teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: ,,Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe. Vooruseetika keskmesse jääb isimese iseloom. Tegu ja selle tagajärg ei ole niivõrd olulised
Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, “asi iseeneses”, kuid me ei saa selle kohta midagi väita. Selle tulemusena tekib “asi meie jaoks”. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid – maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Tunnetuse maailma nimetab Kant fenomenaalseks. Transtsendentne maailm ehk noumenaalne – on olemas, aga seda ei saa kogeda. Uskus, et inimestel on vaba tahe. Käitumine on kohusetundest lähtumine. Kanti arvates, on moraalselt kõige väärtuslikumad teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma sümpaatia ja kalduvuseta. "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa.
harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Ta ei olnud abielus ja tema isiklik elu oli sündmustevaene. Aga erak ta ei olnud. Tal oli ustav sõpradering ja ta oli ülipopulaarne loengupidaja. Talle oli omane ajastu kasvav vabaduskirg koos sügava lugupidamisega isetusest ja kohusetundest, mis oli tingitud tema kasvatusest. Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata (http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.htm).
Sellised õpilased hakkavad tunde segama, ei tööta enam kaasa ja lasevad hinnetel langeda, sellele ise mõtlemata, mis tulevikus saab. Edasi on aga veel raskem minna. Käid küll koolis, aga ei mõista enam midagi millest räägitakse. Lõpuks võib-olla loobud üldse koolis käimisest. Kuid on ka õpilasi, kellele meeldib koolis käia. Nad teevad selle nimel tööd ja näevad vaeva. Lõpetavad koolid ning teavad, kuhu jõuda tahavad. On ka selliseid, kes õpivad kohusetundest, kasvõi headele ja rahuldavatele hinnetele, aga nad õpivad. Nad saavad enamusest aru ja on suutelised kooli lõpetama ning tahtmise korral saavad ka edasi õppima minna. Aga kuidas jääb nendega, kes õppimise nimel tööd teha ei viitsi ega leia võib- olla mõtet ka koolis käimisel. Selline kahjuks on meie tänapäevane koolielu ja arvata võib, et see jätkub ka tulevikus. Kui esimese küsimuse juurde tagasi minna, siis selle vastus on ei, sest kooli astutakse ja see lõpetatakse
paaride kooselu pikem. Samas kui tekib vajadus lahku minna, siis ei ole see nii kerge kui vabaabielus olevatel inimestel. Kui ei ole eelnevalt sõlmitud varalahususlepingut, siis on suureks probleemiks vara jagamine. Samuti võib õrnema soo esindajal tekkida raskusi lahutamisel, kui mees on muutunud vägivaldseks ega taha seda. Tihti surub naine oma soovid ja tegeliku tahte maha ja venitab lahku minekuga hirmu tõttu. Mõnikord elavad abielus paarid koos lihtsalt kohusetundest või siis laste pärast, aga see ei ole õige. Vabalt kooselavatel inimestel on segane suhe. Just nagu on perekond ja ei ole ka. Inimesed on erineva perekonnanimega ja neid seovad ainult tunded ja mälestused. Sageli kestabki kooselu seni , kuni tunded on kuumad. Tihti minnakse kergelt lahku, kui tekib igapäeva rutiin. Kahju, kui sellest kooselust sündinud lapsed jäävad ühest vanemast ilma. Vabaabielu soodustab seksuaalvähemuste kooselu, sest nii mõneski riigis on samasooliste abielud
Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kristliku eetika põhimõtted Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene.
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et
3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja –laad. Tee tabel. Nad vastanduvad põhimõtteliselt kõiges. Belikov: kõik on kindlalt määratud ja peab nii olema; asju peab läbi mõtlema ja kaaluma, kas ikka tasub; elamisel peavad olema reeglid ja piirangud; midagi ei tohi jätta juhuse hooleks; väldib inimesi ja rahvarohkeid kohti, hoiab omaette; riietub nii, et on alati halvaks ilmaks valmis; suhtleb inimestega viisakusest ja kohusetundest; ei meeldi reaalsus. Burkin: on spontaanne; tegutseb vastavalt vajadusele; suhtleb inimestega ja naudib nende seltskonda, tal on sõbrad; riietub vastavalt ilmale, lepib reaalsusega. “AMETNIKU SURM” 1. Tuleta meelde novelli kompositsiooni tunnused. Tee skeem. Novelli tunnused: 1) Keskendub ühele olukorrale või juhtumile (ametniku ja tsiviilkindrali kokkupuutumine) 2) Käsitletav sündmus on millegi poolest eriline (ametnik
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte.
ÜLDINE ISELOOMUSTUS Isuksusetüübitesti põhjal võin öelda,et ma olen tõsine inimene, kes saavutab edu keskendusvõime ja põhjalikkusega. Tänu oma eelistustele olen praktiline ja loogiline, realistlik ning kordaarmastav, distsiplineeritud. Arenenud vastutustunne teeb minust igal pool usaldusväärse inimese, töötan visalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Kui näen, et midagi olulist ja tähtsat tuleb korda ajada, teen seda ka kohusetundest. Olles millelegi pühendunud, on mind raske araks teha või kõrvale juhtida. Meeldib, et kõik oleks selgelt välja öeldud. Ebamäärased asjad jätavad külmaks või tekitavad vastumeelsust. Austan fakte. Nende najal tahan kõike mõista, kõigest aru saada. Püüan igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks. Olles väliselt rahulik vaatlen ma olukorda siiski elavate tunnetega oma kindla nurga all. Mind paneb liikuma kohusetunne ja ma tunneb oma vastutust partneri,
kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei saanud oma pilku talt ära. Noor daam, keda Kremer silmitses oli Mari, Tõnu Prillupi kadunud naise õde, kes tuli kohusetundest Prillupi juurde oma õe laste eest hoolt kandma. Nüüd hakkas Kremer nuputama kuidas teise mehe naist endale meelitada. Lõpuks tegi ta Prillupile pakkumise, et kui ta Mari mõisa lubab, saab ta rentida piimandustalu, mille sissetulekud on märksa paremad kui Tõnul hetkel. Esiti ajas see jabur leping Prillupi naerma, ent lõpuks oli ta nõus. Järgnes Mari nõusse saamine. See võttis hulk aega. Romaani põhiline osa koosnebi sellest,
kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv 1)Tee teistele seda, mida tahad endale 2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad 1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida, et see saaks üliüldiseks seaduseks 2)Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtleksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.
kallis.Ta hoiab oma tundeid tagasi. Kuigi ma tegelikult tahaksin, et ema minu juurde tuleks ja ütleks, kui kallis ma talle olen. Nii on minust saanud kinnine inimene, kes püüab oma probleemide ja muredega üksinda hakkama saada. Seda tahan ma vältida, et minu laps ei saaks selliseks, nagu olen mina. Kindlasti ütlen mina oma lastele tihti, kui kallid nad mulle on ja et ma armastan neid. Et nemad ei arvaks, et ma kasvatan neid vaid kohusetundest. Et nad teaksid, et teen seda vaid puhtast armastusest. Tahan, et nad teaksid, et saavad alati minuga arvestada ja võivad alati kõigest mulle rääkida ja minu abile loota. Mul oli isa, kes ei sallinud mind. Ta solvas mind sageli ja süüdistas alati kõiges mind.Seetõttu oli mul väga raske puberteediiga. Sattusin pahandustesse, et vanemate tähelepanu saada. Kuid see tegi alati asja vaid hullemaks. Lootsin, et isa hakkab minuga rohkem tegelema siis, kui näeb, kui halvasti mul läheb
