c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ................ ning AD kõver nihkub: a) suureneb; sissepoole b)suureneb; väljapoole c)väheneb; sissepoole d)väheneb; väljapoole 5.Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ......................... ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................: a)kogutoodangut; kogutoodangut b)hinnataset; hinnataset c)hinnataset; kogutoodangut d)kogutoodangut; hinnataset 6.Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: a) mis on määratud kogunõudlusega b)mille korral töötus on oma loomulikul tasemel c)mille korral inflatsioonimäär on 0 (null) d)mis on määratud eelnevalt hinnatasemega 7. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt
Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne
Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina Teistest keeltest on vene, poola, ungari ja rumeenia Valitsus Presidentaalne demokraatia President Viktor Justsenko alates 2005. a Peaminister Viktor Janukovõts alates 2006 President on riigipea, kelle valib rahvas
TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, MRPL = TR : L, kus MRPL = tähistab töö piirprodukti tulu ja TR - firma kogutulu. VMP = MP * p MRP = VMP, sest p = MR MRP VMP, sest p MR MRPL = MP * MR MFC = teguri kogukulu : teguri hulk MFC = w, kus w tähistab tööjõu hinda (palka) MRP = MFC Hinnavõtja kasumi maksimeerimine
tt seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja 5. L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR,
meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pikal perioodil suurendab nii üldist hinnataset kui ka reaalset kogutoodangut. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Vali üks: Tõene Väär Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. Vali üks: Tõene
enamasti alla 5 tuhande USD inimese kohta.Inimeste oodatav eluiga ei ole kõrge jäädes alla 65 eluaasta. Elamistingimused on suuremal osal inimestest halvad, koolihariduse ja arstiabi kättesaadavus on vilets. Riikide arengutaset võib sõltuvalt eesmärgist iseloomustada kitsamalt ja laiemalt, ühele majandusnäitajale toetudes või mitmete eluvaldkondade näitajate alusel arvutatud indeksite põhjal. Varasemalt kasutati peamise arengutseme näitajana sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta, viimasel ajal on üha enam hakatud kasutama mitmetest osaindksitest koosnevaid arengutaseme näitajaid. Üheks selliseks on inimarengu indeks.
,,Principles of political economy and taxation" (1817). Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubandus- keskus. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Siit ka David Ricardo kuulus ütlus: "Kui prantslased tahavad meid toita odavamalt, kui me ise seda teha suudaks, siis sööme pealegi prantsuse toitu ja kulutame oma aja millegi muu peale." Kui Jõuluvana toob meile saia ja kooki
Jätka sama riigiga, mille kohta koostasid rahvastiku iseloomustuse ja saada see õpetajale. riigi rengutaseme näitajad ning transpordi ja Argentiina turismimajanduse ülevaade. 1. Iseloomusta riigi arengutaset ja võrdle seda Eesti näitajatega ( võib välja tuua ka maailma või Euroopa keskmised). Millised on arengutrendid, kuidas need näitajad on muutunud? a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita) b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi jaoks on teedevõrk tihe Atlandi ookeani ääres. Suuremaid maanteid ei ole eriti palju
ise turuhinda mõjutada ei suuda. · Homogeenne kaup kaup, mis on alati ühesugune · Piirtulu ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu · Täielik konkurents ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada · Monopol üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu · Loomulik monopol- esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma · Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad · Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl
põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel. rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb mitmes riigis. SKT- rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord. Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne-töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik
autodega. Hispaanias on mitu suurt maanteed. Madridist läheb 6 suuremat maanteed Baskimaale, Katalooniasse, Valenciasse, Andaluusiasse, Extremadurasse ja Galiciasse. Lisaks on kiirteed mööda Atlandi Kantaabria ja Vahemere rannikut. Hispaania omab kõige laiemat kiirraudteevõrgustikku Euroopas. Riigi arengutaseme iseloomustus: Inimarengu indeks Hispaanias on 0,938. Inimarengu indeks on riigi heaolutaseme näitaja mis arvestab rahva haridustaset, keskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. Hispaania SKT ühe elaniku kohta on 20 1500 (USD). Meeste keskmine eluiga on 75,6 ning naistel 82,6. Mobiiltelefone 1 000 elaniku kohta on 734 ning interneti kasutajaid 1 000 elaniku kohta on 183 ( 2003 aasta seisuga). Hispaania on arengutasemelt arenenud riik. Hispaania on arenenud riikides 12 kohal.
SKT: 10 900 OJS elaniku kohta Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ( ) Pealinn: Skopje () Rahvaarv: 2,0 miljonit Pindala: 25 713 km² SKT: 5400 OJS elaniku kohta Rumeenia (România) Pealinn: Bukarest (Bucureþti) Rahvaarv: 21,7 miljonit Pindala: 230 340 km² SKT: 7600 OJS elaniku kohta Türgi (Türkiye) Pealinn: Ankara (Ankara) Rahvaarv: 71,6 miljonit Pindala: 770 760 km² SKT: 6800 OJS elaniku kohta Need andmed on 2005. aasta kohta. Allikas: Eurostat. Sisemajanduse kogutoodangut (SKT) kasutatakse sageli üldise ettekujutuse andmiseks selle kohta, kui rikas riik on. See on riigis aasta jooksul toodetu koguväärtus. Siin on see väljendatud ostujõu standardis (OJS) elaniku kohta. OJSi abil saab erinevate riikide andmed võrreldavaks muuta nii, et nende hinnatasemed arvutust ei mõjutaks. Üks OJS võrdub umbkaudu ühe euroga. Euroopa Liidu 25 riigi keskmine oli 23 300 OJS elaniku kohta.
Excel 2. Lineaarse mudeli parameetrite hindamine vähimruutude meetodil (Model -> Ordinary Least Squares) Põhimenüü ribalt valida menüü - Model. Avanevast rippmenüüst valida Ordinary Least Squares. Seejärel tuleb aknas "gretl: specify model" olemasolevate muutujate hulgast valida sõltuv muutuja Y (Dependent variable) ja üks või mitu sõltumatut muutujat X (Independent variables). Vajutada OK. 3. NÄIDE piima kogutoodangut kirjeldava regressioonimudeli konstrueerimisest Otsime mudelit kujul: Y-PKT_ha = a0 +a1TASU + a2SOOT + a3HP + a4PMYYK + a5 TOETUS + a6 KHIND Y_PKT_ha – piima kogutoodang ha kohta, kg TASU - töötasu 1 kg piima tootmiseks, senti SOOT – söödakulu 1 kg piima tootmiseks, senti HP – mullaviljakus, maa hindepunkt pallides PMYYK – piima müük lehma kohta aastas, € TOETUS – toetus 1 kg piima tootmiseks, senti KHIND – piima kokkuostuhind, senti
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil
Ülesanne 1. 1. Korda mõisteid, leia neile definitsioonid: 2. Tootmine - loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10
Külm sõda Nõukogude liidu totalitarismi ja Lääne demokraatia vastuseis, hõlmas kõiki eluvaldkondi. Otsene sõjategevus puudus, kuid võistlus käis majanduses, poliitikas, kultuuris. Algas 1946, 1948 juunis ametlikult Berliini blokaadiga. Võidurelvastumine, Euroopas poliitilist ülekaalu Usa vs NL, mõjuvõim kolmandas maailmas. Marshalli plaan 1948-52, USA 17. Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Tõstsis rahvusvahenduslikku kogutoodangut neljandiku võrra. Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia. Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei
Vähemusrahvas ühe riigi territooriumil elav rahvus, mis on riigi põhielanikega võrreldes tunduvalt vähemuses. Nt. Eestis soomlased või ukrainlased Linnastumine ehk urbaniseerumine ; linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale Arenenud maad tööstusriigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest kõrgem ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm Arengumaad vähearenenud riigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest madalam ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm MAJANDUS
2. Sotsiaaldemograafilised näitajad · Iive, rahvaarvu kasv, kirjaoskus, keskmine eluiga, linnarahvastiku osatähtusus, imikusuremus jt · Inimarengu indeks (HDI) a)oodatav keskmine eluiga b) haridustasekirjaoskus, koolis käidud aastad c) sissetulekud nt SKT Inimarengu indeks ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,keskmist eluiga ning sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. · Istandus, rantzo, ekstensiivne teraviljatalu, loomavabrik Istandus tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand, kus tegeldakse teepõõsa, kohvi ja kakaopuu, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Rantzo suur loomakasvatusmajand, kus loomi( eelkõige lihaveised, lambad) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel
teenuste turuväärtus. Väljendatakse tavaliselt USA dollarites (siis võimalik eri riike võrrelda). Eesti SKT umbes 13 000 USD-I Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab: · Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas. · Keskmist eluiga. · Sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d. Kõikide ÜRO liikmesriikide inimarengu indeks avaldatakse ÜRO iga-aastases inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra
Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb
rakendab uusi tehnoloogiaid. Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega. David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Ricardo panus majandusteadusesse Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817). Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised.
Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon, siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon, majandusootuste
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks
a) tootmise mahtu iseloomustavad näitajad; b) tootmise struktuuri iseloomustavad näitajad; c) tootmise intensiivsust iseloomustavad näitajad; d) tootmise efektiivsust iseloomustavad näitajad; e) toodangu kvaliteeti iseloomustavad näitajad; 3. Toodangu realiseerimist (turustamist) iseloomustavad näitajad; a) naturaalsed näitajad; b) rahalised näitajad; 4. Põllumajandusettevõtte majanduslikku tegevust iseloomustavad näitajad: a) kogutoodangut iseloomustavad näitajad; b) sissetulekuid iseloomustavad näitajad; c) tootmiskulusid iseloomustavad näitajad; d) ettevõtte maksustamist iseloomustavad näitajad. Peale eespool toodud statistiliste näitajate süstematiseerimist võib kasutada ka muid statistiliste näitajate süstematiseerimise põhimõtteid. 24. Maastatistika. Maade kasutamist iseloomustavad näitajad. Maafondi dünaamika. Maa on esmaseks ja põhiliseks tootmisressursiks põllumajanduslikus tootmises. Maa
neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output). Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu. Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e. retsessiooni (majanduse kokkutõmbumise) või depressiooni. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
*Tasakaalu saavutamise vahendid- Milla ettevõtted suurendavad tööhõivet ja toodangu mahtu ja millistel juhtudel nad seda vähendavad. kuidas see on seotud varude kui ühe investerrgingu liigu muutumisega..kui varud suurenevad siis nõudlus on vähenenud, tehakse kogutoodangu vähendamist, mis toob endaga kaasa tööhõive vähendamise ehk töötajate koondamise. Kui varud näitavad väehndamist siis on see esimene märk sellest, et nõudlus on suurenud või suurenemas, on aeg kogutoodangut suurendada, seega ka suureneb tööhõive. * Kuidas mõjuvad üksikud nõudlust kujundavad elemendid? kuidas nad kujunevad. Kuidas kujuneb tarbimine, tarbimiskulutused. Tarbimine koosneb kahest osast-autonoomsest tarbimisest, millest inimene ei saa hoiduda, kulutused on alati olemas. Teine osa on indutseeritud tarbimine, mis on seotud tarbimiskalduvusega- tähendab seda, kui suure osa lisanduvast tulust otsustab tarbija kulutada oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmise
neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output). Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu. Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e. retsessiooni (majanduse kokkutõmbumise) või depressiooni. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
isel. näitajad; b) tööjõu olemasolu, tj kvaliteeti ja tj kasut. isel. näitajad; c) hoonete ja masinate olemasolu, hoonete ja masinate kvaliteeti ja nende kasut. isel. näitajad; d) ilmastiku isel. näitajad. 2)Tootmistulemusi isel. näitajad: a) tootmise mahtu; b) tootmise struktuuri; c) tootmise intensiivsust; d) tootmise efektiivsust; e) toodangu kvaliteeti. 3)Toodangu realiseerimist isel. näitajad: a) naturaalsed näitajad; b) rahalised n. 4)Pm ev-te maj-ku tegevust isel. näit. -a) Kogutoodangut; b) Sissetulekuid; c) Tootmiskulusid; d) Ev maksustamist. 12. Ökonomeetrilise mudeli majanduslik (sisuline analüüs). Ökonomeetria eesmärgiks on kaasa aidata majanduses toimuvatest protsessidest paremale arusaamisele, prognoosida majanduse arenguid ning toetada süstematiseeritud info abil majanduslike ja poliitiliste otsuste kujundamist. Ökonomeetria uurimisobjektideks on nii mikromajandustasand (nt ettevõtte või inimese käitumine) kui
KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid Ujuva kursiga väikese avatud majanduse tingimustes ei anna eelarvepoliitika efekti “Väljatõrjumise efekt”: -suletud majanduses:valitsuse kulutuste kasv ehk ekspansiivne poliitika ehk eelarvepoliitika tõrjub välja erainvesteeringud, sest intressid tõusevad -Väike avatud majandus:-eelarvepoliitika tõrjub välja puhasekspordi, sest vahetuskurss kallineb Rahapoliitika õppetunnid Rahapoliitika mõjutab kogutoodangut Y kogunõudluse komponentide kaudu: Suletud majanduses: Avatud väikeses majanduses: Rahapakkumise kasv ei suurenda maailma kogunõudlus, lihtsalt nõudlus nihkub välismaistelt kaupadelt rohkem kodumaistele. SEega kodumaise SKP kasv (ja ka hõive kasv) saavutatakse impordi vähenemise ja ekspordi suurenemise arvelt Kaubanduspoliitika õppetunnid: Impordi piirangud ei vähenda kaubavahetuse defitsiiti Kokkuvõttes NX (puhaseksport ehk ekspordi impordi saldo ei muutu, kuid kaubavahetuse
Hälvetega täielikust konkurentsist Rahvusvaheliste erinevustega hinnatasemete statistilistes mõõtmistes Reaalne vahetuskurss · Reaalne vahetuskurss Mõõdab ühe riigi kaupade ja teenuste hindasid suhtena teise riigi hindadesse Defineeritakse läbi nominaalse vahetuskursi ja hinnatasemete Rahapoliitika mõju majandusele lühiperioodil Rahapakkumise kasv (ekspansiivne rahapoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut · Rahapakkumise kasv loob n-ö liigse raha pakkumise, mistõttu koduriigi intressimäärad langevad Selle tulemusena koduriigi valuuta peab odavnema (koduriigi kaubad ja teenused muutuvad välisriigi kaupade ja teenuste suhtes odavamaks) ja kogunõudlus kasvab Rahapakkumise püsival muutusel on tugevam lühiajaline mõju kui ajutisel muutusel. Täishõive
USA-d seal on rahvastik noorem ning tööviljakus suurem. Lisaks on USA tuntud väga selge pagulaspoliitika poolest. Kõik, kes saavad USA elamisloa, peavad üldjuhul omama ka töökohta. USAs ei ole võimalik saada elamisluba ilma, et ei asutaks tööle. USA ei soovi endale lisakoormust riigile, vaid nad on huvitatud eelkõige maksubaasi suurendamisest läbi töötava rahvastiku, mis lisaks suurenevale maksutulule toodab ka suuremat sisemajanduse kogutoodangut. Vastupidine näide on aga Euroopa, näiteks Prantsusmaa, kus elamisloa saamine ei ole seotud töökohustusega ning riiki sisserändajad tulevad eelkõige majanduslikel kaalutlustel, sest Prantsusmaa maksab oma elanikele suuremat sotsiaaltoetust, kui paljud pagulased teeniksid oma tööga kodumaal. USA ning Euroopa erinev suhtumine pagulastesse ning elamislubade andmise põhimõtetesse on nähtav ka makrotasandil, USA suudab jätkuvalt majandust
[tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC= Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC= Keskmine muutuvkulu (AVC): muutuvkulu ja kogutoodangu suhe: AVC= Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra. MC= 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste: Tootmiskogus,mille juures ettevõtte kogukulu on minimaalne. 13) Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul) tegurikomplekt: kombinatsioon tööjõust ja kapitalist GRAAFIK 14) Samatoodangukõver (graafikul) ja selle omadused Kõiki sellised tegurikomplekte ühendades,mis annavad tulemuseks sama toodangumahu,saadakse samatoodangukõver. omadused: o negatiivse tõusuga
kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt SKP väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP on riigi residentide ja mitteresidentide majandustegevuse lõppresultaat vaadeldava riigi majandusterritooriumil vaadeldaval ajaperioodil. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Reaalne SKP Koguprodukti arvutamisel tuleb eristada nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud SKP-d. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest.
Kvalitatiivse taluvuse piir on ületatud, kui turistide liigne rohkus ei võimalda pakutavast täit elamust saada ja turismiobjekti väärtus külastajate silmis seetõttu väheneb, st üks turist häirib teist. 8. Loodusturismi positiivne roll- Riiklikul tasandil- loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, oluline naiste ja noorte tööhõive seisukohalt. Loob linna ja maa kontakti, väärtustab maapiirkondi ja maaelu, suurendab sisemajanduse kogutoodangut, tasakaalustab maksebilanssi. Suurendab riigi tulusid, tagab maapiirkonada elujõulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta. Tutvustab Eesti maakultuuri, ja loob Eesti mainet turismi maana. Piirkondlikul tasandil- mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust, suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol, suurendab ettevõtlusaktiivsust, võimaldab talude toodangut, annab noortele perspektiivi maale jääda või tagasi pöörduda
Lääne rahvuslus-rõhutab ühist territooriumi ning poliitilisi institutsioone (riiki) ● Inimareng ja inimõigused (Miks on SKT kasutamine inimarengu indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT) ● Argumenteerimise küsimused: 1) Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. 2) Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik. 3) ÜRO inimõiguste (üld)deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama
ekspordi ja impordi saldo. Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitaja sisemajanduse kogutoodang (SKT), so. rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis on riigi teenitud. See sisaldab välismaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie riigi kodanike teenitud tulu välismaal. Sisemajanduse kogutoodangut võib arvutada nii sissetuleku meetodil kui ka tarbimise meetodil. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe.
teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga. ´ ´ Y´ Y = F( K , L ) =
David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. 1817 aastal avaldas Ricardo oma esikteose Poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted, mis sisaldas nii ülevaate Smithi kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Francis Fukuyama Francis Fukuyama (sündinud 27. oktoobril 1952 Chicagos) on ameerika politoloog. Fukuyama on kõige enam tuntud oma teose "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" poolest, milles ta väidab, et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani
neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus. Ukraina majandus maailmas Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna. Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. 5 Ajalugu
määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursside nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Ressursside tuletatud nõudlus sõltub konkreetselt: 1. antud ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast; 2. ressursi ehk tootmisteguri tootlikkusest. Tootmisteguri piirprodukt (MP) on tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel saadud täiendav toodang (ceteris paribus). MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. Kahaneva piirtootlikkuse seadus vastavalt nimetatud seaduse toimele hakkab selle teguri piirpodukt, mille suurust tootmismahu suurendamise eesmärgil muudetakse, teatud hetkel kahanema, kui teiste tootmistegurite hulk ja tehnoloogia jääb samaks. Piirprodukti tulu (MRP): 1) tootmisteguri ühe täiendava ühiku poolt toodetud piirproukti müügist saadud tulu
450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus. Ukraina majandus maailmas Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna. Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. REISIPAKETT Kultuurireis läbi baltikumi Ukrainasse (7+3 päeva) PROGRAMM: 1
sõja algust. MARSHALLI PLAAN (1948-1952) Samal ajal kuulutas USA riigisekretär Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgstada kummonistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA aastail 1948-1952 17-le riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. See aitas tõsta nende rahvuslikku kogutoodangut neljandiku võrra. Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin Marshalli plaanis osaleda. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga vastasseisu. Berliini blokaad (1948-49) 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõlikas Nõukogude Liit Lääne- Berliini ära välismaast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega
kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel. Majanduse tsüklilisus: tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi...
