või kausta, kus dokumendid paiknevad kronoloogilises järjestuses. Üksikdokument seotakse teiste sama teema kohta käivate dokumentidega ning võimaldab informatsiooni vajajatel saada selle kohta kontekstiliselt seotud informatsiooni. Üksikdokument on teiste dokumentidega seotud aja, füüsilise kokkukuuluvuse, toimiku või kausta omaniku ning toimiku või kausta pealkirja kaudu. Digitaalse dokumendi hõlmamine Eesmärk on sama, mis paberdokumendi registreerimisel. Lisaks dokumentidele hõlmatakse ka dokumendiga seotud metaandmeid eesmärgiga: kirjeldada nii dokumendi sisu kui ka tegevuse konteksti; tagada, et dokument kajastab täpselt tegevust; tagada dokumendi otsingu ja selle sisuga tutvumise võimalus. Registreerimine Registreerimist kasutavas dokumendisüsteemis:
a) info inimese kohta pigem psühholoogiline kui kultuuriline ja sotsioloogiline b) Reeglid pigem individuaalsed kui traditsioonilised c) Rolle määravad pigem personaalsed kui situatsiooni karakteristikud d) Põhirõhk pigem individuaalsetes valikutes kui grupi valikutes Suhete püsimiseks on vaja: a) Tunnete avaldusi ja pidevaid intiimseid märguandeid b) Sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine ning raskuste ja murede jagamine c) Ühiste eesmärkide seadmine ja saavutamine, kokkukuuluvuse tunne, seksuaalsus. d) Pikaajalistes suhetes seksuaalsus on seotud spontaansusega, kasutatakse erinevaid seksuaalkäitumise liike. Variatiivsus seksuaalsuses( mitte ainult seksis), tunne, et ka partner on seksist huvitatud. Suhete katkemisega seonduvalt on põhiliseks põhjuseks see, et ei väljendata armastust. Partnerid vajavad armastuse ja afektsiooni väljendumist üksteise suhtes, siis on suhted püsivad. Konfliktid suhtes ei ole põhjuseks. Just see on peamine
kasvatada last, milline on elu koos lapsega. Lähenev lapse sünd liidab partnereid. Räägitakse lapsest, lapse sündimisest, sünnitusest, soost, hooldusest ja kasvatusest, ka nimest, välimusest ja iseloomust. Planeeritakse tulevast elu koos lapsega ja lapse jaoks. Ootamise viimase perioodi moodustabki paarisuhte seisukohalt positiivse kasvu ja kokkukuuluvuse aeg. Sünnituskogemus Sünnitus on füüsiliselt ja vaimselt ränk ja paljunõudev kogemus. See puudutab ema tugevalt ja täielikult. Sünnikogemus tähendab neid mõtteid ja tundeid, mida sünnitus emas äratab. Kogemusena on sünnitus isiklik. Iga ema kogeb seda erinevalt, lähtudes oma isiksusest, saadavast toest jne. Sünnituses osalenud inimeste
annaabi.ee 
