Koolikiusamine (0)

Koolikiusamine
Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga.
Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud.
Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt – ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad vanemad seda avastada ja midagi ette võtta.
Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida. Põhjuseks võivad olla näiteks riided, füüsiline omapära, käitumine või kehv päritolu või siis lihtsalt see, et keegi on tagasihoidlik. Kiusatavad on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning ei julge vastu hakata. Nii tekibki lõpmatuna näiv nõiaring, millest on väga keeruline välja saada. Sageli annab asjaolu, et ohver ei hakka vastu, kiusajale aina indu juurde. Parim näide koolikiusamisest on Ilmar Raagi film „Klass”. Seal mängufilmis on toodud välja põhiseosed seoses koolivägivallaga. Film lõpeb ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust , vastasel juhul võib juba liiga hilja olla.
Koolikiusamisest pääsemiseks minnakse üle koduõppele, kolitakse teise linna, jäetakse kool pooleli või vahetatakse kooli. Koolivahetamisega aga ei pruugi midagi muutuda, sest kuulujutud levivad kui kulutuli ja võib juhtuda, et järgmises koolis ollakse juba teadlikud õpilase minevikust. Sageli ei julge inimesed kiusamisest rääkida. Pealtvaatajad kardavad ka ise ohvriks sattuda, ohvrid aga veel kord haiget saada ja kättemaksu.
Kiusamine on meie ühiskonnas suur ning kahjuks ka jääv probleem. Me peaksime oma silmad lahti hoidma ja aitama hädasolijat ning mitte kartma sellest rääkida.