12. Mille sätestab nõudlusseadus? Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind. 13. Mitu konkurentsivormi on? Konkurentsivormi on 4. Monopol Oligopol Täielik konkurents Monopolistlik konkurents 14. Selgita sisemajanduse koguprodukti mõistet. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT - SKP SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Sisemajanduse kogurodukti moodustab ainult mingi riigi territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 15. Kes on tööandja? Tööandja on isik, kes võib töötajalt töölepingu alusel nõuda töö tegemist. Tööandjaks saab olla füüsiline või juriidiline isik. Tööandja on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõukulude reguleerimisest. 16. Kirjelda tulundusühistut
Sokolaad on suhteliselt odav, nii et belglane ostab sama tõenäoliselt kilo Leonidase sokolaadi kui kimbu lilli. Firmakauplustes on alati palju rahvast: valgete kinnastega müüjad asetavad karbikestesse sokolaadikompvekke, mida nad klaasleti taha pandud kandikutelt kliendi soovi kohaselt valivad või ulatavad kiirustavatele ostjatele juba valmis pakitud karpe. Suur tarbimine tekitab suure käibe. Suur käive võimaldab müüa madalate hindadega. Iga belglane aitab tõsta rahvamajanduse kogutoodangut, tarbides igal aastal kohusetundlikult keskmiselt 7,8 kilo sokolaadi. Friikartulid Belgia friikartulid on Euroopas parimad. Lõigatuna daami väikese sõrme suurusteks praetakse neid kaks korda, et nad korralikult krõbedad oleksid, serveeritakse suure hulga majoneesiga ja süüakse tihti teepeenrale sõitnud friikartuliautode varikatuste all, kust vihma alla nõriseb ja kus on hea möödatuhisevat liiklust vaadata. Jook
t. millede tootmises absoluutne eelis on suurim) ja vastavalt importima kaupu, millede tootmises on suhteline mahajäämus (s.t, mille tootmises absoluutne eelis on väikseim). Vastavalt Ricardo suhtelise eelise seadusele, peavad nüüd riigid spetsialiseeruma suhtelist eelist omava kauba tootmisele ja vahetama seda teise riigiga. 5. Milles seisneb D. Ricardo suhtelise eelise teooria kriitika Suhtelise eelise seaduse rakendamine võimaldab suurendada maailmamajanduse kogutoodangut ja parandab elanike elustandardit. Muidugi oli see teooria kantud oma ajastu teadmistest ja vaimust ja seetõttu on tal ka terve rida puudusi. Samuti tuli klassikalise mudeli rakendamisel arvestada hulga lihtsustustega, mis ei lubanud seda mudelit rakendada paljude tegelikkuse nähtuste kirjeldamisel. Klassikalise mudeli peamised puudused oleksid: 1) mudel on staatiline ja eeldab fikseeritud ressursside olemasolu; 2) mudelis on vaid kaks riiki, kaks kaupa ja üks tootmistegur - töö;
tugevamini. Kui Islandi majanduse suurimaks veask olid poliitilised otsused finantssüsteemi üle nagu pankade erastamine, siis Kreeka suurimaks veaks oli kindla majandusplaani puudumine, bürokraatia ja valitsuse valed otsused. 2007 aasta globaalne majanduskriis mõjutas kõikide riikide majandusi ja sotsiaalset sfääri. Island on näide riigist, mis suutis oma majanduse uuesti stabilireerida, suurendada eksporti, sisemajanduse kogutoodangut ja töökohtade arvu. Kreeka näide toob võrdluseks riigi, mis on saanud tohutuid laene ning osalenud abipakettides, kuid range majandusplaani puudumise tõttu pole siiani suutnud kriisist taastuda. Kahe riigi majanduskriisi põhiline sarnasus on see, et mõlema majanduse allakäik oli põhjustatud USA'st alguse saanud laenukriisist. Kasutatud kirjandus 1. Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2
Teiselt poolt, ka ettevõtjad on huvitatud paremate kaupade müügist ning on selle tõttu nõus hindu alandama. 55. Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena? Kogupakkumise vähenemise tagajärjel toimub majanduslangus, suureneb tööpuudus ja tootmisvahendite alahõive. Lühikest aega ei suuda hinnad ja palgad muutunud majandussituatsiooniga kohaneda ja jäävad stabiilseks. 56. Kuidas mõjutavad muutused kogunõudluses hinnataset ja kogutoodangut (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? Pikaajaliselt: Kogunõudluse suurenedes kogunõudluse kõver liigub paremale ning hinnatase tasakaalu korral tõuseb. Kogunõudluse vähendes hinnatase langeb ja kogutoodangu maht suureneb, kuna tootmissisendite hinnalangus toob kaasa nende rohkema kasutamise. 57. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus? Millised on nende sokkide tagajärjed? Kogunõudluse- kogupakkumise muutused tingivad majanduse ebastabiilsuse:
Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt: riiklikult, piirkondlikult ja ettevōtja seisukohast. Riiklik tasand: Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja noorte tööhōive seisukohalt; Orienteerib kohalike elanike peamiselt tootmiskeskset mõttemalli ümber turukeskseks; Loob eeldused ääremaade arenguks; Suurendab sisemajanduse kogutoodangut; Tasakaalustab maksebilanssi; Suurendab riigi tulusid; Tasakaalustab sissetulekute regionaalset jaotumist; Tagab maapiirkondade elujōulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta; Piirkondlik tasand: Mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust; On seotud paljude majandusharudega ja loob seeläbi lisatulu paljudele piirkonna elanikele; Suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol;