Vene hagijas on üle keskmist kasvu ja tugeva kehaehitusega. Ta ei tohi olla arg ega inimeste vastu tige. Ta pea on kuiv, väiksevõitu, kiilukujuline. Ta kõrvad on kõrgel, ülemine äär silmadest veidi kõrgemal. Ta silmad on keskmise suurusega, tumepruunid või pruunid ja vaatavad kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Ta saba võib ulatuda kannani. Rahulikul koeral on saba sorgus, ärritunud koeral aga seljajoonest kõrgemal. Jahikoerad Laikad Laikadega peetakse jahti nii loomadele kui ka lindudele. Neid on mitut tõugu. Karjalasoome laika Karjalasoome laika on jahilaikadest kõige väiksem. Ta on hea orienteerumisvõimega. Ta karvkate on sirge ja kare. Ta saba katab pikk kohev karv. Ta pea on kuivetu ja pealt vaadates kiilukujuline. Ta silmad on ovaalsed, keskmise suurusega, pruunid või tumepruunid ja vaatavad veidi kõõrdi. Hambad on tal hästi arenenud ja tugevad. Rõngassaba kannab koer seljal või vastu puusa surutuna.
Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga. Eestis on aastasadu kõige levinumad olnud segaverelised vähenõudlikud talukoerad, nad valvasid maja ja karjatasid loomi. Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad. Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad. Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb peale koera silitamist ja temaga tegelemist tingimata pesta käed. Samuti pole vaja lasta end koeral lakkuda
hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised
annaabi.ee 
