Riigid globaliseeruvas maailmas (0)
Riigid globaliseeruvas maailmas Nimi Aerton-Chris Tasa
Jätka sama riigiga, mille kohta koostasid rahvastiku iseloomustuse ja saada see õpetajale.
riigi rengutaseme näitajad ning transpordi ja
Argentiina turismimajanduse ülevaade.
1. Iseloomusta riigi arengutaset ja võrdle seda Eesti näitajatega ( võib välja tuua ka
maailma või Euroopa keskmised). Millised on arengutrendid, kuidas need näitajad on
muutunud?
a kasutades sisemajanduse kogutoodangut (SKP/in ehk GDP per capita)
b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI)
c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat
Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem
HDI
2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis
Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi
transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi jaoks on
teedevõrk tihe Atlandi ookeani ääres. Suuremaid maanteid ei ole eriti
palju. Raudteid on riigis küllaltki palju, võrreldes teiste naaberriikidega.
Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga on Argentinal hea raudteeühendus.
3. Kas ja kuidas on arenenud veetransport
a. Siseveeteed( jõed, kanalid), milleks kasutatakse?
Jõetranspordil on mõnedes kohtades eluliselt tähtis osa sisetranspordist.
Mõnedes kohtades pole jõetransporti vajagi. Kanalitega on ühendatud.
b. Meretransport- suuremad sadamad, kas neid kasutatakse transiitvedudeks või
riigisisesteks vedudeks
Transiitvedudeks
c. Kopeeri siis riigi kaart ja kanna suuremad sadamad riigi kaardile
4. Õhutranspordi tähtsus
Õhutransport pole eriti tähtis sisevedudes. Praktiliselt puudub. Suuremad
lennuliinide sõlmpunktid on Buenos Aires, Montevideo ja Cordoba.
a. Kanna suuremad lennuväljad riigi kaardi
5. Millised on turismi arengueeldused selles riigis
a. Millised turismiliigid on enamlevinud,põhjenda.
Mar del Plata; Cordoba, Argentina; Puerto Madryn; Bariloche;
Ushuaia; Mendoza; El Calafate; Los Glaciares; Buenos Aires;
Iguazu Falls.
b. Kui suure osa moodustab turism riigi SKT-s
9,5%
c. Nimeta enamkülastatavaid kohti selles riigis
Santiago, Montevideo, Buenos Aires, Porto Alegre.
d. Kanna tuntumad turismimagnetid ka riigi kaardile ja lisa siia ka pilt ja selgitus
Võimalikud andmebaasid:
http://hdr.undp.org/en/countries - Human Development Index (HDI) – 2011
Rankings
Saad leida riigi kohta andmeid (klõpsa riigi nimel):
Life expectancy at birth – oodatav eluiga
Adult literacy rate (% ages 15 and older) – täiskasvanute
kirjaoskuse protsent
GDP per capita (PPP US$)– SKT/in
http://www.photius.com/rankings/index.html – palju erinevaid andmeid riikide järjestuse kohta
http://www.sacmeq.org/statplanet/ - Statplanet – statistikatarkvara (palju andmeid nii kaartide
kui tabelitena) - Start exploring - Noolest jagunevad need näitajad veel edasi indikaatoriteks.
Indikaatorite kohta on kaardid, tabelid, graafikud ja animatsioonid. Kui kursor on riigi peal,
avanevad riigi andmed. Ka graafikutel.
http://www.xist.org/ - GeoHive – Global Statistics – maailma statistika
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
http://et.wikipedia.org/wiki/Turism -turismiliigid
http://www.wttc.org/focus/research-for-action/economic-impact-analysis/country-reports/ -
andmed riikide turismimajanduse kohta
http://en.wikipedia.org/wiki/World_Tourism_rankings
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
1072
pdf
Logistika õpik
Piiratud koguses materiaalseid ja energeetilisi ressursse raiskavalt kasutav logistiline tege-
vus pole inimkonna jätkusuutliku eksistentsi seisukohalt võimalik. Kestliku „rohelise logistika“
temaatika muutub iga aastaga tähtsamaks olukorras, kus kogu maailmas jääb pidevalt aina vähe-
maks taastumatuid loodusressursse ja halvenemas on meid ümbritseva looduskeskkonna kvaliteet.
Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse
õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
Piiratud koguses materiaalseid ja energeetilisi ressursse raiskavalt kasutav logistiline tege-
vus pole inimkonna jätkusuutliku eksistentsi seisukohalt võimalik. Kestliku „rohelise logistika“
temaatika muutub iga aastaga tähtsamaks olukorras, kus kogu maailmas jääb pidevalt aina vähe-
maks taastumatuid loodusressursse ja halvenemas on meid ümbritseva looduskeskkonna kvaliteet.
Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse
õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid