2) Eelnevalt peab olema söömata 12-14 tundi 3) Ruumi temperatuur +20-22C juures (komfordi tsoon) ei teki lisakulutusi energia tekkeks või äraandmiseks, võiks olla õhemad riided seljas. PAV-i saab määrata ka Harris-Benedicti tabelite abil!!!!!!!!!!! Ainevahetus on tegelikult suurem, vastavalt kehalisele aktiivsusele. Tegeliku energiavajaduse leidmiseks tuleb ainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse koefitsiendiga. Naistel neli erinevat kehalise aktiivsuse gruppi. Üliõpilased loetakse teise gruppi. Kehalise aktiivsuse koefitsient 1.7 vist. Põhiainevahetuse võrdlust kasutatakse PAV standardiga. PAV-i standard leitakse HB tabelitest. Normaalseks kõrvalekandeks +-15%. Kroghi spirograaf hingab sisse/välja seda õhku, spirograafi kaas langeb vastavalt, leitud hapnikukogus korrutatakse kalorilise ekvivalendiga, siis võrreldaks HB tabeliga. VITAMIINID JA MINERAALAINED LOE ISE!!!!!!!!!!
Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada koefitsiendiga 0,625, et saada oletatav mee hulk. Meesaagina arvestatud meetaimedelt saab mesinik meena kätte 510%, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõiki meetaimi külastada Minu arvates kui korralikult arvestada nende seitsme teguriga, siis meesaagikus ei ole sugugi väike. Loomulikult Eesti riigi aladega võrreldes, teises kliimavööndis on aga hoopis teine teema ALLIKAD : http://www.maaleht
asutuse juhi välislähetuseks annab kantsler ministri teadmisel. Komisjoni liikmete lähetus ja lähetuskulud vormistatakse liikmete töökohal. Lähetuskulud lähevad maha komisjoni töökoha eelarvest. Pikaajalist välislähetust loetakse üle kuue kuu kestvat teenistuslähetust välisriigis ning selle jooksul makstakse lisaks teenistuja palgale ika kuu ka välislähetustasu. Ametniku välislähetustasu arvutatakse, korrutades lähetustasu lähtesumma selle linna koefitsiendiga, kuhu ametnik lähetati. Lähetustasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud linnade koefitsiendid või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud linnade koefitsiendid, kui välisteenistuse seaduse alusel vastava linna koefitsienti ei ole kehtestatud. Pikaajalise lähetuse korral hüvitatakse temaga kaasas oleva pereliikmete: 1) kolimiskulu; 2) majutuskulu; 3) kindlustus- ja ravikulu;
(seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob palju kiiremini ja kuulajani jõuab ainult otsene heli. Niimoodi tõuseb ka üldine helinivoo ruumis. Materjali helineelavuse omadused on sõltuvalt sagedusest väljendatavad neelavuse koefitsiendiga α (alfa). Alfa (α) ulatus on 0 kuni 1.00 (täielikust peegeldusest kuni täieliku neeldumuseni). Üksikud helineelajad on ruumis olevad lauad, toolid, inimesed jne. Nende neelduvus on tavaliselt väljendatud m2-ga ühe objekti kohta. Kaja pikkus ruumis ehk reverberatsiooni aeg iseloomustab, kui kaua kestab akustiline energia selles ruumis. Tavaliselt on see defineeritud ajaga, mis kulub akustilise intensiivsuse langemiseks teguriga 1000000 (60dB).
seetõttu on pakkumise hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus positiivne. Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des (tavaliselt kasutage kaareelastsuse valemit) Kui Es>1 elastne Es<1 Mitteelastne Es = lõpmatus Täielikult elastne Es = 0 Täielikult mitteelastne Koefitsiendi arvutamiseks võib kasutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktelastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; (joonis nr 5) · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused;
Tallinn tallinlane Barbie barbielik Brüssel brüssellane Peugeot peugeot'lik 4. Paranda keelevead. Seejärel põhjenda lausetes nr 7 ja 11 tehtud parandusi. 1) Euroopa Parlamendi sotsiaalkomisjon annulleeris kuust kuusse mitu varasemat õigusakti. 2) Litsentseeritud massaazisalongis tuleb hind koefitsiendiga 1,5 läbi korrutada. 3) Swedbanka ITjuht on sündinud Skorpioni tähtkujus, täpselt mardipäeval. 4) Brown'i liikumine oli epohhi suurimaid avastusi. 5) Astunud sisse ühte Tartu itaalia pitseeriasse, tellis ta cappuccino. 6) Üle 40aastasel uudisteagentuuri turundusjuhil läks Skandinaavia maade reisi ajal kaotsi vabakäeseade. 7) Sõumaailmas tegutsedes tuleb tunda autoriõiguseseadust. 8) Tohutu suur neljatärnihotelli tuba maksis Eesti rahas kaks tuhat eurot
Mõõtetäpsuse piires langevad mõlema voltmeetri näidud kokku. b) Nelinurk signaal: F = 2 KHz, U = 3 V U1 = 3,056V (B7 40/4) U2 = 3,32 V (B7 37) V1 (B7-40) mõõdab ja näitab suvalise signaali efektiivväärtust. V2 (B7-37) mõõdab signaali mooduli keskväärtust (alaldab signaali ning mõõdab selle alaliskomponendi) kuid näitab sin. signaali korral efektiivväärtust, korrutades alaliskomponendi väärtuse sobiliku koefitsiendiga. Teise kujuga signaali korral näit ei ole õige. Voltmeetri B7-37 näit voltmeetri B7-40 näidu kaudu: 2 2 Um = Ue 2 Ukesk = Um Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um/ 2 )/( Um ) = 2 2 = 1,1102 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K U2 = 3,056 * 1,1102 = 3,392V Seega arvutuslik tulemus sobib mõõdetud tulemusega kümnendiku täpsusega. 2. Vahelduvpinge jälgimine
isolatsioon: soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/ (m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne kasutamine on passiivmaja päikesevarje kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud aknaklaasid ja Akende (klaaside ja raamide keskmine) U-tegur ei tohi raamid: ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske õhu Värske õhu võib juhtida hoonesse läbi maa-aluste torude, eelsoojendus: mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C.
Kt p = 19 +2x jalgsi 3 + 2x ooteaeg 4 = 33 min G = H + TV G1= 3 + 53/60 * 5 = 7.4 G2 = 3 + 33/60 *5 = 5.7 G = 1/3 * 5 = 1.67 4. Bussifirma tegutseb kahel liinil, A ja B. Ühel liinil on nõudlus antud valemiga Q = 1000 50G ning teisel Q = 1000 200G. Eesmärgiks on teenusetaseme parendamine nii, et kaalutud reisiaeg väheneks 60 minutilt 30 minutile (nt praegu on bussid täis, sõiduaeg kaalutakse koefitsiendiga 2, kaalutakse uute busside soetamist, intervalli vähenemist ning reisimugavuse tõusu). Piletihind kummalgi liinil on 2. Reisija ajaväärtus on 2/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min
3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse 5 või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel nende varude parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju(Ov). Mineraalväetiste normi(x) arvutamine lihtsustaud bilansi meetodil toimub järgmiselt: x= St x Km Ov (kg/ha) (Kuldkepp,1994) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide( Xn) arvutamiseks
Teliku väljalaskmine muudab lennuki väliskuju ja seega suurendab lennuki parasiittakistust. Parasiittakistus omab suuremat rolli kogutakistuses aga just suurematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt suurematel kiirustel sest suureneb parasiittakistus. Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumera profiiliga Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumeraga suurem tõstejõu koefitsient, seepärast kasutataksegi lennukitel tagatiibu. Suurema tõstejõu koefitsiendiga kaasneb aga ka suhteliselt veelgi suurem takistuskoefitsient ja suurema kumeruse tõttu väiksem kriitiline kohtumisnurk. Õige vastus on: suurem maksimaalne tõstejõud, suurem takistus, väiksem kriitiline kohtumisnurk. Milline on ristkülikukujulise tiiva koonilisus? Tiiva koonilisus on tiiva tüvekõõlu ja otsakõõlu pikkuste suhe. Ristkülikukujulisel tiival on need võrdsed. Õige vastus on: 1. Millisel profiilil võib keskjoon asuda väljaspool profiili kontuure?
soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/(m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne päikesevarje kasutamine on passiivmaja kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud Akende (klaaside ja raamide aknaklaasid ja raamid: keskmine) U-tegur ei tohi ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske Värske õhu võib juhtida hoonesse õhu eelsoojendus: läbi maa-aluste torude, mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C.
tegema vähem tõenäoliseks selle, et hirm palgamuutuse ees hakkaks mõjutama tema töökohustuste täitmist. Samuti on sätestatud kõnealuses jaos muud majanduslikku laadi tagatised sõltumatuse kindlustamiseks. Siiski on prokuröride sõltumatus vähemtagatud kui kohtunike puhul. Kohtunikud nimetatakse eluks ajaks ja nende palga suurus oleneb keskmise palga suurusest, mis korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Prokuröride puhul saab rääkida määramata ajaks ametisse nimetamisest, mis iseenesest ei ole nii kindel kui eluks ajaks ametisse määramine. Ka palga osas võimaldab seadus prokuröridele suurema erinevuse sätestades, et prokuröride ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võib kehtestada diferentseeritud palgamäärad mõnda piirkonda ametisse nimetatavatele või üleviidavatele prokuröridele või seal piirkonnas töötavatele prokuröridele. Samas kui kohtunike ametipalga
2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). 10 2.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
150 cm - 110 cm 160 cm - 115 cm 170 cm - 120 cm 175 cm - 125 cm 180 cm - 130 cm 185 cm - 135 cm 190 cm - 140 cm Kepikõndi tervisespordina harrastades kasutatakse keppide pikkuse valimisel arvutusvalemit: 0,70 x oma pikkus. Nt 170 cm pikkuse naise jaoks sobib kepp koefitsiendiga 0,7, mis tähendab, et kepi optimaalne pikkus oma 120 cm (170cm x 0,7 = 119cm). Kepikõndija pikkus ei ole siiski ainus kepi pikkust määrav faktor. Arvesse tuleb võtta ka kõndija füüsilist vormi, liigeste, kõõluste ja lihaste liikuvust, jäsemete ning selja ja jalgade omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve.
Orgaanilise väetisena kasutatakse Rose talus põhku, mis hekseldatakse ning küntakse sisse. Sõnnikut ei kasutata, kuna loomapidamine talus puudub. 3.2 Lämmastik- , fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1 Lämmastiku , fosfori ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga mullast eemaldatavad toiteelementide kogused (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). Tabel nr 2 Lämmastiku vajadus lihtsustatud bilansi meetodil N Lood. Huumus X (St* vajadus Välja nr Kultuur Ha Saak Km St kg/ha % Km) kokku
150 cm - 110 cm 160 cm - 115 cm 170 cm - 120 cm 175 cm - 125 cm 180 cm - 130 cm 185 cm - 135 cm 190 cm - 140 cm Kepikõndi tervisespordina harrastades kasutatakse keppide pikkuse valimisel arvutusvalemit: 0,70 x oma pikkus. Nt 170 cm pikkuse naise jaoks sobib kepp koefitsiendiga 0,7, mis tähendab, et kepi optimaalne pikkus oma 120 cm (170cm x 0,7 = 119cm). Kepikõndija pikkus ei ole siiski ainus kepi pikkust määrav faktor. Arvesse tuleb võtta ka kõndija füüsilist vormi, liigeste, kõõluste ja lihaste liikuvust, jäsemete ning selja ja jalgade omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve.
1. Bilansilised meetodid: Bilansiliste meetodite teoreetiliseks aluseks on J. von Liebigi toitainete täieliku tagastamise õpetus, mille kohaselt tuleb toiteelemente väetistega mulda viia sama palju, kui me neid saagiga eemaldame. a.Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St) mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid. 2. Empiirilised meetodid: võimaldavad olemasolevate väetiste (näiteks sõnnik jt. orgaanilised väetised) jäägitut kasutamist. a. Korrigeerimiskoefitsendi meetod-kasutatakse siis kui on teada väetise vajadus, eraldi arvutatakse P ja K b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul 3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. a
e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 34. Kas Eesti Statistikaamet liidab varimajanduses saadud tulu sisemajandusliku kogutoodangu arvestamisel? a. arvestatakse koefitsiendiga 0,45 salaviina müügist saadud tulu b. ei arvestata üldse c. arvestatakse “ümbrikupalkade” maksmist restoranides d. arvestatakse avalikus sektoris 35. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab a. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid b. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha väljamaksete piiramisega c. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla d
Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C Võrdluseks: vesi 4,187; teras 0,502; vask 0,376; alumiinium 0,920; betoon 0,880-1,040 kJ/kg0C. Kuna puu tihedus on väike, ei saa puitu, vaatamata tema suurele soojaerimahtuvusele käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks tellised ja betoon. TEMPERATUURIPAISUMINE Temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsiendiga. Ehituspuidul temperatuuripaisumise koefitsient piki kiudu on 5,5x10-6, risti kiudu aga seevastu, 6-7 korda suurem. Temperatuuripaisumine võrreldes niiskuspaisumisega on väike. Võrdluseks: harilikul tellisel on see 5x10-6 (tellismüüritisel 5- 7x10-6 /o C); betoonil 8-10x10-6 m/oC; silikaatkivil 8x10-6 m/oC Alumiiniumi temperatuuripikenemine +20o - +100o vahemikus 23,8x10-6 /Co. Termilise pikenemise koefitsient kuni 100o C on terasel 1,2 mm/m, vasel 1,7 mm/m, alumiiniumil 2,4 mm/m
eest, võ õ rkeelte valdamise eest, õ ppepuhkus tö ö alaseks enesetä iendamiseks, puhkusetoetus, õ igus sõ idukulude hü vitamisele jne. Erinevused: avs- koosseisu nimestik ja palga astmestik on paika pandud, töölepingut ei ole – nimetamine/vabastamine ametist, kindlad nõuded, et saad tööd avs: vanus, teovõime, keel, haridus, kodakondsus, mujal ei või teenida tulu, peab deklareerima enda kui ka lähendaste majandusike tulusid, pikem puhkus, teise koefitsiendiga pension. Ers – eesmärk teenida tulu, omaniku huvi avs- avalik huvi, ühiskonna ühtlase arengu tagamine, etteplaneerimine, tegutsetakse poliitiselt kui turuvajaduste järgi. Avalikus teenistuses ja erasektoris töötamise erinevus ATS- avaliku teenistuse seadus Eesti avaliku teenistujad on mitmes mõ ttes priviligeeritumad kui tö ö tajad, sest neil on suuremad sotsiaalsed õ igused ja tagatised. Samal ajal sä testab ATS
Kuna valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala, liha, linnuliha, juust, piim, muna) valkudega, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kui osa valguvajadusest kaetakse taimsete (kartul, teravili, kaunvili, soja, pähklid) valkudega, tuleb vajalik valgukogus arvutada koefitsiendiga 1,2 kuni 1,4. Lapsed vanuses 4-6 a. vajavad päevas 1,3-1,4 g valku kehamassi kilogrammi kohta (u. 20 g) 7-9 a. vajavad 1,1-1,2 g/kg, (u. 28 g) 10 -13 on see näitaja 1,0 g/kg (u. 42 g) 14 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55 g, tüdrukud 45 g ). 1.2.Süsivesikud Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel.
· Reaktsiooni järk: o On suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. o Defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja o Reaktsiooni järku määratletakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi o Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis · Reaktsiooni poolestusaeg t 1/2 Aeg, mille jooksul reageerib pool lähtemomendil olemasolnud ainehulgast. · 0-järku reaktsioon ei sõltu ainete kontsentratsioonist · Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. · Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega.
2. Sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Teraviljadele antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetustarbe koefitsiendiga (Km). Selle eesmärgiks on tagada fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel varude parem kasutamine. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtustatud bilansi meetodil: X = St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide (XN) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfori- ja kaaljumväetiste normid.
Künd tehakse kohe peale laotamist, et vältida taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). x=St x Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) 1. aastal omastatakse 20% lämmastikku, 40% fosforit, 50% kaaliumi. 1 tonni kvaliteetse veise sõnnikuga viiakse mulda 1. aastal omastatavaid toiteelemente järgmiselt: N 1,25 kg; P 0,4kg; K 2,5kg.
