Kõige tõenäolisemalt materjali segiajamise ja kadumise tõttu. Alternatiivselt leiti, et võibolla üritab inimene vastata nii nagu temalt oodatakse. Teine põhjus on, et vastatakse nii kuidas arvatakse et on õigem. Samuti segavad suunavad küsimused. Kuivõrd võivad meenutused olla mõjutatud uuringus kasutatavast küsitlusprotseduurist? Võivad olla. Iseloomustage kognitiivset intervjuud ja selle erinevusi rutiinsest küsitlusprotseduurist! Kognitiivse intervjuu skeem põhineb eeldustel et: - Tunnistaja püüab taastada kogu sündmuse toimumise konteksti - Tunnistaja räägib kõigest mis talle sellega seoses meenub, püüdmata seada loogilisse järjekorda - Tunnistava ajab korduvalt tunnistusi detailide kohta, iga kord erinevas järjestuses - Püütakse vältida sekkumist - Palutakse tunnistajal rääkida rahulikult ja aeglaselt, küsitleja hoidub hinnangutest ja kommentaaridest
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
Jekaterina Petuhhova Juhtfunktsioonide kontrollküsimused. Õige vastus on rasvases kirjas. 1. Kujutagem ette situatsiooni: Autojuht on võõras linnas ning soovib saada tänavale N. Kuna ta ei oska ise sinna sõita, küsib teed oma sõbralt. Sõber seletab, et sõites tänaval X pead jälgima valgusfoore ning pöörama vasakule peale kolmandat valgusfoori. Kuna autojuht oli pabinas, luges valgusfoore valesti ja keeras valele tänavale, kuigi tegelikult oli kolmanda valgusfoori kõrval suur silt „TÄNAVALE N“, mille juurest ta mööda sõitis. Millise terminiga saame kirjeldada situatsiooni, mil autojuht ei märganud tema jaoks olulist suurt silti? Tähelepanematus Hajutatud tähelepanu Tähelepanematusepimedus (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 15) Õpiku peatükis on toodud sarnane näide tähelepanematusepimedusest ning õpikut lugenud õpilasele kindlasti meenub see lõik tähele...
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel
• „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest
mudelid. Ja kui need mudelid või skeemid on juba tekkinud, siis hakkavad nad meie mõtteid ja tegevust suunama. Tänu nende kasutamisele hangib inimene välismaailmast infot valikuliselt ja ka tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse aga õppimise kaudu. Et nimetatud mudelid ei ole lastel ja täiskasvanutel ühesugused, siis on näiteks sveitsi psühholoog Jean Piaget uurinud, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse psühholoogia esindajate tähelepanu all on seega teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse, kuidas on kujundid ja sõnalised mõisted seotud info taastamisel ja mõtlemisel, kuidas toimub info töötlemine. Info töötlemist saab jaotada mitmeks astmeks. Kui ühel tasandil on protsess toimunud, saadetakse info järgmisele tasandile teist liiki töötluseks. Tunnetuspsühholoogid
............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted ...................................................................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised.............................................................6 4.1 Kujundskeemi teooria................................................................................................................6 4.2 Entsüklopeediline semantika..............................................................................
21. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete ... 22. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 23. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 24. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine
3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste) 3) „Rakenda“ (rakendamine) 4) „Analüüsi“ (analüüs) 5) „Hinda“ (hindamine)
võimekusest? 8. Millised on Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhikategooriad? Praktilises on oluline lahenduse käik Kognitiivne, afektiivne ja psühhomotoorne. Psühhomeetrilises on lahenduse vastus 9. Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia 20. Millisesse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste põhikategooriad? IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? teadmine 0,2-0,6, keskmiselt 0,4. mõistmine
üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6. Mida tähendavad kriitilised perioodid arengus? 7. Sõnasta mõisted: tsentratsioon, tasakaalustamine, assimilatsioon, akommodatsioon. 8. Mida tähendavad ja millised on kognitiivsed tunnetusprotsessid? Nende omadused ja seaduspärasused. 9. Mis on skeemid? 10. Mis on mälu
