12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine (0)

NIMISÕNA + NIMISÕNA



NIMISÕNA + NIMISÕNA                                                               
■   Ainsuse nimetavas käändes olev  täiendsõna Märklaud, lõppsõna ■   Ains om olev täiendsõna märgib  liiki, laadi Toakoer, jahikoer, linnukoer,  sülekoer, karjakoer, valvekoer ■   Ains om olev nimisõna, mis  väljendab kuuluvust Õpilase vihik, koera saba, lapse  arvamus, teose idee ■    Konsonanttüveline (s-tüveline)  täiendsõna Hingamiselund, tootmisprotsess ■   Ains om olev täiendsõna, millele  eelneb laiend (laiend kuulub  täiendsõna, mitte põhisõna  juurde) Selle seina vaip (see seinavaip),  küpse vilja pead, minu maja aken ■   Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■   Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, 
metsavaht ■    Kui sihitislik täiendsõna ei märgi liigimõistet, vaid konkreetset  üksikjuhtumit Akna avamine, põranda värvimine ■    Põhisõna märgib hulka, määra,  kogu Veetilk, saiapäts, leivaraas, 
kommikilo ■   Ains om olev täiendsõna, kui tekib  uue tähendusega mõiste Härjasilm, käoking, koolivaheaeg ■   Ains om olev täiendsõna, mis ei  märgi kindlat olendit, eset või nähtust,  st on umbmäärane Klassijuhataja (pole kindla,  määratletud klassijuhataja), puuleht, pesupesemine ■   Ains om olev ligemalt  määratletud nimisõna (märgib  kindlat olendit, eset, nähtust) Tehase direktor, kleidi pesemine,  traktori mootor, tädi poeg ■    Ains om olev täiendsõna, mis on  sisult mitmuslik Raamaturiiul,  puukoorem pingirida ■   Kuude ja ilmakaarte nimetused Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber ■   Mitmuse om olev täiendsõna, kui  väljendatakse omaette  kindlakskujunenud mõistet Võõrastemaja, vanematearmastus,  vanadekodu, lasteaed, käterätik,  teadetetahvel ■   Mitmuse omastavas olev  täiendsõna Vigade parandus, mägede tipud,  puude oksad OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA ■   Omadus-, arv-ja asesõna, kui need  koos nimisõnaga moodustavad  Suurlinn (suur linn), pikkpoiss (pikk  poiss), kalliskivi (kallis kivi),  ■   omadus-, arv- ja asesõna  (esimene sõna käändub) Suur tuba, kolmas raamat, tolle aja,  oma aja, selle aja, teist laadi, seda 


eritähendusliku mõiste nelinurk, omaalgatus, isetegevus,  pooltoon sorti, sama liiki ■   Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad pärisnimedest tekkinud  üldnimed Morsetähestik, maratonijooks,  olümpiamängud, röntgenikiired ■   Käändumatud omadussõnad ja  liiki, laadi märkivad  kohanimelised täiendid Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee,  soome kelk, hollandi juust ■    Eesnimeline täiendsõna, mis on  kujunenud liigiterminiks Kadripäev, jaanipäev, mardihani,  jüriöö, aadamaülikond ■   Asesõna ERI kirjutatakse  nimisõnaga kokku tähenduses  spetsiaalne, eriline Sellel erialal, sai eriülesande, ■   Asesõna ERI kirjutatakse nimisõnast lahku, kui ta tähendab  erinev, erisugune, lahusolev,  omaette, eraldi Töötasid eri aladel, pärinevad eri  aegadest ■   Tekkinud liitsõna väljendab kindlat omaette mõistet Uusaasta, elavnurk, heategevus,  kitsasfilm, omakasu, vaenelaps ■   Määrsõnaline täiendsõna Kummuli paat, lokkis juuksed,  valjusti rääkimine ■   Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon ■   Sellised kolme- või enamatüvelised ühendid, mis moodustavad omaette  tähenduse Kuumaveeallikas, mustaveepang,  mustasõstramoos, kahemehefirma,  neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■   Kui tekib omaette tähendusega 
sõna Kohusetruu, viljarikas, külmakindel,  tulikuum, hulljulge, kurikaval ■   -ohtu, -võitu, -verd eelneva  käändsõna omastavaga Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu,  puhastverd, valgetverd ■   -karva j a -värvi  kindlakskujunenud väljendeis  nimisõna omastavaga tinakarva pilved, taevakarva sinine,  telliskivivärvi pluus ■   kui omastaval täiend Küpse kirsi karva ■   ne- ja line-liiteline omadussõna  eelneva käändsõnaga Mäekõrgune, ookeanitagune,  linnadevaheline, napisõnaline ■   kui ne- või line- liitelisel omadussõnal on käändsõnaline  täiend või määrsõnaline laiend Nelja meetri laiune, tolle mäe  kõrgune, suurte linnade vaheline,  kõigi eelduste kohane, tubli tunni  pikkune ■   ne- ja line-liiteline omadussõna  eelneva käändsõnaga Mäekõrgune, ookeanitagune,  linnadevaheline, napisõnaline ■   kui ne- või line- liitelisel omadussõnal on käändsõnaline  Nelja meetri laiune, tolle mäe  kõrgune, suurte linnade vaheline, 


täiend või määrsõnaline laiend kõigi eelduste kohane, tubli tunni  pikkune ■   osastavast käändest kirjutatakse  karva ja -värvi lahku Roosat karva riie, punast värvi maja ■   määrsõnaliselt tarvitatavad  omadussõnad Hirmus palav, paras soe, tohutu  suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■   kui kohanime esiosa iseseisvalt  samaväärse nimena ei tarvitata Emajõgi, Munamägi, Vahemeri,  Surnumeri, Naissaar, Supilinn ■   kui kohanimi võib esineda ilma  liigisõnata Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn =  Tartu Volga jõgi = Volga ■   kui tegemist on teisest koha- või  isikunimest tuleneva nimega Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,  Põlva maakond, India ookean ■   omadussõnaline nimeosa ei käändu või on omadussõnatüvi Suursaar, Pühajärv, Paljassaar,  Vanaküla, Sinialliku, Valgjärv ■   kui omadussõnaline nimeosa  käändub Vaikne (Vaiksel) ookean(il), Punane  (Punasesse) meri (merre) ■   kui liigisõnaks on tänav,  maantee, puiestee, väljak, turg  vms Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana turg, Pärnu maantee, Piiri tänav ■   kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, ■   isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa ■   mitmuslik riigi tähenduses esinev  maa Aafrika maad, Aasia maad,  Läänemere maad, Skandinaavia  maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE                                                            
                                                                                                                                                         
                                                                                                                                                       LAHKU
KOKKU ■   -teist, -teistkümmend, -kümmend, 
-sada seitseteistkümmend, seitsekümmend,  seitsesada, paarkümmend, mõnisada ■   ühelised, tuhanded, miljonid kolm miljonit kolm tuhat kolm ■    ühesõnaline arvsõna ne- ja line-  liitelise omadussõnaga (kokku ka siis,  kui eelneb määrsõnaline laiend) viieaastane, viiekümneaastane, viiesaja-aastane kuni kahekilone raskus ■   mitmesõnaline arvsõne ne- ja  line-liitelisest arvsõnast neljakümne nelja aastane, kahe ja  poole kuune


■    sõnad pool, veerand, kolmveerand järgneva nimisõnaga, kui tekib  omaette tähendusega sõna poolaasta, poolkuu, poolsaar,  veerandaasta, ■    sõnad pool, veerand,  kolmveerand järgnevast nimisõnast,  kui ta esineb hulgasõnana ja käändub pool aastat, pool tundi hiljem, poolest õppeaastast, kolmveerand tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■   käändsõnad, määrsõnad ja  verbide tegevusnimed On vette kukkunud, kollaseks  värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema  hakkav ■   liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud,  abiellutakse, olevat abiellunud ■   kui ühend- või väljendverb vastab  küsimusele missugune? võib kirjutada  kokku Äraminev külaline, andeksantav  eksimus,  kokkupandav vihmavari,  mahamurdunud puu, kaugelttulnud  külaline, tähelepanemata vead,  ärakoristatud tuba ■   ühend- ja väljendtegusõnade osad
eelneva määrsõna või 
käändsõnavormiga lubatud kirjutada 
kas kokku või lahku  LAHKU ON ALATI ÕIGE! ära minev, andeks antav eksimus,  kokku pandav vihmavari, maha  murdunud puu, kaugelt tulnud  külaline, tähele panemata vead, Üle vaatama, ette ruttama, aru  saama, juures olema, ära koristama ■   Ühend- ja väljendverbidest  moodustatud mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja kesksõnadest moodustatud lt-liitelised  määrsõnad võib sarnaselt omadussõna  funktsioonis kasutatavate  kesksõnadega kirjutada kokku või  lahku Väljaütlemine, vastuvõtja,  juuresolija, tähelepandavalt,  silmahakkavalt  ■   Ühend- ja väljendverbidest  moodustatud mine-liitelised  teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja kesksõnadest moodustatud lt- liitelised määrsõnad võib sarnaselt  omadussõna funktsioonis  kasutatavate kesksõnadega kirjutada  kokku või lahku ■  kui ühendtegusõnale eelneb  laiend, siis kesksõna ja mata-vorm  lahku Välja ütlemine, vastu võtja, juures  olija, tähele pandavalt, silma 
hakkavalt Tunnelist läbi sõitnud rong, üle jõu  käiv töö, täiesti rikki läinud aparaat