põhjal ja kujutavad endast ette statistilist keskmist teatud vanuses, teatud pikkuse ja kaaluga meestel ja naistel (neli näitajat, mille põhjal leitakse norm). Norm ei lange kunagi täpselt kokku statistlise keskmisega – lubatud erinevus PAV standardist on +/- 20%. PAV-i määramist kastuatakse ka teiste asjade hindamiseks – näiteks kilpnäärme üle- ja alatalitlus (ületalitlusel PAV kiireb, alatalitlusel PAV aeglasem). Kui korrutada kehalise aktiivsuse koefitsiendiga, siis saab teada ööpäevase energiakulutuse (keskmise päeva puhul tuleks korrutada 1,7-ga) – sööma peaks energeetiliselt sama väärtuse kui päeva jooksul kulutad. 2. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus Süsivesikute lõhustamine algab juba suus sülje alfa-amülaasi mõjul. Jätkub maos nii kaua, kuni toit (sh ka sülg) maomahlaga seguneb
) saab alati müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega. 82. Kinnine investeerimisfond Sisult sarnane avatud fondiga, aga on noteeritud börsil ning investor saa osta- müüa selle hinnaga, mis turul parasjagu on. 83. Börsiindeksid Dow Jones- Väärtust arvutatakse kolmekümne (algselt üheteistkümne) olulisema ettevõtte aktsia hindade alusel. Indeksi väärtust väljendatakse punktides. Selle arvutamiseks summeeritakse komponentaktsiate hinnad, summa aga jagatakse läbi teatud koefitsiendiga. OMX Tallinn on Tallinna Väärtpaberibõrsi üldindeks, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab aktsiate hindade keskmist muutust.TALSE indeksit hakati arvutama3.juunil1996, algväärtuseks oli 100 ja indeksisse kuulus 11 väärtpaberit.2005. aastal sai TALSE uueks nimeks OMX Tallinn (OMXT). S&P 500 on börsiindeks ,mille moodustavad New Yorgi börsil ja NASDAQil noteeritud Ameerika Ühendriikide 500 suurima börsiettevõtte aktsiad.. 84
paremale või vasakule. See tähendab, et sama hinna juures ostetakse seda kaupa kas rohkem või vähem. Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse protsentuaalset (%), suhtelist muutust, mis järgneb hinna suhtelisele muutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E<1 on nõudlus mitteelastne. ..........Nõutava kauba koguse %-ne muutus E = ---------------------------------------------------------- .................Kauba hinna %-ne muutus On kaupu, mille nõudlus on jäik, kuna nad on inimesele hädavajalikud, näiteks mõningad ravimid, see tähendab, et nende tarbitav kogus hinna muutudes jääb samaks. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja väike hinnatõus
• Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30) • Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast • Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) - Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; - Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta
Kasutatavad andmed on näidatud skeemil. Töötajad nimekiri võtta eelmisest rakendusest. Valemites kasutada nimesid Töötaja töötasu (siin summa) moodustub kahest osast: tunnitasust (palk) ja preemiast. Töötaja tariif (tunnitasu) võetakse tabelist Tariifid (leht Tariifid) töötaja palgaaste alusel, mis leitakse töötaja nime alusel tabelist M_töötajad. Palga arvutamisel arvestatakse ületunde. Tundide eest, mis üle normtundidest (norm), makstakse tasu etteantud koefitsiendiga (koef) palk = tariif * tunde, kui tunde <= norm palk = tariif * norm+koef * tariif*(tunde-norm), kui tunde > norm Preemia summa (valida ise) jaotatakse töötajate vahel proportsionaalselt töötundidele: preemiai = preemia_summa / S_tunde * tundei Tulumaks leidmisel arvestada maksuvaba miinimut ja tulumaksu protsenti: tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa - maksuvaba)
vaja teada: a) materjali ladvapoolset diameetrit (cm) – mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diam); - mõõdetakse min diam (ebasümmeetrilise palgi korral); - diam mõõdetakse 1cm täpsusega. b) materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M(rm)= virna pikkus* virna laius* virna kõrgus. Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude korral kasutatakse: 1tm= 1,43 rm; 1rm= 0,7tm. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: - puuliigist; - materjali pikkusest; - materjali diameetrist 3. Saematerjalid. V= a*b*L , kus V- materjali ühe tüki maht; a- materjali laius; b- materjali paksus; L- materjali pikkus. Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendada.