kallist gunegondi. Tema meelest oleks parim see kui nemad c.saaksid abielluda ja elada õnnelikult elu lõpuni, kuna g. On niivõrd kaunis siis on ka tema armastus piiritu. Olles teada saanud et g. On elus satud c. Eufooriasse, ta on õnnelikuim inimene maailmas, et saada kokku om aarmastatuga on ta valmis kõigeks , isegi tapma. Kuid ldes g. Kes on oma kannatuste ja läbielamiste pärast kaotanud oma ilu ei soovgi c.temaga abielluda, kuid teeb seda siiski- kohusetundest, mis on muidugi väga õilis, kuid siit selgub et ta ei armastanudki oma kallistg. Südmaest . ta oli hoopis pimestatud tema säravast ilust. Maailmapilt muutub seoses muutustega maailmas, ja enne nõnda täiuslik maailm võib ühtäkki muututuda vaid talutatavaks. On olemas ka nn true loove ,kus armastataksegi teieneteist jäägitult, välimusle tähelepanu pööramata, kui on tõeline armastus siis ei märgata seda et keegi on kole, rmasatu on sinu
vastuargumente, saab öelda, et ta käitub moraalselt või ebamoraalselt ning seetõttu on ainult mõistusega olenditel võimalus käituda kõlbeliselt. Tegu on hea mitte siis, kui sellel on head tagajärjed, vaid siis, kui see on toimunud sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks"
vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 19 Kanti kuulus kategooriline imperatiiv (meenuta, milles see seisneb) on seotud vabaduse mõistega. Ta leiab, et kategoorilist imperatiivi saab järgida siis, kui inimene ise seda tahab. Kategooriline imperatiiv eeldab, et seda järgitakse puhtast kohusetundest (moraal eeldab tahet!). 20 "Ei ole maailmas ega üldiselt ka sellest väljaspool võimalik mõelda midagi muud, mida saaks pidada heaks ilma reservatsioonideta, kui ainuüksi hea tahe," leiab Immanuel Kant. Tahtevabadus teeb kategoorilise imperatiivi võimalikuks, kuna üksnes vaba ratsionaalne olend saab olla moraalne, tõdeb filosoof. 21 Seega vabadus kui üks moraali
Euroopas. Pärast poliitikast lahkumist jätkas Havel Tsehhi poliitika kommenteerimist ajakirjanduses. Samuti jätkas ta ülemaailmselt inimõiguste eest võitlemist, suunates enim tähelepanu Kuubas, Valgevenes, Birmas ja Venemaal toimuvale. Olles Dagmar ja Václav Havel Fondi (Vize 97) looja, toetas ta humanitaar-, tervishoiu- ja haridusprojekte. https://www.youtube.com/watch?v=CifxGshEq6s Huvitav teada!!! Presidendiks otsustas Havel kandideerida pigem kohusetundest, sest oli muutunud ellu ärganud kodanikuühiskonna sümboliks. Tsitaat: ,,Poliitilise rühmituse rajamine toob kohe kaasa selle, et sul tuleb hakata mängima võimumängu, selle asemel et seada esikohale tõde." Kümme aastat pärast Tsehhoslovakkia lagunemist tunnistas Havel, et riigi lagunemine oli tegelikult hea sündmus. Tema sõnul olid tsehhid ja slovakid seeläbi saanud palju lähedasemateks kui kunagi varem. Ajalugu jääb Havelit meenutama eelkõige ,,valguse kandjana
abivajajad vajavad. Isa põlvel lapsepõlvekodus saame küll põhitõed õigest/väärast kuid eetilisi otsuseid vastu võtma õpetab meid elu. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Minu eesmärk käesolevas essees on anda hea ülevaade sellest, milline peaks (loe: võiks) olema üks korralik sotsiaaltöötaja ja milline tahaks mina olla. Arvan et alustada tuleks TAHTMISEST inimesi aidata, kohusetundest.. Sotsiaaltöötaja peab olema usaldusväärne, see on teooria alus. Kliendilt saadud infot ei ole sotsiaaltöötajal õigus jagada kolmandatele isikutele, kui see võib ohtu seada kellegi elu, maine või halvendada olukorda. Sotsiaaltöötaja võtab enda kanda tegelikult suure koorma. Kindlasti peab üks hea ja aus sotsiaaltöötaja pidama kinni reeglitest, tööjuhenditest, ametijuhenditest. Sotsiaaltöötajal peab olema kiire analüüsivõime ning ta peab olema alati valmis oma töö,
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub. Maurer läks peale pidu koju kuid siis tuli talle vastu miilits. Ta mõistis et oli jätnud dokumendi koju, kuid tal olid taskus pildid ning miilits ei võtnud teda kaasa.
olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe – ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, st teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. EETIKA Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Aga mis on inimese kohus? Inimese kohus on lähtuda sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses:
Enamusel juhtudel andis ta pärast igat lõpetatud tööd mulle uue töö. Juhendaja mulle väga meeldis, sest ta oli abivalmis ning hea õpetaja. Juhendajale valmistas muret ainult mu töökiirus, mida ma kavatsen järgmiste praktikatega arendada, sest kokatöö nõuab kiirust. Nagu Amita ütles mulle, et ma sain hakkama antut töödega. Vajan innustust ja motivatsiooni. Üldiselt tulin ma kokatöö ülesannetega kenasti toime. Puudu jääb tööle jõudmisel kohusetundest, seega tuleks mul pingutada enesedistipliini osas. Kuna praktika eesmärgiks oli anda praktikandile teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest, siis võin öelda, et praktika täitis oma eesmärgi. Õppisin eeltöötlusvõtteid (toiduainete pesemine, hakkimine, purustamine jne) ja kuumtöötlusvõtteid (praadimine, keetmine, kpsetamine). Olen praktikaga väga rahul, sest sain tänu sellele arendada kastmete ja praadide
Me ei tee ju elus tööd selle nimel, et abivajajatelt midagi ära võtta vaid ikka selleks, et neid aidata. Kokkuvõtteks võiksingi välja tuua selle, et iga enda tööd armastav inimene suhtub sellesse aupahklikult ja teeb seda heameelega. Sotsiaaltöötaja käitub vastavalt eestika koodeksile ja oma heale südamele. Proovides inimesi aidata koostöös nende endiga. Praktikal olles kogesin sealsete töötajate oskusi ja töötahet. Tehti seda rõõmuga, mitte vastumeelselt või vaid kohusetundest. Praktika südameks on alati viisakas käitumine ja heatahtlikus sealsete inimeste vastu ja samuti reeglite järgimine.
Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning tähtis pole mitte selle tagajärg, vaid hea tahe. Kohuse-eetika järgi on moraalireeglid kohustuslikud ning kehtivad kõigile universaalselt. Usun, et kohuse-eetika on aluseks erinevate kultuuride ja usundite säilimisel. Moraalireeglid kanduvad edasi põlvest-põlve, kuigi aja jooksul neid modifitseeritud vastavalt ühiskonna normidele on põhimõtted samaks jäänud. Julgen väita, et lähtun peamiselt sellest teooriast kuna pooldan
ning probleemide tõttu saaks haiget laste psüühika. Olen selle ise läbi kogenud ning ei soovi, et sama juhtuks minu lastega ning muidugi ei soovi ma ise abikaasana midagi sellist kogeda, kuna ma kujutan ette, mida tundsid minu enda vanemad. Sellepärast tuleb enne elukaaslase, inimese, kellega soovid oma ülejäänud elu jagada, valikut, olla sada protsenti kindel, et see on õige otsus. Siinkohal aga ei tohi ka purunenud armastust kokkulappida ning lihtsalt kohusetundest ning laste pärast koos elada. Selline võlts kooselu võib lastele kohati veel rohkem haiget teha. Teismeliseiga on võib olla vanemate jaoks üks kõige hirmuäratavamaid aegu. Kahjuks või õnneks mina polnud eriti mässumeelne noor. Kahjuks sellepärast, et ma täpselt ei tea mis sellega kaasneda võib, mul pole läbielatud kogemusi. Peamiselt tulevad lastel teismeeas esimesed armastused ning lüüa saamised suhete näol. Kindlasti loon ma oma laste
kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid, nad püüdsid kõigi kättejuhtuvate vahendite ja meetoditega vaenlase edasitungi pidurdada · Punaarmee liikus aeglaselt kuid pidevalt edasi, jõudes 35 km kaugusele Tallinnast, siis saabus toetus Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. · Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. · Elanikkond pöördus punase terrori ja enamlaste vastu. · 1919
inimestele. legalseid tegusid. Kõige omandama. Iseloomu loomine on seesmine väärtusikumad teod on ümberkujundamine, mis need, mis lähtuvad teeb lõpu kõhklevate kohusetundest. Kanti vaistude ja soovide arvates ei mõjuta segadusele; ta on tagajärjed teo moraalset omamoodi uuestisünd. väärtust. Iseloom seisneb võimes
kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust vaesema elanikkonna hulgas suurendanud. · Oma maa ja vabaduse kaitsele asusid ainult o Kohusetundest ajendatud ohvitserid o Omakaise baasil loodud kaitseliidu liikmed o Romantililselt meelestatud koolipoisid, nad püüdsid kõigi kättejuhtuvate vahendite ja meetoditega vaenlase edasitungi pidurdada · Punaarmee liikus aeglaselt kuid pidevalt edasi, jõudes 35 km kaugusele Tallinnast, siis saabus toetus Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. · Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. · Elanikkond pöördus punase terrori ja enamlaste vastu. · 1919
Kuid siiski arvan et Kustas ajab Hildet mõttetult taga. Ta annab naisele lootut ning hiljem võtab selle. Naine jätab enda abikaasa, et olla oma armastatuga koos, aga Kustas ei vasta samaga tema tunnetele ja seetõttu peab Hilde jääma lapsega üksinda. Seda on valus vaadata, est naine ei ole ju milleski süüdi. Miks ei saa südant sundida? Kui saaks, siis Kustas oleks endiselt Hildega koos, aga siiski ei suuda ta lihtsalt kohusetundest koos elada. Selgelt väljendub südame mitte käskimine Tooni elus, kes palvetab Kustas eest, et see merelt tagasi tuleks, mitte oma mehe eest. Kuidas suudatakse aktsepteerida mere julmust? Väga raske on leppida kallite inimeste surmaga. Otsitakse süüdlasi, aga tuleb edasi minna. Inimeed peavad endale elgeks tegema, et antud olukorras on meri nii andja kui võtja rollis. Ilma mereta poleks inimesi, ses ainult merest seal elataksegi. Ollakse harjunud selliste eluviisidega ning usun, et
Eetika Kanti arvates ei pea õige käitumine inimest tegema mitte õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Moraalselt õige käitumisega võib kaasneda õnn, kuid õnn tagajärjena ei tee meie käitumist moraalses mõttes õigeks, seda teeb meie käitumine kohustustest lähtudes. Ta eristab legaalseid ja moraalseid tegusid. Legaalsed on sellised teod, mis on sooritatud kooskõlas inimese kohusega, kuid mingitel muudel motiividel peale kohusetunde. Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele. Mingisugust objektiivset kriteeriumi siin luua, kuigi tuleb kindlaks teha, mis on meie kohus ja mis mitte. Siit tulebki kanti kategooriline imperatiiv: Meie kohus on lähtuda sellistest motiividest, millest kõik võiksid lähtuda ja mida nad peaksidki tegema. See tähndab, et enda tegude motiive peaksime me hindama selle järgi,
et kõik läheb üha paremaks ja paremaks." " vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest." ARMASTUS " Mälestus emast vaevas tema südant sellepärast, et ema oli surnud armastades, tema oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu armastada, ja et kuidagimoodi, ta ei mäletanud kuidas, oli ema end ohvriks toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest." " Mida rohkem mehi sul on olnud, seda enam ma sind armastan." " Ühe inimese armastamisest ei piisa: animaalne instinct, lihtne diferentseerimata iha- see on jõud, mis purustab Partei." " Armastades kulutab inimene energiat ja tunneb end pärast seda õnnelikuna ega hooli enam millestki."
Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist. Paul Raud õppis Düsseldorfi Kunstide akadeemias, 1888 1894. Tema metseeniks (kunstitoetajaks) oli paruness von Uexküll. Pärast kooli lõpetamist tuli ta Rakverre, kus elas tema ema. Kohusetundest paruness von Uexküll´i vastu, hakkas ta maalima parunessi perekonna portreid. Ta sai tellimusi ka teistelt mõisnikelt. Paul Raud maalis realistlikult (paraadportreeed). Küllaltki väärtuslik on tema maalides talupoja ainestik: ,,Muhu Rauk", ,,Ema portree", ,,Onu Paul piibuga". Tema töödes oli nukker, lihtne ilu. Sajandi lõpus jõudis ta käia veel Düsseldorfis, Drestenis ja Roomas.
lahku ametnik oma töökohalt enne kui boss pensionile jääb, kuigi puuduvad arenguvõimalused ja palk pole ka kiita. Reegli alamliik: kohustus anda järele inimesel, kes on meile järele andnud, kuid tegude väärtuse erinevus ei oma mingit tähtsust - tüdruk pakub mehele kõigepealt viie eurost tsirkusepiletit, mille peale mees keeldub ja tüdruk nõustub sellele, öeldes"Hästi!". Kuid seejärel pakub mehele 1 euroseid shokolaade ja mees ostab paar tükki kohusetundest. Tagasilükkamine taandumine - selle käigus esitatakse inimesele algul suur palve, mille tagajärg on kindel tagasilükkamine. Kuid koheselt pärast suure palve esitamist esitatakse inimesele väiksem palve samal teemal, mille peale inimene tunneb, et see on väga väike palve, võrreldes eelnevaga palvega ja on arvatavasti nõus ka minu tahtmise järgi tegutsema. Selline nähtus toimib ka
Jõudsin tööle kuskil veerand kümne ajal, mind tervitati soojalt, pakuti kohvi, nagu poleks mitte midagi olnud. Töökaaslane küsis mu käest, et miks mul nii ehmunud nägu on, et kas mul juhtus midagi. Ma olin siis vist veel suuremas šokis, sest mulle ei mahtunud pähe, et nende jaoks oli kõik kõige paremas korras ja nagu poleks just mitte midagi juhtunud. Loomulikult oli mul hea meel, et mu palka ei vähendatud ega midagi, aga olin lihtsalt hämmastunud. Kohusetundest olen ma terve elu väga lugu pidanud, seega ei lasnud ma pärast seda juhust end kuidagi lõdvemaks ega lubanud edaspidi endale hilinemisi. Seda kindlasti mitte, minu jaoks on see siiski moraali küsimus, mis siis, et hispaanlaste jaoks ei juhtunud justkui mitte midagi. Kuna mina olen pärit pigem monokroonsest kultuurist, väärtustan ma aega teistmoodi kui hispaanlased. Rääkides polükroonsetest ja monokroonsetest kultuuridest, on oluline silmas pidada seda, et
Kant uskus, et vaid selle olendi kohta, kes on võimeline mõistma mingi tegevuse poolt- ja vastuargumente, saab öelda, et ta käitub moraalselt või ebamoraalselt, ning seetõttu on ainult mõistusega olendeil võimalus käituda kõlbeliselt. Kuid nende poolt- ja vastuargumentide paikapidavus ei ole isikliku maitse küsimus; tõeliselt veenev põhjendus peab olema üldkehtiv ja pälvima üldist heakskiitu. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas
Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. -Loomuõiguslik käsitlus: Loodus on ette määranud, mida me peale tegema. Osad asjad on loomu poolest head, teised halvad. Nt Kristluses on Piibli kümme käsku moraali sisu. religiooni ja eetika 3 vahekorra võimalust : Religioon on eetika alus Religioon täiendab eetikat: Jumal kui kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja. Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed. Maailm on evolutsioonilise arengu tulemus ja inimene on vaba ise mõtlema, valima oma väärtusi, ideaale, eesmärke. Osad väidavad, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat. Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele vanematele. Autonoomia on kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle. 11. Milles seisneb Jumaliku käsi teooria
