Koeratõugude leksikon Dekoratiivkoerad Bedlingtoni terjer See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige. Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise
e. collie Koerte artus Maailmas on üle 400 koeratõu 20 populaarsemat moodustavad peaaegu pool kõigist tõukoertest Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena Nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut Aastasadae jooksul toimuvad muutused ka tõu siseselt Koerte aretus Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis 23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi 1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise 09. detsember 1989 Eesti Kennelliit Koerte sugupuu Eesti hagijas Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel
kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue suundumuse, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti. Tekkis uus rühm koeratõuge dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja teiste vaimsete vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline. Samase aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid. Koerte kasutusalad muutnud ta inimese abiliseks paljudel elualadel. Otstarbe järgi rühmitatakse koerad
puudel. 16. saj. Prantsusmaal jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue suundumuse, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti. Tekkis uus rühm koeratõuge - dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja teiste vaimsete vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale 8 juba tavaline. Samase aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid. Eestis reguleerib tõuaretust Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus. Kõik tõukoerad on
annaabi.ee 
