Pereelu (0)

Pereelu .
Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks.
Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem.
Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama , et tekiks omapere tunne. Ning kui me kunagi oma lapsepõlve meenutame siis õnnelikuks teevad ikka selle pere ühistegevused, mitte asjad vaid erilised hetked koos ema ja isaga loovad imelise kokkukuuluvuse ja kindlustunde.
Peresaates küsitleti Joeli ja Mari , kes mõlemad olid ise suurtest peredest ning kokkusaamised toimuvad üsna sageli. Kokkusaamistest saab alati suursündmus, kus mängitakse pilli, lauldakse ja tantsitakse ning tuntakse üksteise seltskonnas rõõmu. Praegu on neil endal neli last. Perekond ise küll ei pea ennast traditsioonide rikkaks pereks aga kui sul juba on palju liikmeid peres , siis tekivad traditsioonid justkui iseenesest räägivad nemad. Lapsepõlvest on Maril meeles see kuidas terve perega kirikus käidi iga pühapäev, olid õhtupalved, söögipalved. Joelil tuleb lapsepõlvekodust meelde, et tema vanemad olid lihtsad inimesed. Laul kuulus nende peres igale poole, äratati lauluga, tavaliselt isa laulis , ema nii palju ei laulund. Mari rääkis kuidas ta sai esimesel öö Joeli juures veetes soki kuna Joeli ema tuli hommikul lauldes kommikarbiga üles nende tuppa ning Mari mõtles, et mis lahti on.
Joel räägib edasi ,et laul oli tõesti see mis saatis igale poole, küll surnuaias hauapeal oli reegel laulda.
Joel ja Mari võtsid ammusest ajast kindlasti traditsioonid kaasa. Oma lastega jätkati neid. Nende peresse on tulnud selline traditsioon kus võetakse mingist ajas nädal või rohkem ning ollakse kogu perega koos, kas siis kuskil välismaal või Eestimaal ning kui see sisaldab palju autosõitu siis enamusaeg möödub lauldes.
Peretraditsioonid annavad lapsele aimu , mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse usuvad. Võib-olla on see üks põhjuseid, millepärast lastega peredes on traditsioone rohkem ning nende tähistamine mitmekülgsem kui peredes kuhu kuuluvad ainult täiskasvanud. Laps õpib läbi peretraditsioonide teistega arvestama ja austama seda, mis on läbi aegade olnud püha.
Anne on Mari ema, lisaks Marile on tal mitu last veel. Annel on tänaseks päevaks kokku kuusteist lapselast. Annelile meenub kuidas lapsed palusid tal enne uinumist klaverit mängida, unejutu asemel ja õhtulaul on tulnud juba ammustest traditsioonidest. Veel mäletab Anne, et kui kellelgi oli mingi tähtpäev või perekondlik kokkutuleks mõtlesid lapsed alati välja mingi etenduse. Traditsiooni pidamine eakale inimesele annab väga palju. Annab selle teadmise, selle tundmise, et sa oled siiski pereliige, sest inimene ei saaks ilma selleta hakkama.
Palju on ka neid, kes arvavad , et perekondlikud koosviibimised on igavad, tüütud või piinlikud. Selljuhul sunnivad esimesed üksinduses möödaläinud jõulud küsima, et kuidas on läinud nii, et teistel kõikidel on keegi, kellega oma rõõmu jagada. Oma lastelaste külaskäigu üle tunnevad rõõmu kõik vanemad.
Joeli ja Mari laste traditsioonid pole eriti muutnud, seega mööduvad ka nende sünnipäevad etenduste, viktoriinide ja ühismusitseerimisega. On küll aegu, millal mõni laps oma perega suhelda eriti ei taha, näiteks kui viibid välismaal või kaugel perest ja seda ainult seetõttu, et liigne koduigatsus peale ei tuleks. Sellepere lapsed mäletavad hästi sünnipäevahommikuid kui oli see üleslaulmine ning iga kevad on nad perega käinud jää sulamist vaatamas.
Ühised ettevõtmised näitavad ,et perele läheb korda pere kui tervik. Üritustesse kaasatakse vanaisad- vanaemad , tädid- onud isegi oma lemmikloomad . Kuigi vahel tundub ,et inimesed kasutavad riiklikke pühi oma tegemiste ära lõpetamiseks selleasemel, et perekonnaga midagi põnevat ette võtta. Mõnejaoks sõna pere ja põnev ei lähe üldse kokku.
Jõulud on Mari peres erilised. Kogu suguvõsa tuleb kokku vanaema majja. Toimub kingilunastamise mäng.
Tegelikult on igasugused pühad selleks, et kujundada oma peretraditsioonid. Vanemad peaksid viitsima ja suutma lastele selgitada, et pühadel ja rituaalidel on sügavam tähendus kui tundub.
21. sajandil kardetakse traditsioone ja rutiine ning eiratakse neid erinevatel põhjustel.
Mina isiklikult tahaks elada kunagi ammuses ajas. Siis veetsid pered rohkem aega koos ning oli palju tähtsam traditsioonidest kinni pidada. Vanasti oli omapere tunne suurem ja see on väga vajalik. Peaks olema kindlalt üks päev nädalas, kus pere istub koos ja räägib omavahel.
Peretraditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lasete kui ka täiskasvanutele kuuluvustunde ja seovad omavahel terveid sugupõlvi. Kõik küsitlused kinnitavad, et traditsioonidega pered on tugevamad. Ka laste emotsionaalne tervis on traditsioonidega peres tugevam.