isevalmistatud miinide. Kaasmaalaste hukkumine tekitab hirmu ja ebakindlust teistes kodanikes ning see külvab suurt paanikat ja hirmu rahva sekka. Pereliikmete ja sõprade hukkumine tekitab inimestes veel suuremat viha ja vägivallatunnet relvakonflikti vastu ning paneb inimesi mässama, mis ei muuda probleemi lahendamist lihtsamaks. Relvastatud lahkarvamused viivad tihti lugu ka perede lagunemiseni. Mehed ja perekonna leiva lauale toojad lähevad kohusetundest ja uhkusest kaitsma oma kodumaad, oma uskumusi või oma peret. Meesterahva eemal viibime perest põhjustab nii mehele kui ka tema naisele ja lapsele raskeid katsumusi. Maha jäänud pere peab elama pidevas teadmatuses ja hirmus ning samas elab teadmatuses ka kodukohta kaitsma läinud, kumbki osapool ei tea, kuidas elavad tema lähedased ja kas nad on üldse elus. Mehe rindel surma saamine mõjub perekonnale laastavalt
Kohustumine ja järjekindlus Kohustumine ja järjekindlus on tingimata üks hea inimeste omadus, sest see tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest, järjekindluse mõjul ja ka oma minapildi säilitamiseks üha süvenevate ja tõsistemate palvetega kooskõlas olles lõpuni viima, leppides üha suuremate alateadvuslike pealesurumistega. Üks väike palve paneb aluse ja valmisoleku palju suuremate palvete täitmiseks. Inimesed jäävad oma arvamustele palj rohkem truuks, kui nad on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele
Kohustumine ja järjekindlus Kohustumine ja järjekindlus on tingimata üks hea inimeste omadus, sest see tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest, järjekindluse mõjul ja ka oma minapildi säilitamiseks üha süvenevate ja tõsistemate palvetega kooskõlas olles lõpuni viima, leppides üha suuremate alateadvuslike pealesurumistega. Üks väike palve paneb aluse ja valmisoleku palju suuremate palvete täitmiseks. Inimesed jäävad oma arvamustele palj rohkem truuks, kui nad on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele
Mõistuse abil võime välja töötada moraaliprintsiipide kogumi. Kategooriline imperatiiv Moraalimaailma valitsevad universaalsed ja tingimatud kõlblusseadused – nn kategooriline imperatiiv. Tegu on hea mitte siis, kui sellel on head tagajärjed, vaid siis, kui see on toimunud sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus – Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab käitudes lähtuma sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi (üldine reegel) järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige. Moraalset kohust tuleb täita vaid kohustuse enda pärast! (Ülim Hüve!)
Meie mõtlemine toodab ideid, millele ei ole vastet reaalsuses. 8. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele
- usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju 19. Abistamisprotsessi ja religiooniseos Gromi (2007) järgi. - abistamine pole hetkeline sündmus vaid protsess, mis läbib teatud etapid - 1) aktiveerimisfaas 2) vastutusevõtmine e motivatsioonifaas 3) kaalutlemine (pingutuse kaalutlemine) 4) tegutsemine - religioosse inimese puhul võivad kõik abistamisprotsessi etapid olla religiooniga seotud, aga ei pruugi (nad teevad asju kas kohusetundest või siis kui näevad inimesi nö läbi Jumala silmade) 20. Abistava suhte vormid. - vaimne juhatamine: mentorlus e coaching (sekulaarses kontekstis), guru (hinduism jm India religioonid), juhataja/vanem (õhtumaal). hõlmab endas 1) kuulamist, mõtete, tunnete ja meenutuste tähelepanelik jälgimine st vaimse arengu mõistmine; 2) eneseanalüüs ja moraalne uuenemine 3) vaimulike harjutuste (palve, meditatsioon, askees jm) sooritamine
Ntks utilitarism. Karuteene hukkamõistu vääriv. 3. kohuse-eetika väidab, et käitumise väärtus peitub temas eneses. Mõned teod on kõigele vaatamata kohustuslikud. Karuteene kahtlemata positiivne, kuna tahtis head. Kanti kohuse-eetika meie tegudel on palju motiive, näiteks auahnus, soov silma paista, edevus ja üheks motiiviks võib-olla ka kohusetunne. Kanti arvates on kõige väärtuslikumad need teod, mida sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Sellega seoses eristab ta: · legaalseid tegusid, need on teod, mis on kooskõlas kohusetundega, kuid sooritatud mingil muul motiivil. · moraalsed teod, need on sooritatud puhast kohusetundest, enamasti on nad meile vastumeelsed. Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas on olemas maksiimide maksiimi, mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust?
Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, millised tagajärjed on tõenäoliselt parimad. (Nt Hitleri vanaema) Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika: Omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte tagajärjele. Moraalselt hea tegu viiakse läbi kohusetundest ajendatuna. Tagajärjed pole tähtsad! Teodeontoloogia: Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi:
Kriitika Kriitika printsiipide ja reeglite kohta moraalse motiivi puudumisest Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa Kui me käituks ainult kohusetundest, anda, sest olukorrad, mis nõuavad siis ei oleks olemas sõprust, armastust nende rakendamist, on kõik liiga jm, millele moraalne elu tegelikult erinevad. suuresti toetub.
Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste) V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline 1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on: Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid. Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. *Reegliintuitsionism intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism).
väeosad, kes lõid tagasi enamlaste esimese kallaletungi (sakslased aga võtsid taandumisel kaasa kõike väärtuslikku ega andnud eestlastele relvi). Vabadussõda algas 28.nov. 1918 enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid Eesti Töörahva Kommuuni (J.Anvelt) : oli näiliselt vabariik, juhtisid seda Moskva marionetid. Eesti rahvaväkke tulnud meeste võitlusmoraal oli madal, Tartu jäeti maha enne PA kohale jõudmist mässu tõttu oma väeosades. Kohusetundest ajendatud ohvitserid, Omakaitse baasil loodud Kaitseliidu liikmed ning koolipoisid tõusid ainsatena maa ja vabaduse kaitsele. Eestis jäid sisevõitlused Eesti- Vene sõja varju, enamlased moodustasid vähemuse punavägedest. Toetus enamlastele vähenes järjest, eesti rahvas määratles end aprillis 1919 Eesti Asutavasse Kogusse. Dets. 1918 hõivas PA 2/3 Eestist, kuid meie vastupanuvõime kasvas tänu Soomest saadud relvadele ja ehitatud soomusrongidele
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene.
(deon kreeka k "kohustus") Kohuse-eetika omistab sisemise Moraalselt hea tegu on see, mida väärtuse tegudele endile, mitte nende tehakse teatud motiivist tagajärgedele. kohusetundest ajendatuna. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale.
Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X
Euroopas heitma esimesi varje.“ „Nihilism: puudub eesmärk; puudub vastus küsimusele “miks?” mida tähendab nihilism? —et ülimad väärtused vääritustuvad - DOSTOJEVSKI: “Kui Jumalat ei ole, on kõik lubatud” MORAALITEOORAID - *Deontoloogiline eetika: leiduvad absoluutsed kohused; moraalne toimimine (tegu lähtub teatud kohusetundest); omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele; moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi - *Vooruse-eetika: keskendub iseloomule või karakterile; kõikidel püüdlus õnne poole; õnn pole siin mõistetud mitte naudingu/lühiajalise seisundina vaid kestva olukorrana; õnn saavutatakse vooruste kultiveerimise teel; kultiveerida voorusi, mis aitavad edeneda ja õnne saavutada. VOORUSE-
annaabi.ee 
