mingisugusele kosmilisele autoriteedile või ,,halb" iseloom. 1 KARMA SEADUS Traditsioonilises budismis käivad eetikanõue ja karma idee käsikäes. Sanskritikeelne sõna karma tähendab ,,tegu". Karma seadus avardab põhjuse ja tagajärje printsiibi eetika valdkonda, rõhutades, et kõikidel tegudel on tagajärjed nii endi kui teiste jaoks. Mida oskuslikumalt käitutakse, seda õnnelikumat ja helgemat elu kogetakse tulevikus. Mida oskamatumad on teod, selle võrra on õnnetumad ja süngemad ka edasised elukogemused. Tavapäraselt on karma seadus seotud ümbersünni ideega, kus oskuslikult elatud elu viib taassünnini kaunis ja meeldivas eksistentsivormis, oskamatult elatud elu aga uuestisünnini piinarikkas kannatusseisundis. Need tagajärjed ei teki tasu ega karistusena, vaid ainuüksi seetõttu, et kogetakse ümbritsevat maailma oma olemasolu seisundi peegeldusena. Taevalike
et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt
Teineteise leidmine Mees ja naine kohtuvad: ööklubis, facebookis, juhuslikult, koolis. Armumine ´ • Armumine on tugev tundeseisund, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena • Armastus on inimeste vaheline sügav ja kestev kiindumus Suhte areng Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks Pettumused • Armastuses kogetakse nii rõõmu kui ka pettumust nagu armukadedus, liigne sõltuvus oma armastatust Lahkuminek • Iga armumine ei kujune pikaajaliseks armastuseks • Suhte lõppemine on raske suhte lõpetajale kui ka mahajäätule Leppimine • Lühema või pikema aja jooksul tuleb teadmine, et elus võib ette tulla veel mitmeid armumisi ja ka vastastikkust armastust • Leppimine oma partneriga võib kujuneda vägagi keeruliseks
Seksuaalne orientatsioon Inimeseõpetus detsember 2020 Mida tähendab seksuaalsus? Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa Seksuaalsus hõlmab: Seksuaalsust kogetakse: ⎯ seksuaalkäitumist ⎯ mõtetes ja tunnetes ⎯ soorolle ⎯ unistustes ja uskumustes ⎯ seksuaalset orientatsiooni ⎯ hoiakutes ja väärtustes ⎯ naudingut ⎯ käitumises ⎯ järglaste saamist ⎯ erinevates rollides ja suhetes ⎯ inimeste soove ja vajadusi ⎯ enda kehas ⎯ teadmisi seksuaalsus = tunded + mõtted + keha
Sõprus ja armastus Kõik inimesed on tundnud kas sõprust või armastust. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustes, mitte ainult rõõmudest. Tavaliselt kogetakse esimesena sõprust, kuna leiame endale hingesugulase, kellega võib olla lõputult aus ja avameelne. Sõpradega kaasneb alati kohustus, sest peab arvestama tema soovidega ja suruma maha iseenda isekuse. Muidugi peab saama iseendaga hästi läbi, sest ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad. Arvatake, et armastus ja sõprus on kas väga sarnast tunnet, aga see pole üldse tõsi. Armastus on tundeline ja mõtteline side, mida igaüks vähemlat korra elus tunda saab.
füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste
ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja keha organite tervikuga, see tunneb ning oma aistingutes tajub. tähendab, et kui eraldada mingi Tema arvates kogetakse mateeriat osa keha tervikust, lahkub hing vaid meeletaju kaudu ning reaalsed kehast, kuna sel juhul on keha on üksnes tajumused ise ja mingit organite omavaheline seos reaalset objekti nende taga ei ole. hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel.
Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses
Emotsioonid Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene
sajandi suurimaks teadlaseks kuna ta sõnastas üldrelatiivsusteeoria. Ei tehta vahet haridusel ja haritusel, mistõttu ka paljud inimesed on ilmselt vale töökoha peal. Torumees võiks näiteks olla väga hea arst,aga kuna ta koolis ei osanud ruumilisi kujundeid, siis sai lõpueksamil vähe punkte, mille tõttu ei saanud sisse ülikooli. Inimene saab ennast arendada ja haritustaset tõsta paljudel viisidel, üks hea võimalus on näiteks reisimine, mille käigus kogetakse erinevaid kultuure ja kogemusi. See millise haritusega inimene on sõltub täielikult isikust endast. Olenemata sellest millise haridustasemega ta on. Tänan kuulamast!
Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost läbiv peaprobleemistik-, ühesugune: Clarissa otsib mõtet elule kõrgseltskonna ja glamuuri keskel, Septimus oma sõbra kaotamise järgselt. Modernistlikud näited: Psühholoogiline aeg (aeg nagu seda kogetakse sisemiselt)- Woolfi romaanis oli kujutatud ajaliselt väga lühikest perioodi, aga kirjeldati üksikasjalikult peategelaste tundemaailma Mittelineaarne (puudub põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viis realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitus nõrgeneb- kogu teose näidetel. Psühhoanalüüsi mõju (teadvus, alateadvus)- segunevad peategelaste tunde- ja reaalmaailm. Sümbolid- 'Vana naine aknal', mis iseloomustas üksildust ja eraklikkust
Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad vanemad seda avastada ja midagi ette võtta. Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige
rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: •suitsetamine; •liigne alkoholitarbimine;
mis iseloomustavad keha. Hing on kujutada. Siiski nõustub ta väitega, seotud vaid keha organite tervikuga, et eksisteerib subjektist sõltumatu see tähendab, et kui eraldada mingi välismaailm, kuid ka selle puhul osa keha tervikust, lahkub hing pole tegemist mateeriaga vaid seda kehast, kuna sel juhul on keha kogetakse meeletaju kaudu. organite omavaheline seos Berkeley arvates on kujutlus hävitatud. meteeriast tekkinud muuhulgas Descartes väidab, et hing asub eksliku arvamuse tõttu, et näärmes, mis asetseb kõige abstraktsed ideed on olemas. sügavamal aju keskel. Tema loogika
" Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas votta elult koik, mis votta annab. Nad on teadlikud, et uhel hetkel elukaik loppeb ning nad sunnivad uues kehas. Nad ei saa kunagi olla kaunimad, kui just nuud ja praegu ning nad ei viibi kunagi uhes ja samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates Achilleuselt paluma, et too annaks talle tema poja surnukeha, et Hektor saaks kommete kohaselt maha maetud. Priamos laks
et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral - A kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) - A kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid) nt enesehinnang (Miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) - nö krooniline (läbi eri situatsioonide), suhtega seonduv, loomulikult tekkiv, esile kutsutud - Suhtumine kõrvalsuhtesse, suhte kvaliteet, “kolmanda” omadused (atraktiivsus, sots positsioon, intelligentsus) - Käitumuslikud reaktsioonid (suhte hoidmisele suunatud,
Armastuse võlu ja valu Inimene vajab armastust sünnist saati, sest selle juurde kuulub tunnetega seotu, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Vanemate armastus on lapse jaoks endastmõistetav, tingimusteta armastus. Lapsena tuntakse armastust vanemate, õdede- vendade, vanaemade-vanaisade vastu. Armastust kogetakse ka suhtes lemmikloomaga, sest see pakub lähedust ja turvatunnet, õpetab kellegi eest hoolitsemist. Ka sõprus-suhetes on armastusele iseloomulikke jooni näiteks kui sõpra saab usaldada ja ta suhtub austusega meie sügavamatesse tunnetesse või kui sõber hoolib kaaslasest just sellisena, nagu too on. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Igaüks tunneb armastust omamoodi
mõistusevastastesse seostesse.) *Dali igapäevane elu ja käitumine oli väga teatraalne ja kohati skandaalne. *Proovib kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. *Tihti maalib oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Mälestuse püsivus 1931 See maal kehastab Dali teooriat pehmusest ja kõvadusest, mis oli pidevalt tema tähelepanu keskpunktis. Pehmed kellad väljendavad Dali sõnul valgehallitusjuustu sulamist päikese, kuid võivad ka sümboliseerida mööduvat aega, mida kogetakse unes ja nähakse veel kaua inimese silmis. Võimalik on tähele panna inimfiguuri kompositsiooni keskel, seda võib kirjeldada kui närbunud inimolendit, mis võib ilmuda unenägudesse, kuid unenäo nägija ei oska täpselt kirjeldada keha kuju ja kompositsiooni. Orants kell all vasakus nurgas on kaetud sipelgatega, Salvador Dali maalis alati sipelgaid, kui tahtis kujutada millegi lagunemist. Mitmed Dali maalid on inspireeritud tema elust Kataloonias. Paremal asuvad
klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti. Füüsiline vägivald seisneb kaasõpilasele kehalise valu tekitamises. Uudistes kajastatakse
„Mina ja ühiskond“ Ühiskond, kui mõiste on inimeste kooseluvorm, inimeste omavaheliste suhtlemiste kogum. Kuid me ei saa seda võtta selle järgi, mis on ettekirjutatud. Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda kui ka üldiselt riigi jaoks. Kui mina sündisin, oli Eestil selja taga 5 lühikest, kuid uhket iseseisvat aastat ja täitsa oma riigiraha. Endiselt oli kõik uus ja huvitav. Harjuti omaette toime tulema. Enne seda oldi ju sõltuv võõra riigi võimust
Meditatsioonil on lisaks ka tähelepanuväärne raviv mõju füüsisele. Ka ainult mõned minutid päevas võivad parandada toimetulekut igapäevase eluga ning samas tõsta ka teadlikkust oma sisemisest minast. 8) Samadhi: See on jooga põhieesmärgile, eneseteostusele viiv ülima teadvuse seisund. See kujutab endast täielikku süüvimist, mis saab alguse jooga seitsmendast osast. Meeli keskendatakse nii intensiivselt ühele objektile, et keskendumisel kogetakse objekti ning iseenda täielikku ühtekuuluvust. · Ilmselt on see kogemus, kus tuntakse Jumala müstilist lähedust. Jooga kaheksa astet on jäänud tänapäevani kasutusele, olles kirja pandud aga tuhandeid aastaid tagasi. ,,Jooga kaheksaastmeline tee on kui põimuvad niidid või teerajad, mis viivad meid ülima eesmärgi, samadhini" - Tara Fraser.
mõisteta seda, et see arendab inimese aju asjadest paremini aru saamiseks. Alati leidub selliseid, kes kuidagi saavadki hakkama ilma mingisuguse hariduseta ja saavad edukaks, aga kuhu selline käitumine meid viib. Üsna pea ongi enamik sellised lohed ja lõpuks hakkab tekkima rahva arengut juhtivatel valdkondadel piisavate heade peade puudujääk. Kuid kogu lootus siiski pole ka kadunud kuna väärtushinnangud muutuvad. Vanemaks saades kogetakse igasuguseid asju ja tänu sellele õpitakse. Näiteks väikesed lapsed hindavad väga kõrgelt jõuludeks saadud mänguasju ja viskaksid saadud riided kohe kapi nurka, kuid täiskasvanu eas on see juba puhas rõõm endale tasuta riideid saada. Tekib mõistmine asjadest, mis tegelikult olulised on. Nutiajastu suurim ohver on pere elu väärtustamine. Lõunasöögi ajal kodus istutakse heal juhul lauas koos, aga pilk on suunatud televiisori poole. Halvim juhus on populaarsem ehk kõik
ebaprofessionaalne käitumine, ühiskonna hoolimatus, vähene sallivus, telesaadetes lokkav vägivald- kõik need aspektid soodustavad samuti meie eetiliste arusaamade allakäiku. Vägivald on koolielu paratamatu osa. Koolivägivallal on tänases koolis kaks palet: füüsiline ja psühholoogiline. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud kindlasti ligi pooled õpilased. Teist vägivalla vormi, psühholoogilist, kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt narrimise või pilkamise näol ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga nagu teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või suisa ära lõhkumine. Füüsilise vägivalla kasutamisega kaasneb ka vaimne kahju. Vaimne vägivald seisneb teise inimese mõnitamises, solvamises, hirmutamises, narrimises. See muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib
On asju, millesse ma tõesti väga tahan uskuda ning millesse ma mitmeid pettumusi trotsides siiski edasi usun. Samas on ka asju, millesse on lihtsalt tore ja ilus uskuda, ning asju, millesse peab uskuma. Üks väga tähtis osa minu usus on usk iseendasse. See on just see, millesse peab uskuma, sest vastasel korral ei saa seda teha ka sinu lähedal seisvad inimesed. Eneseusk ei tule alati kergelt. Tegelikult pole see üldsegi mitte kerge, kuna kasvades ning täiskasvanumaks saades kogetakse tihti palju tagasilööke, nurjunud püüdlusi ning tunnet, et ollakse teistest kehvem. Väga suur võit on see, kui sellest kõigest üle olla ja selg sirgu edasi minna, sest kõik siin elus on kogemist väärt ning kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Muidugi võib see kõik, mis ei tapa, teha ka väga haiget, kuid elu ei olegi ju ainult lust ja naer. ,,Elu on kogemine ja mina olen kogeja" selle Kristo Kiviora mõttetera järgi olen ma siiamaani elanud
MUUSIKA Pillimäng. Seostatakse kuulamine, pillimäng, muusikalisrütmiline liikumine,mängud ja tantsud. MATEMAATIKA seostatakse mäng vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga. KUNST teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu LIIKIMINE Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest. Joonis. Lapse oskused tulevad tehes. Kõik kinnistub korrates ja harjutades. Lapse teadmine kasvab kogedes. Laps peab kõik ise läbi kogema. Kogetakse jälgides, kuulates lugedes, küsides. Lapse areusaamine kasvab mõeldes, kas siis alateadlikult või teadlikult. 5. Eesmärgistamine Õpetaja tegevusena: õpetada, kinnistada. Sisu või teemanimetusena: (ringi lõikamine ruudust) Lapse tegevusena või eeldatava arengutulemusena. ( Lõikab ruudust ringi/ oskab ruudust ringi lõigata).
Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri. 5. Mis on tunded (ld passiones)? 5. Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired inimese psüühika loomuomased komponendid , mis kallutavad inimese toimima või toimimata jätma sõltuvalt sellest, mida kogetakse heana või kurjana. Põhilised tunded on armastus ja vihkamine, himu ja hirm, rõõm, kurbus ja viha. Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea tõeliselt või näiliselt. 6. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad? 6. Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad. Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või neid
Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu? Teab kumb kahest, tuul või mina, kuhu peita ennast? Kaduda ehk vahest sootuks? Mulla sülle heita (1:80)? Sa tunned, see on silmapilk, mis kogetakse harva (1:61). Kõik, mis väljaspool mind, on kui minus (1:39). Olen kui pime, kes alevist nurmele koband (1:40). Pimesi suurem veel janu-lust (1:40): ning janu jääb. Ja kasvab (1:40). Ta võtab ihult vargsi viimse särgi sel, kellel vastupanuks kadund ramm, ja õmbleb särgi sisse salamärgi, et tunneks surm: siin õige monogramm (1:42). Kas ongi sihti olemas, mis ära tasub (1:51)? Kas ta mind rahustab, mind teadjaks muudab? Kas ütleb, milleks surm ja milleks sigi (1:51)?
tänavad südamest mõne suure interneti-suhtluskeskkonna loojat. Veel sagedasemad on pealiskaudsed suhted Rate.ee kasutajate seas ja esmakordne kohtumine Viru Keskuses oma kauaaegsete (3 päeva tagasi avastatud) südamesõpradega. Noored väidavad väga tihti, et on leidnud selle õige ja armastavad teda kogu südamest. Tänu internetile saavad noored kiiremini suureks. Kogu info igast maailma otsast jõuab meieni sekunditega. Elutempo on niivõrd kiire, et kogetakse kõik läbi nii kiiresti kui võimalik, et jääks aega uutele kogemustele, unustades nautida, mis on tõeliselt tähtis. Enne interneti ja infoajastut olid inimesed häbelikumad, mõtlesid asjade üle rohkem järgi ja vahest olid ka vähem impulsiivsed. Kindlasti kogeti kõike palju aeglasemalt, kuna info jõudis inimesteni aeglasemalt, samas oli infot vähem ning kõige üle oli rohkem aega mõelda. Ehk just seetõttu nautisid inimesed kõike rohkem
Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel.
Laste (eriti poiste) puhul on oluline vanemate kohalolek, omavaheline suhtlus. Vanemad peaksid motiveerima, selgitama ja ka tunnustama. See aitab neil paremini mõista hariduse olulisust ja tunnustamisel on lapsed ise ka õnnelikud oma saavutuste üle ning pühenduvad edaspidi üha rohkem õppimisele. Autor on koostanud mitu küsimustikku uurimuse tarbeks. Esimene küsimustik oli nelja küsimusega ja pidi välja tooma kui suure tõenäosusega kogetakse seda (näiteks, et ained on igavad) koolis. 10-11. aastastele noortele esitati küsimus negatiivse kooli kogemuse ja kaaslaste kohta: 1. Ei tunne end koolis turvaliselt; 2. Õpetajad ei tunne enda ainet väga hästi ega oska õpetada seda; 3. Laps pääseb peaaegu kõigist pahandustest ilma tagajärgedeta; 4. Enamus ained on igavad. Teine küsimustik oli eakaaslaste poolt surve saamise kohta, mis sisaldas kuute jah-ei vastustega küsimust. Kas eakaaslased avaldavat survet: 1
Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste
võimaluse mul ennast paremini tundma õppida, et õppisin tundma endas seda haavatavat last, kes nüüd solvunult nutab, kuna tema tahtmised ei täitunud. Armastussuhte lõppedes koged mitmesuguseid rasked tundeid: solvumist, pettumust, kurbust, viha. Lahutute aitamisele pühendunud ameerika psühholoogi Bruce Fisheri järgi läbitakse armastussuhte lõppemisel teatud etapid, kindlad psühholoogilised seisundid. Tema lahutusseminarides käsitletakse hoiakud ja tundeid, mida lahku minnes kogetakse. Meetodit väljendab 19 kivist koosnev püramiidi, mille otsa ronimine tähendab lahutusprotsessi järgset "uuesti ülesehitust" ja eneseleidmist. 1. Kõigepealt keeldutakse tunnistamast seda, et suhe on läbi. Sellest on teistele raske või peaaegu võimatu rääkida. ("Võimatu, et see on minuga juhtunud"). "Kui keegi minult veel küsib, kuidas minu abikaasa elab, siis ma vastan, et ta on surnud." ´vastas lahutusseminaril osalenud mees probleemist lõpuks üle saades. 2. Hirm
Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega religiooni üle ja on sügavalt mõjutanud kooliharidust. Tänapäeval kaitseb seda nn teaduslik maailmavaade, mida vahel nimetatakse saientismiks. Aluseks on lihtne tõdemus, et reaalne on vaid see, mida on teaduslikult tõestatud. Praktiliselt annab see võimaluse väita, et kõik muu, mida vaid usutakse või isegi kogetakse on ebateaduslik ja ka ebatõeline. Siiski ei saa öelda, et kogu maailma teadlaskond toetab saientismi. Kristlaste, juutide ja moslemite seisukohalt jätkub inimese elu kas taevas või põrgus. Seda väga uurida pole vaja, see on "Jumala saladus", olulisem on Maa peal õigesti elada. Budistide, hinduistide seisukohalt tuleb pärast lühikest vaheolus viibimist reinkarneeruda ehk uuesti sündida. Spiritualistlik seisukoht käsitleb eeltooduga üsna sarnaselt elu jätkumist
Liighigistamise tekkepõhjused. Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Sekundaarne generaliseerunud higistamine võib tekkida sagedamini hilisemas eas ning seda kogetakse tavaliselt ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed meditsiinilised või muud põhjused: · Menopaus · Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) · Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra jne) · Neuroloogilised haigused · Palavikuga kulgevad haigused · Tuberkuloos (öine higistamine) · Psühhiaatrilised häired (paanikahood, rahutus)
kontrollitakse erinevate emotsioonide avaldumist erisuguste ajuringete kaudu. Emotsiooniuurija Richard Davidson on avastanud, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera (juhtiv analüütilistes oskustes, loogilises mõtlemises, matemaatilistes ning keelelistes võimetes) ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera (väljendub ruumitajus, muusikalistes võimetes). Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on, kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Emotsioonid ja keel Keelel ja emotsioonidel on seoseid mitmel omavahel seotud tasandil ja ka uurimine käib mitmel tasandil Üldiselt jaguneb keel emotsioonisõnavara põhjal kahte alaliiki: 1) Ekspressiivsed emotsiooniväljendid- vahetute emotsioonide väljendamiseks (Kurat võtaks! Ups! Nii nunnu! Käi põrgu!)
Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Mis on stressi sümptomid? Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi
Teine grupp on kunstivaatlejad, kes on selle tarbijad otseselt ning teadlikult valinud oma elus sellist võimalust kasutada. Neid on kergem tabada lootuses, et just nemad on need, kes saavad läbi taiese selle maagilise puudutuse kätte mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Paljuski oleneb aga selle inimgrupi maailmavaatelistest erisustest ja nüanssidest millega elu neid rikastanud on ning kas need ühtivad mingilgi määral kunstniku omaga kelle töid vaadeldakse ja kogetakse. Kuidas suhestutakse kogemuspõhiselt nähtavasse. Kunstnik on läbi aegade ikkagi kajastanud seda keskkonda, milles ta viibib ning mida ta kogeb ja kellega kokku juhtub puutuma ning kuidas on elus kaardid kätte jagatud. Tema töö on peegeldus ühiskonnale ja vaatleja asi on tabada just seda mida kunstnik on soovinud öelda, väljendada. See ei ole ajas muutunud. See ongi see vajalik puudutus igal kunstniku tööl. Teiselt poolt võib tajuda inimestes kunstihirmu
välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid - Idealism: kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?; materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse - Solipsism: (“üksinda ise”): äärmuslik subjektiivne tunnetusteoreetiline seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt, kuna objektiivne maailm, k.a teised inimesed, on üksnes tema teadvuses. MIS ON POLIITIKA? - Poliitika- ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures
nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale. Need faasid on kirja pantud polüsomnograafia ehk uneuuringute põhjal. · 1. tase: Silmad on esimese faasi ajal kinni, inimest saab sel ajal kergelt üles äratada. Kuigi magaja äratamisel on tal tunne, et poleks üldse silmatäitki maganud. See faas kestab 5-10 minutit. Mõned kogevad sel ajal unne vajumist, millele järgneb lihaste järsk kokkutõmme. · 2. tase: Sellel tasemel kogetakse kerget unesklemist, mis võib tekitada nii positiivse kui ka negatiivse tunde(ajulainetelt kirja pantu põhjal). Need lained näitavad perioodilisi lihastetoonuseid (mõiste seletus lihased tõmbuvad kokku ja siis jälle puhkavad). Süda hakkab aeglasemalt lööma ning kehatemperatuur langeb. Selles faasis valmistub keha sügavaks uneks. · 3. ja 4. tase: Need on sügava une tasemed, milles 4. tase on palju intensiivsem kui 3. See faas on
ühiskonna elujõu kinnitamine. Rahvapidu toetab kogukonna taasloomist ja korraldab kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on päris loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu" ka käesoleval laulupeoaastal 2009.
Stressi mõistetakse ka tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Me reageerime tuhandetele sündmustele oma elus automaatselt stressiga. Tänapäeval võib stress olla kõrgtehnoloogilise arengu, kiirete äritehingute, lahutuse või sotsiaalsete perekonna probleemide tagajärjeks. 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid Me peame teadma stressi tunnuseid, et kiiremini aidata ennast ja sõpru. Paljud allpool äratoodud
tööga seotud terviseprobleem. TSi võivad põhjustada sellised psühhosotsiaalsed ohutegurid nagu puudulik töökorraldus ja juhtimine, kõrged nõudmised ja väike kontroll töö üle ning kiusamine ja vägivald tööl. Füüsikalised ohutegurid nagu müra ja temperatuur võivad samuti põhjustada TSi. TS ärahoidmine on Euroopa Komisjoni uue töötervishoiu ja tööohutusalase strateegia üks eesmärke. Mis on tööstress Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võime nendega toime tulla (või neid kontrollida). Stress ei ole haigus, kuid kui see on tugev ning kestab mõnda aega, võib see viia vaimse ja füüsilise terviserikkeni. Pinge all olek võib parandada töösooritust ja pakkuda rahuldust, kui püstitatud eesmärgid on saavutatud. Ent kui nõudmisi ja pingeid saab liiga palju, viivad need stressini. Ja see on halb töötajatele ning
Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!"
· Kannatusel on põhjus teadmatus, et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust · Kannatustest on võimalik pääseda lõplik vabanemine ehk nirvana · Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Vabanemise eesmärgiks on jõuda nirvanasse. Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat. Pole olemas piisavat, kindlat `mina'-olekut. Seda väljendit ei kasutatagi. See on inimese meelepete. Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand. T(r)ipitaka üks pühadest kirjadest Dhiksu kurjus Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul
Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.
isiklikud kui ka lastega seotud mured. Õnnetu abielu lahutamine - ei taheta jätta lapsi ühise kodu õnnistusest ja sellepärast ei lahutata. Küll on aga pinge kodus suurem kui lahkumineku puhul, viimane õpetaks, et inimene on võimeline julget otsust tegema. Mõnikord arvatakse, et konfliktide puudumine ongi armastus. Armastus on võimalik, kui kumbki iseend kogeb. Seal peitub inimese tõelus, aga selles on ka armastuse alus. Pidev väljakutse, liikumine, kasvamine. Tunnetatakse, et kogetakse üksteist lähtuvalt, et inimene on teisega üks, tema on ka enesega 1. Ei põgeneta enda eest. Annab tõendit suhete sügavus , tundlikkus, jõud. Armastuse praktika- keskendumisvõime tuleb elada praegu, mitte mõelda, mis järgmiseks tuleb.Distsipliin, püsivus (kiiresti õppides ei õpita korralikult), ülim huvitatud meisterlikkuse saavutamisest, enesetundlikkus. Armastuseni jõudmiseks peab üle saama nartsissismist. Siis näeb inimesi sellistena, nagu nad on objektiivselt
avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt kaasub see äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres, koolis, tööl võivad samuti haiguse esile kutsuda. Samuti teeb seda psühhotrauma, väärkohtlemine, mida kogetakse varajases lapsepõlves või looteeas. Loomulikult on need samad põhjused ka eelduseks teistele psüühilistele haigustele. Skisofreenia esinemise põhjuseks arvatakse noortel inimestel meelemürkide (nt kanepi ja alkoholi) sagedamat tarvitamist. Alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele - seega nende vältimine vähendab skisofreeniariski. Kanepi tarvitamisega võib suureneda psühhoosi esinemise risk, mis omakorda suurendab skisofreenia esinemise võimalust.
muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne.
Ideaalpartner võiks olla ikkagi kena , mõistev , tasakaalukas , korralik ja mitte rumal . Käituma peaks mitte liiga väljapaistvalt ja arvestama teiste tunnetega . Armumine kui lähedussuhte algus. Psühholoogide seisukohast on armumine tore ja mõnus tunne, mida iseloomustavad sarnased jooned armunute mõtlemises, emotsioonides ja käitumises. Seda tunnet peetakse pikemaajalise lähisuhte alguseks. Armununa on kerge olla särav ja energiast pakatav. Armumist kogetakse sageli läbi tugevate emotsioonide mis viivad "mõistuse peast". Pidevalt ihaldatust unistades võib inimene näha tal omadusi, mis teisel tegelikult puuduvad, vaadatakse vigadest mööda keskendudes paarile omadusele, mis on vastuvõetavad. See periood, kus ollakse kõrvuni armunud on üldiselt mööduv. Armumine ei pruugi olla nauding sageli toob ta kaasa ärevust, armunu enesetunnet mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Seetõttu on inimene kellega ollakse seotud osaliselt
annaabi.ee 
