..........................................................10 Chow chow......................................................................................................................................10 Dobermann......................................................................................................................................10 Dalmaatsia koer..............................................................................................................................12 Terjer...............................................................................................................................................12 Retriiver...........................................................................................................................................13 King charles spanjel .......................................................................................................................13 Eesti hagijas ............................................
.............................................................9 Tõu iseloom......................................................................................................................10 -3- -3 VÄLIMUS Suur, tugev, harmoonilise kehaehitusega koer, kellel on rohkelt substantsi ja raske luustik. Sellele tõule on iseloomulikud lai, tömbi kolmnurga kujuline pea, sügav koon, üsna väikesed silmad ja püstised kõrvad, mis ettepoole kallutatud asendis nagu pikendaksid kaela ülajoont. PEA : Massiivne, kuid kogu kerega sobivas harmoonias; rahulikus olekus ilma laubavoltideta. Pealtvaates on pea tömbi kolmnurga kujuga. -4- Kõrvad : Need on jäigalt püstised ja ülejäänud peaga võrreldes suhteliselt väikesed. Kui kõrva pikkuse kontrollimiseks ettepoole tõmmata, peab kõrvatipp ulatuma ülemise silmalauni
.................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS............................................................................................................ HOOLDUS....................................................................................................... VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE:.......................................................... KEHAOSAD..................................................................................................... PEA :............................................................................................................. KAEL:............................................................................................................. KERE:............................................................................
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11
Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv
Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata
.........................................................7 Pea...........................................................................................................................................7 Keha........................................................................................................................................7 Saba .....................................................................7 Karvkate..................................................................................................................................7 Kuldse retriiverite pluusid ja miinused.......................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud materjalid..............................................................................
Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad või kiired jooksjad (pikad jäsemed) pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja roomajaist Ornitolo
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997
reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad.
Puit kergesti töödeldav, kasutatakse puidu- ja paberitööstuses. Jõulupuud. Dekoratiivselt pargis või hoovis. 5. Harilik kuusk Picea abies Areaal väga lai, Põhja- ja Kesk-Euroopast Kaug-Idani. Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad. 6. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta
Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise kampri valmistamiseks Abies alba - Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt mägedes. Nõuab kõrget
tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna.. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa, põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5...3,0 cm pikad, 1,5...2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5.
Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm) Ingerjad Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad. Veelgi olulisem kahjustaja, nisuingerjas (Anguina tritici), oli 1930. aastatel levinud Leedus ja sel ajal ka Eestisse korduvalt sisse toodud. Nisuterade asemel tekivad tumedad ingerterad. Alates 1960. aastatest on Eestis kõikjal leitud orasheina pahkingerjat (Anguina agropyri), kes põhjustab orasheina juurekaelal tugevaid pahkasid. Eestis on uuritud selle Venemaal kirjeldatud nematoodi bioloogiat ning maailmas esmakordselt selgitatud tema üleminekut talinisule ja rukkile, harvemini odrale(Kiryanova, Krall, 1980; Krall, Luik, 2000). Alla 1 mm pikkused vastsed tungivad varakevadel 1-3 cm sügavusel mullas rukki ja nisu võrsumissõlmedesse
Tüüpilised muutused Käitumine. Emised on üha rahutumad, söögiisu kasvab. Emised häälitsevad sageli (pikaksvenitatud ruigamine). Emistel tekib paigalseisurefleks, s.t. nad reageerivad kuldi poolt tekitatud või inimeste poolt järele tehtud ärritussignaalidele järgmisel viisil: (seisavad tardunult saepuki sarnase kehahoiakuga, neil on tüüpiline tähelepanelik peahoiak, rütmiliselt kõikuvad või jäigalt kikkiaetud kõrvad (vastavalt tõule), võimalik on kerge tippimine liikumisel.) Välissuguorganid. Häbe: punetus ja turse vähenevad ning temperatuur alaneb; värvimuutus punakasroosast kuni sinakaslillani; alumine häbemesopp muutub teravamaks, hakkab ülespoole kõverduma. Tupeesiku limaskest: muutub kahvatumaks; rikkalikult esinev innaaegne eritis muutub kõigepealt selgeks, hiljem kleepuvaks ja häguseks. INNAJÄRGNE FAAS Tüüpilised muutused Käitumine
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere laudjas on luippu. Kabjad on kitsamad, ka kõrged ning värvuselt hallid raudja vöödiga. Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad. 1. Kodueesel E. asinus tuntud veoloom. Aafrikas, Vahemeremaades, Kesk-Ameerikas. Kodustatud 4000 aastat tagasi. Euroopas oli Hispaania maades ja teisel reisil viidi ka Ameerikasse 2. Somaali ulukeesel Equus asinus somaliensis 3. Nuubia ulukeesel Equus asinus africanus
esiosas pöial koos pöidlaküünisega ja 4 sõrme (Joonis 1). 14 Joonis 1. Nahkhiirte luustik ja üldkuju (Chapman, 1998). Käsitiivaliste tagajäsemed on pöördunud 180º, nii et põlv ja jalalaba on vastasunnalised võrreldes teiste imetajatega (Burnie, 2002). See omadus võimaldab nahkhiirtel pea alaspidi rippuda. Nahkhiirtele iseloomulikuks tunnuseks on suhteliselt pikad ja kitsad kõrvad. Kõrvad on väga pikaajalise kohastumuse tulemus ja seotud suurel määral nende lennuviisi omapäraga (Masing, 1984). Huvitav seos esineb nahkhiirte kõrva pikkuse ja tiiva kuju vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend. Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on suurkõrv (Masing, 1984).
põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), moodustades segapuistuid Thuja occidentalis'e, Larix laricin'a, Picea mariana, Betula papyrifera jt. puuliikidega. Hübridiseerub Fraseri n. vt. värdnulg; Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5...3,0 cm pikad, 1,5...2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
Selle lubjalembese taime varred on kas püstised või tõusvad, neljakandilised kuni 50 cm kõrgused. Lehed kitsaslineaalsed 3 cm pikad kuni 2 mm laiad, 4-6 kaupa männases. Õied on väikesed, valged 3-6 kaupa poolsarikates, hõredates tipmistes harkjalt harunenud õisikutes. Õitseb juunis ja juulis. Kuivades muutub taim mustjaks. Taime juured sisaldavad punakat värvainet. ANGERPIST - Nime Filipendula vulgaris - tõlkides saame niidil rippuv ( angerpisti peentel juurtel otsekui ripuvad muguljad juurepaksendid) ja tavaline. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim kasvab lubjarikastel muldadel ja on kuni 80 cm kõrgune püsik. Vars peenesooneline, lehed koosnevad paljudest lehekesepaaridest, varrelehed väiksemad kui kodarikulehed. Õisik tipmine, paljuõieline, 3-10 cm pikk, üksik õis kuni 15 mm läbimõõdus, valge. Õitseb juunis ja juulis. Paljuneb seemnete ja muguljuurtega.
2. Juure-, võsu- ja varremuudendid, ehitus (niineosa, kambium, puiduosa), näited. Tõusev ja laskuv vool taimes. Tõusev vool - vee ja selles lahustunud mineraalainete liikumine juurest taime maapealsetesse osadesse. Laskuv vool - lehtedes fotosünteesil valmistatud toitainete liikumine juurtesse ja teistesse taimeosadesse; ained liiguvad vesilahusena 3. Õie ehitus, õisikute levinud tüübid: kobar- pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik. Raolised õied kinnituvad peateljele kas spiraalselt, vastakalt või ühekülgselt. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. Kobar esineb roosõielistel, ristõielistel, mailaselistel, käpalistel ja mitmetes teistes sugukondades. nutt - õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied. Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks. Nutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt.
22. Ümarussid - Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtemoodi. Pulkjas teravate otstega keha, paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad.sirge sool, pärakuga tagaotsas. Vastsed üsna täiskasvanute sarnased.meres, magevees, mullas, ka palju taimede ja loomade parasiite. N: varbuss, sireuss, liimuksolge, naaskelsaba, keeritsuss, guinea niituss, kiuduslased. Jõhvussid väliselt sarnased ümarusside sugukonda kuuluvate kiudussidega. Pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas, vastne kidalise kärsaga, väljub munast peremehe sooles. Nugivad ja kasvavad suureks putukates, väljuvad (alati vette)vaid sigimiseks.N: Gordius aquaticus. 23. Meie magevetes elavad ümarussid on jagunemata kehaga, nahk on neil sile ja värvitu. Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete. Enamik on mikroskoopilised, mõni kuni 10 mm pikkune. Suurim meie vetes elav ümaruss on Dorylaimus stagnalis. Neid võib leida järvede ja jõgede põhjasetetest
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnolo
tumepruunid, 2...3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad. Käbikandvus algab juba 8...10 aasta vanuselt. H=10...20 (30) m. Areaal. Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Picea sitchensis (Bong.) Carrière sitka kuusk Võrsed paljad, pruunid. Okkad lamedad, 1,2...1,8 cm pikad, kitsad (0,1...0,15 cm laiad), sirged, jäigad, pikalt nõelja tipuga, alt sinakasvalged. Käbid 5...8 (10) cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, noorelt kollakasrohelised, valminult helepruunid. Seemnesoomused õhukesed, nõrgalt kortsus ja saagja servaga, valminud käbidel kohevalt, seemnesoomused pikad, avanenud käbidel on soomuste vahelt väga hästi nähtav nende peenike terav tipp. H=55...60 (91) m.
Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid. Ringesüsteem ja hingamiselundkond puuduvad
Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad (Wikipedia). Võra võib olla koonusjas, sammasjas, kuhikjas. Koor on hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas, küllaltki õhuke. Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat. Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres.
väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad.üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast. Skulptuuris põhikohal saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost). Saviplastika sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja
Peen luustik. Luukorpused ei tohi olla liiga tugevad - toores kehaehitus, mis viitab madalama toodangutasemega eellaste tunnuste avaldumisele. Mõõdukalt- või vähearenenud lihastik Liialt suure lihasmassi varustamiseks kulub palju toitaineid, mis on vajalikud piima produtseerimisel. Õhuke ja elastne nahk. Kaelal on palju peeni kortse. Paks nahk viitab aeglasele ainevahetustüübile ja sobib pigem lihaveisele, kui piimaveisele... Lühike karv See võimaldab naha ainevahetust ja viitab üldisele aktiivsele ainevahetusele, mis on kõrge toodangu aluseks. Paks ja tihe karv takistab naha-ainevahetust, hoiab hästi sooja ja on pigem heade lihaomadustega kaasnev, ei viita aga headele piimalehma omadustele... Paks nahaalune rasvkoekiht Vastunäidustatud on vohav nahaalune rasvkude. Rasvarakud tühjenevad lüpsiperioodi algul ja söödapuuduse korral, aga tühjenenud rasvarakud säilivad ning põhjustavad
23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug, araabia hobusetõug. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihaloomadele - sead, lihatõugu veised. Toores konstitutsioon. Pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud
Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