probleemide lahendamine, lugema ja kirjutama erinevates olukordades peegeldab teatud tüüpi vaimse õppimine). struktuuri olemasolu. • Sotsiaalpsühholoogiline - eneseteenindamine kui • Arusaamine muutub koos lapse arenguga ning tema mõtteviis igapäeva eluga toimetulemine ja suhtlemisoskused. erineb täiskasvanu omast. Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 1. Sensomotoorne staadium (0 – 2 a.) 2. Operatsioonide-eelne st.(2–7 a.) • Keskkonda õpitakse tundma ja sellega toime • Objektide ja nähtuste tähistamiseks hakatakse tulema peamiselt meelte (nt nägemise, kuulmise, järjest rohkem kasutama sümboleid (sõnu). maitsmise) ja liigutuste (nt haaramise) kaudu; • Raskusi on objektide liigitamise, järelduste
positiivsed sotsiaalsed kogemused korvavad neid. Kui lapsehoiuteenus on hea kvaliteediga, siis ei mõjuta see hooldajasse kiindumuse kvaliteeti ega emotsionaalset turvalisust. Väga oluline sealuures on hooldaja tundlikkus lapse suhtes. Tundetus, üldiselt, tekitab ebaturvalist kiindumust ning see kaalub üles igasuguseid lasteaiast tulenevad lühiajalise eraldatuse mõjud. 6. PIAGET Piaget kirjeldab imiku ja täiskasvanu vahel nelja kognitiivse arengu staadiumit, mis põhinevad üksteisest kvalitatiivselt erinevatel mõtlemisviisidel. Kaks esimest lapse eas on: Assimilatsioon Kõnelema õppiv laps on saanud selgeks sõna "kass" seoses pere lemmikloomaga ning osutab tänaval koerale ja ütleb "kass". AkommodatsioonKassi ja koera näite laps kohandab peagi teisi täpsustusi, mitte ainult erinevust kassi ja koera vahel vaid ka erinevust kasside ja kassipoegade, kodukasside ja metsikute kasside vahel.
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Millised on täiskasvanu ja lapse põhilised erinevused? 2. Pärilikkuse kandjad on ... 3. Mis määrab lapse soo? 4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a
J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel
Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi · Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada · Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid 3.2 Kognitiivse dissonantsi tüübid
2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6)
Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad. Vaatlus Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõetud mänguasjade hulgast välja suupilli, mida hakkas kohe oma vanemale vennale demonstreerima. Peale minutilist mängimist pani suupilli tagasi karpi ning läks vennale oma teisi mänguasju näitama
"Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste, nähtuste) olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. See hinnang väljendub tavaliselt tunnetusliku (kognitiivse), emotsionaalse (afektiivse) või käitumusliku (konatiivse) reageeringuna. Need on ka ühtlasi kolm hoiakute mõõdet. Tunnetuslik (kirjeldav) uskumused, ideed Afektiivne (hinnanguline) emotsionaalsed reaktsioonid objekti suhtes Käitumuslik kuidas tegutseb objekti suhtes Kui uskumused on suhteliselt neutraalsed objekti suhtes ( vaid väide), siis emotsionaalsed hoiakud on hinnangulised (näitavad tundeid objekt.)
sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida. Selleks saab kasutada termineid nagu skeemid ja mälu, mis seostuvad kognitiivse dimensiooniga, või mustrid ja kalduvused, mis on seotud emotsionaalse ja sotsiaalse dimensiooniga. Esmakordset skeemi või mustri talletamist nimetatakse mehhaaniliseks õppimiseks (cumulative learning). See on tihedam juhtuma inimese varajastes elustaadiumites, kus uut informatsiooni on palju. Edaspidi võib mehhaaniline õppimine aset leida näiteks telefoninumbrite või PIN-koodide pähe õppimises, mispuhul õppijal puudub kontekst või isiklik seos õpitavaga.
motivatsioonipaketid ja ideaalne tulevikutöötaja. Milliseid tüüpi töö oskusi oodatakse teilt? Süvateadmisi vähemalt ühel alal ning oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Mõtestamine, disain-mõtlemine, programmeeriv mõtlemine, loovus ja kohanemine, transdistsiplinaarsus, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö, sotsiaalne intelligentsus, kultuurikompetents, enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine. Missugused töökohad kaotavad tähtsust, millised tõusevad? Tõusevad Programmeerimine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, majutus ja toitlustus ja elektroonika- ja elektriseadmete tootmine. Langevad Taime- ja loomakasvatus ja jahindus, rõivatootmine, jaekaubandus, haridus, avalik haldus ja riigikaitse.
inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega ning mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutusoskuste valdkonnas (Kõrgesaar 2002). Mamen (2007) lähtub õpiraskuste selgituses pedagoogilisest vaatenurgast, rõhutades, et õpiraskus on konkreetse psühholoogilise protsessi, mis on tulemuslik õppimise aluseks, kõrvalekalde tagajärg ning sealjuures tuleb arvestada, et kognitiivse funktsioneerimise võtmevaldkonnad, milleks on mõtlemine ja arutlemine, on vähemalt keskmisel tasemel. Burkhardt, Obiakor ja Rotatori (2004) selgitavad, et õpiraskused on seotud raskestimõistetava seguga võimetest ja puudustest õpilane võib lugeda, kuid tema õigekiri on halb, ta võib suuliselt vastata, kuid ei oska sama vastust kirjutada, võib täita töölehe esimese poole veatult, kuid teha teisele poolel palju vigu jne. Kasutatud kirjandus Kõrgesaar, J. 2002
formaalne. Talle meeldis ainult mõelda ja nii vastas ka arstidele, ja naeratus tuli napilt väljaspoole. Üks võimalik seletus: kognitiivne Kognitivistide seletuses isiksushäiretele, nii nagu ka normaalne isiksusetüübi käitumisele, on kõige tähtsamad isiku tuumveendumused endast, teistest ja maailmast. Skisoidne isiksus on iseenesest-küllaldane ja üksik. Teistest arvab, et tulu nendest ei ole tüli on. Veendumuste põhjal saame konstrueeruda inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot, kognitiivse mehhanismi põhjal tema nähtava tegevuse- mida ta teeb või ütleb. Nad hoiavad teistest distantsi, ta naudib üksinda olemist. Nähtava tegevuse mõju keskkonnale, ennekõike teistele inimestele , hakkab andma tagasisidet. Õppimisteooria seisukohalt on oluline motivatsioon, aga seda skisoidil sotsiaalsete vilumuste õppimiseks ei ole, ta ei soovigi suhelda. Isiksuse profiil NEO-PI mudeli järgi
Nad katsetavad läbi jäljendamise ja väljamõtlemise paljusid asju.2 Kui last selles vanuses toetada lapse küsimust ja julgusta vastuseni jõudma saab laps kogemuse , et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. See arendab lapses oma küsimustele vastuseid otsida, olema uudishimulik, olukordi seostama, eriarvamusi sõnadega arvestama. Jean Piaget teooria Lapse arengu seaduspärasusi aitavad mõista erinevad teooriad. Näiteks Jean Piaget 3 kognitiivse arengu teooria kohaselt läbib laps oma arengus neli staadiumit. 3-7-aastasena (operatsioonide-eelses staadiumis) pole laps Piaget' järgi veel omandanud loogilist mõtlemist ning tema seisukohtades valitseb egotsentristlik vaade. See tähendab, et laps näeb maailma vaid enese positsioonilt ega oska mõista teiste inimeste vaatenurki.4 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA 3 J.Piaget- oli sveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja 4 http://www.teatoimeta
Naturalistlik intelligentsus Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. Sotsiaalse arengu teooria L.Võgotski · Areng sõltub sotsiaalsest interaktsioonist täiskasvanute ja kaaslastega, sotsiaalne õppimine kultuurikogemusest tingib kognitiivse arengu. Ülevaade: Võgotski teooria peamine mõte on selles, et tunnetuse arengus mängib fundamentaalset rolli sotsiaalne interaktsioon ehk suhtlemine. Võgotski on öelnud (1978): "Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon ilmneb kahel tasandil; algul sotsiaalsel ning hiljem individuaalsel tasandil. Esiteks, inimeste vahel (interpsühholoogiline) ja seejärel lapses eneses (intrapsühholoogiline). See rakendub
käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis kodeeritud informatsiooni töötlemisele.Teadusmõisted pole tingimata ,,teaduslikud" mõisted. Teadusmõiste on mõiste,millel on formaalloogiline hierarhiline struktuur.
Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. See on üsna uus teadus. Kognitiivne ergonoomika on kognitiivse psühholoogia rakendamine praktikasse. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem on see, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava lahendamiseks Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada. Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? Lahendamatuid probleeme pole olemas,puudub lihtsalt oskus nende
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 8 aastane laps. Kognitiivse arengu teooria ehk 3. konkreetsete operatsioonide staadiumite järgi on 7- 11 aastased lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise operatsioone. Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõistmisele. Selles vanuses laste mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi
. . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest . . . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10 5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11 5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium . . . . 12 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid . . . . . 12 5.2.1. I tasand tavapärasele eelneb tasanad.
; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne) kooliiga 6 12 eluaastat töökus ja kompetentsus noorukiiga rolli leidmine - rolli määramatus Igat perioodi hõlmav vanusevahemik, perioodi nimetus, eesmärk, arenguülesanne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed, lk.29-32, Lasteaialaps peres, lk.27-29 (NB! Neis ei ole kogu inimese elukaar, vaid ainult lapseiga, loengus andsin kõik perioodid ja küsin ka kõiki.) Jean Piaget`kognitiivse arengu teooria. Lapse arengus on neli etappi: sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat), operatsioonieelse mõtlemise periood (2 7 eluaastat), konkreetse mõtlemise periood (7 11 eluaastat), abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Põhimõisted. Skeem (schema): teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Refleksid: lapse esimesed skeemid.
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses
et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2. muudab oma arvamusi nii, et ebakõla väheneks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. See on edu saavutamise üks tingimus on vajadus edu saavutada- motivatsioon. Üldiselt kehtib saavutusmotivatsiooniga seoses kolm lihtsat tõde: 1
Keeleliste valjendite ja neist arusaamise hilisem areng, ka ekspressiivse konega seotud probleemid voivad pusima jaada ka taiskasvanueas ja takistada iseseisvuse arengut. Kerge intellektipuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. · Kognitiivse arengu taseme järgi on kerge vaimupuudega isikutel jõukohane lihtsustatud ehk abiõppekava. 80-85% vaimupuudega isikutest on kerge vaimupuudega / õpiraskustega. · Tähtis on üles leida lapse intelligentsi tugevused, tema huvid ja oskused, neid edasi arendades saame liikuda iseseisvuse, harmoonia ja täisväärtusliku elu poole. Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi: · Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda
· Reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest · Mõistab selgelt väljendust ,,Ei tohi" jne. · Tunneb huvi teiste laste vastu, mängib nendega kõrvuti · Toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule · Matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet Oskuste arendamine Põhirõhk on mõtlemise arengul, sest sotsiaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga. Sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks tuleb: · Tunnustada lapse algatusvõimet ja püsivust mingi tegevuse sooritamisel · Ergutada last alustatud tegevust lõpule viima · Innustada last iseseisvalt tegutsema · Kujundada arusaamist heast ja halvast · Õpetada kaaslastega suhtlemist, mänguasjade jagamist · Kinnistada viisaka käitumise harjumusi · Lasta lapsel kogeda erinevaid emotsioone · Luua reeglid
Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söögiisu vähenemise või suurenemise tõttu on laps märgatavalt kõhnemaks jäänud või kaalus juurde võtnud. Kui perearst on pidanud lapse kasvunäitude kohta arvestust, annab see parima
tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? See on ergonoomika tulevikusuund, mis tegeleb inimese mõtlemise optimeerimisega eesmärgiga tulemusrikkamalt lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid. Kognitiivse ergonoomika üks aktuaalsemaid valdkondi on praegu inimese tunnetuse suurendamine, mis aitab inimesel paremini orienteeruda suures infotulvas, kiires töötempos ning aitab inimesel paremini eristada olulist ja ebaolulist informatsiooni.
ergonoomikaga (linnad, suurettevõtted, keskkond jne.) 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika on ergonoomika tulevikusuund, mis tegeleb inimese mõtlemise optimeerimisega eesmärgiga tulemusrikkamalt lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid. Selles valdkonnas tegeletakse näiteks töö ja tööülesannete otstarbeka jaotamisega, töö parema organiseerimisega, probleemide lahendamisega, otsuste vastuvõtmisega jne. Kognitiivse ergonoomika üks aktuaalsemaid valdkondi on praegu inimese tunnetuse suurendamine, mis aitab inimesel paremini orienteeruda suures infotulvas, kiires töötempos ning aitab inimesel paremini eristada olulist ja ebaolulist informatsiooni. Selles valdkonnas tehakse praegu palju teaduslikke uuringuid.
taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga: • Üleminek seniselt ebaselgelt struktuurilt selgelt kahemõõtmelisele • Mõlema mõõtme (sisu ja soorituse) eraldi määratlemine Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n. klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta
Tajumisel isiku taju edastab sobiva ja vajaliku informatsiooni objektiivselt. Isku tajus eristatakse mitmeid etappe. Üheks selliseks etapiks on üldmulje kujunemine. Üldmulje kujunemise etapis tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn HARTE akent. Hoiak koosneb kolmest komponentidest. Üheks komponendiks on kognitiivne ehk tunnetuslik komponent. Kognitiivse komponendi moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud.
( Järv, 2004, 12). Anoreksikute puhul, kes on tugevalt alatoitumuses, nende puhul peab ravi alustama haigla erakorralise meditsiini polikliinikus või siseoskonnas, kus püütakse stabiliseerida elutähtsad protsessid ning pärast eluohtliku seisundi möödumist jätkub ravi psühiaatriaosakonnas. ( Keski-Rahkonen jt, 2011,49.) Anoreksia akuutse faasi puhul ei ole ainult psühhoteraapia piisav- andmed kognitiivse käitumisteraapa ja teiste psühhoteraapiate rakendamisest sellel puhul ei oma selget tähendust ( Järv, 2004, 12). 2.1 Psühhosotsiaalsed ravimeetodid Psühhosotsiaalsete ravimeetodite eesmärkideks on: tõsta patsiendi teadlikkust haiguse olemusest ja panna ta koostööd tegama toitumuse taastamisel ja füüsilisel paranemisel; panna patsient muutma vääraid hoiakuid oma kehakuju ja– kaalu suhtes; soodustada emotsioonide
rasestumise tõenäosust. Erinevusi võib leida ka sünnitusprotsessis ning viisis, kuidas erinevad ühiskonnas nad äsjasündinu vastu võtavad. Juba päris algusest peale on inimese areng samaaegselt nii bioloogiliselt kui kultuuriliselt määratud. · Käesolevas peatükis andsime ülevaate kaasaegsetest imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofiliste ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele. Tutvusime Piaget' teooriaga, mille kohaselt tegutsemine loob taju informatiivset väärtust. Imikute spontaansetel ja õpitud eelistustel põhinevatest lihtsatest taju-uurimise meetoditest ilmneb, et imikud tõepoolest tajuvad objektide kompleksseid omadusi, nagu nt kuju ja suuruse jäävust, tahkust ja püsivust, juba varases arengus, enne, kui neil on olnud võimalus need omadused ise oma tegevuste kaudu kokku seada. Samuti
teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel BITT informatsiooni statistiline ühik EKSTRAVERBAALNE keeleväline DUAALNE kaheplaaniline
Siit tulenebki see, et ka kogemus on elu üks tähtis osa, sest selle võrra saab inimene ka võita. Toon näiteks malevõistluse. Laps mängis usinalt malet, kuid siiski vastane võidab. Mida laps sellest kaotusest sai? Loomulikult sai ta suurel hulgal kogemusi mida järgmine kord paremini teha, mis olid tema head ja halvad küljed ning õpib ka vastase mängutaktikat. Esimese asjana, kui inimene kaotab, hakkab ta mõtlema, mis on ta valesti teinud ja mida saaks paremini teha. Kaasaegse kognitiivse psühholoogia üks eestvedajaid Nancy Etcoff on öelnud, et inimesed kardavad enam kaotada, kui tahavad midagi võita. Lauluvõistlustel on tihti nii, et laulja ei julge minna lavale, kuna ta kardab, et ta ei oska laulda ning kõik vilistavad ta välja ehk ta kardab kaotada. Kuid kui laulja ei oskagi laulda ja ta vilistataksegi välja, saab ta sellest võidu. Ta mõistab, et võib olla polegi see ala tema jaoks ja et ta peaks valima endale uue tegevuse, seega võit ei olnudki
Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases
, säilitada ega reprodutseerida. Hilisstaadiumis võib kaduma minna ka varem omandatud informatsioon. Kõige iseloomulikumad on kõnehäired: sõnavara vähenemine, kõnest arusaamise häire ja vale sõnakasutus. Iseloomulikud sümptomid on ka raskused planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning võimetus ära tunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute ja komplekssete ülesannete täitmine. Kognitiivse defitsiidi kujunemisele võivad eelneda käitumis- ja psüühikahäired. Esineb kas üldine agiteeritus (vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine jms.) või passiivsus. Dementsusega kaasnevad sageli sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest). Ligikaudu 40 %-l juhtudest esinevad depressioon ja ärevushäire, mis võivad olla ka haiguse esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired.
Keskmine IQ tulemus muutub süstemaatiliselt eluaja jooksul, tõustes noorukite east alates kuni kahekümnete aastate keskpaigani ja seejärel langedes pidevalt umbes 25-30% võrra 50 järgneva aasta jooksul (Wechsler, 1981). Langus toimub eelkõige muutlikus intelligentsuses, kusjuures kristalliseerunud intelligentsus jätkab kasvu või püsib samal tasemel eluaja jooksul. Uuringud on näidanud, et on olemas seos mentaalse aktiivsuse ja kognitiivse funktsiooni peetuse vahel. Alzheimer-i tõve ja teiste dementsuse vormide sagedus on pöördvõrdelises korrelatsioonis inimeste hariduse tasemega ja kognitiivsete võimetega. Sagedam osalemine kognitiivsetes aktiivsustes näitas omavat seost vaskulaarsete probleemide tagajärjel tekkiva kognitiivse häire väiksema esinemisriskiga. Tehnoloogia arenguga ligipääs informatsioonile muutus kergemaks ja kiiremaks, oluliseks sai informatsiooni töötluse ja selle kasutuse oskus
annaabi.ee 
