Koeratõugude leksikon Dekoratiivkoerad Bedlingtoni terjer See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige. Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad, laud ja ninapeegel pruunid. Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silm...
Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga. Eestis on aastasadu kõige levinumad olnud segaverelised vähenõudlikud talukoerad, nad valvasid maja ja karjatasid loomi. Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad. Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad. Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb peale koera silitamist ja temaga tegelemist tingimata pesta käed. Samuti pole vaja lasta end koeral lakkuda
Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
