Newfoundlandi koer Nad on head ujujad ning armastavad vett. Nende varvaste vahel on ujunahk. Neid kasutatakse uppujate päästjatena. Newfoundlandi koer paistab silma suure jõu ja vastupidavuse poolest. Ta karv on pikk, tihe, kergelt laineline. Kõrvad on tal väikesed, rippuvad ja kolmnurksed. Ta silmad on väikesed, ümmargused ja asetsevad sügaval. Ta saba on sirbikujuline. Kui koer on rahulik, siis ta hoiab saba all. Dekoratiivkoerad: Bedlingtoni terjer, bolonja koer, jaapani tinn, kääbuspiner, malta koer, pekingi paleekoer, puudel, spits(keskspits, kääbusspits, suurspits), i-tsu. Jahikoerad: Foksterjer, hagijas(eesti-,läti- ja vene hagijas), laika(karjalasoome-, lääne-siberi- ja vene-euroopa laika), pointer, saksa jahiterjer, saksa linnukoerad(karmi-, lühi- ja pikakarvaline saksa linnukoer), setter(iiri-, inglise- ja oti setter), spanjel, taks. Teenistuskoerad: Kaukaasia lambakoer, lõunavene lambakoer, must terjer,
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT ITAALIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.Itaalia köök...............................................................................................4-6 1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7 2.Retseptid 2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8 2.2.Minestrone supp....................................................................................9 2.3.Jänes punases veinis............................................................................10 KOKKUVÕTE..............................................
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