■   Muude liidetega ühend- ja  väljendverbituletised, samuti  omadussõnastunud kesksõnad  kirjutatakse kokku, sest need on omaette tähendusega  iseseisvad sõnad. Viimaseid on ka  mine- ning ja-tuletistehulgas ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu,  ülevaade, kättemaks, ettevaatus,  pealetung, kokkumäng, vastuvõtt,  kokkutulek, allakäik, kokkulepe,  juuresolek, vastuvõtlik,  rahulolematu, ettevaatlik MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD ■   kui kaks kõrvuti olevat mistahes  sõnaliiki moodustavad määrsõnalise  väljendi Aegamööda, alailma, alatasa,  avasilmi, hiljaaegu, hoopistükkis,  kusjuures, kõigepealt, käsikaudu,  ülekäte, uisapäisa, meeltmööda ■   muudest sõnadest harilikult lahku Väga hea, tohutu suur, seal sees,  liiga palju, palju räägitud, seest  kostev ■  Kui muutumatud sõnad  moodustavad sõnaühendi, sulanduvad  kokku, võib õigeks pidada nii nende  kokku- kui lahkukirjutamist  kasvõi, justnagu, just nimelt,  kuitahes, mistahes ■  Kui muutumatud sõnad 
moodustavad sõnaühendi, 
sulanduvad kokku, võib õigeks 
pidada nii nende kokku- kui 
lahkukirjutamist  kas või, just nagu, just nimelt, kui  tahes, mis tahes  KAASSÕNAD
■   kui kaassõna moodustab
käändsõnaga lahutamatu terviku Aegamööda, pealekauba, altkulmu,  ümberringi, tagaselja ■   käändsõnast, mille juurde kuulub Mööda teed, ümber maja, peale selle, õhtu poole, maad ligi, pea kohal ■   pool, poole, poolt määrsõnaga kokku Sealpool, sissepoole, väljaspool,  tahapoole, eespool, ettepoole ■   pool, poole, poolt käändsõnast lahku Metsa poole, vasakul pool, teisele  poole, seina poolt, mõnelt poolt ■   kombel käändsõnast lahku Inimese kombel, vasika kombel ■   moodi ja viisi eritähenduslikes  väljendites, määrsõnades Mehemoodi, kuidasmoodi, niiviisi,  niimoodi, nõndaviisi, ■   moodi ja viisi käändsõna
omastavast (osastavaga nii kokku kui  lahku) Varblase moodi, vaenlase viisi, minu  moodi Vanamoodi = vana moodi ■   pidi eritähenduslikes väljendites kokku Nägupidi, kättpidi, kaelapidi  (kaelakuti), pahempidi ■   pidi käändsõnast lahku Teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi ■    teel, jõul, väel, jooksul, kestel,  korral, puhul, käändsõnast lahku Kirja teel, posti teel, telefoni teel  Auru jõul, elektrijõul, kuue väel, 


kampsuni väel, aja jooksul, õhtu  jooksul, elu kestel, tarbe korral,  surma puhul ■   kaupa ja viisi ainsuse omastavas 
kas kokku või lahku Nädalakaupa =nädala kaupa,  tükiviisi =tüki viisi ■   kaupa ja viisi mitmuse omastavas  alati lahku Nädalate kaupa, kuude viisi ■   pealt, peale, pärast 
eritähenduslikes väljendites või kui 
vorm nõuab Korrapealt (otsekohe), käepärast,  jaopärast, mispärast, seepärast ■   pealt, peale, pärast käändsõnast  harilikult lahku Käigu pealt, päeva pealt, viguri  pärast, nalja pärast ■   mööda eritähenduslikes väljendites Aegamööda, kordamööda,  pikkamööda ■   mööda käändsõnast lahku Teed mööda, serva mööda ■   mööda võib nii kokku kui lahku 
järgmistes väljendites Meelt mööda =meelt mööda, jõudu  mööda =jõudumööda, konti mööda  = kontimööda SIDEKRIIPS LIITSÕNADES REEGEL NÄITED 3-4 ühesugust tähte kõrvuti Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp Liitmäärsõnades 
nimetav +alaltütlev Päev-päevalt, aasta-aastalt, järk-järgult Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa Nalja-show, c-täht, MM-võistlused,
 nud -kesksõna Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline Täpsustava täiendosaga nimedes Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi-Rein, Ida-Euroopa, Vana-Kreeka Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev; linna- 
ja vallavalitsused Paaris-ja kordussõnade vahel Õed-vennad, aprill-mai, tahes-tahtmata, musta-valgekirju, tere-tere, palju-palju Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades Pedagoogilis - psühholoogiline Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel Eesti-Läti piir, soome-ugri keeled, õuna-
marjaaed


Kaksikeesnimes või -perekonnanimes Maarja-Liis, Grünthal-Ridala Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel Üleminek a-st b-sse, nr-d Nii sidekriipsuga kui sidekriipsuta võib kirjutada võib-olla, võib olla Allikaloend: Ehala, M. 1998. Eesti kirjakeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Künnimees.
Erelt M., Erelt T., Ross K.2000. Eesti keele käsiraamat, II, täiendatud trükk.. Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus
Kraut E., Liivaste E., Tarvo A. 2004. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Koolibri
http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm