,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. Eestis võiks
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................
Kõik kommentaarid