Kasutatavad andmed on näidatud skeemil. Töötajad nimekiri võtta eelmisest rakendusest. Valemites kasutada nimesid Töötaja töötasu (siin summa) moodustub kahest osast: tunnitasust (palk) ja preemiast. Töötaja tariif (tunnitasu) võetakse tabelist Tariifid (leht Tariifid) töötaja palgaaste alusel, mis leitakse töötaja nime alusel tabelist M_töötajad. Palga arvutamisel arvestatakse ületunde. Tundide eest, mis üle normtundidest (norm), makstakse tasu etteantud koefitsiendiga (koef) palk = tariif * tunde, kui tunde <= norm palk = tariif * norm+koef * tariif*(tunde-norm), kui tunde > norm Preemia summa (valida ise) jaotatakse töötajate vahel proportsionaalselt töötundidele: preemiai = preemia_summa / S_tunde * tundei Tulumaks leidmisel arvestada maksuvaba miinimut ja tulumaksu protsenti: tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa - maksuvaba)
Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast sõltumatu ostuhoiakuga. Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. Nõudluse hinnaelastus (E) = Nõutava kauba koguse suhteline muutus (%) / Kauba hinna suhteline muutus (%) Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E<1 on nõudlus mitteelastne. On kaupu, mille nõudlus on jäik, kuna nad on inimesele hädavajalikud, näiteks mõningad ravimid, see tähendab, et nende tarbitav kogus hinna muutudes jääb samaks. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist. Tarbijad on hinnatundlikumad kallimate
arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta. ÖJ mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja saaste absorbeerimiseks (sidumiseks -looduslikeks komponentideks lahutamiseks, et neid taaskasutada aineringetes). Kuna ökosüsteemidel on erinev produktiivsus ja saaste sidumisvõime, siis vastava koefitsiendiga läbi arvutades saadaksegi arvestuslik pinnaühik. Ökoloogilise jalajälje (kui surve) ja bioakumulatsiooni (kui sidumisvõime) vahe avaldub ökoloogilise defitsiidina (ÖD). Mida suurem positiivne ökoloogiline defitsiit on, seda jätkusuutlikum on riik. Ja vastupidi (http://www.panda.org). Kasutatud kirjandus Annist, A., Jüssi, M., Oja, A., Post, R. (2000). Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn: SEI
summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes Van’t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda Arrheniuse võrrand väljendab kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse vahel. 44
(10) Kui metsa kahjustamisel on kännud kõrvaldatud või kui tekitatud kahju pole üksikpuude või põõsaste kaupa võimalik hinnata, arvestatakse kahju metsamajandamiskava metsa kirjeldustes sisalduvatest puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures kahjustatud puude arv arvutatakse eraldiste kaupa, jagades kahjustatud metsaosa üldtagavara keskmise puu mahuga. (11) Kaitsemetsa kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel korrutatakse kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3,0 ja hoiumetsa kahjustamise korral koefitsiendiga 5,0. (12) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. 6. peatükk VASTUTUS § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine
kontsentratsiooni muutus mõõdetavas ajavahemikus: (all). Sõltub üldiselt ajavahemikust, mille vältel vaatlus tehti. [R] [R]t2 – [R]t1 t = t2 – t1 R tarbimise keskmine kiirus = - [R]/ t kandilised sulud tähistavad vastava aine (R) kontsentratsiooni. Produkti (P) tekkimise keskmine kiirus = [P]/ t Kuna [R] väheneb ja [P] suureneb, on miinusmärk vaid esimese võrrandis Reaktsiooni keskmine üldkiirus. Saadakse, kui mõõdetus kiirus jagatakse vastava aine koefitsiendiga reaktsioonivõrrandis. Reaktsiooni tõeline kiirus. On kontsentratsiooni muutust väljendava kõvera tõus antud ajahetkel. Matemaatiliselt vastava funktsiooni tuletis. Reaktsiooni kiirus enamasti väheneb aja jooksul. R tarbimise kiirus = - d[R]/dt P tekkimise kiirus = d[P]/dt Reaktsiooni algkiirus ja kiiruskonstant. Algkiirus on reaktsiooni kiirus alghetkel, kui süsteemis veel ei ole reaktsiooni produkte. K on reaktsiooni kiiruskonstant
kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Töötajate mitterahaline palgatulu (erisoodustused) maksustatakse samuti tööandjast äriühingu tasemel. Tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 21%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (erisoodustused, dividendid, kingitused-annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist vastava koefitsiendiga (0,79). Sisuliselt tuleb maksusumma leidmiseks juriidilise isiku netoväljamakse korrutada arvuga 21/79. Sellisel viisil netoväljamakse alusel arvutatud tulumaksusumma võrdub 21%-ga brutotulust. 12. FIE ja Käibemaks. FIE, kelle maksustatav käive , v.a. import, ületab aastas 250 000 krooni, on kohustatud end maksuametis registreerima käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena tekib FIE-l automaatselt kohustus registreerida end Äriregistris
Pakkumise hinnaelastsuse puhul analüüsitakse, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad oma majandusliku käitumisega. Olukorra iseloomustamiseks kasutatakse pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti. Pakkumise puhul muutuvad hind ja kogus ühesuunaliselt ja seetõttu on pakkumise hinnaelast-suse koefitsiendi väärtus positiivne. Koefitsient = Kauba koguse muutus %-des / kauba hinna muutus %-des Koefitsiendi arvutamiseks võib ka-sutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktielastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest , kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused;
saab arvestada vastavaid piirkonnaga seotud tegureid ja täiendavaid kulusid aga siis, kui tal on seal vastavaid kogemusi. See põhjustab jällegi võimalikke erinevusi eelarve koostamisel. Kõik loetletud tegurid võivad põhjustada olulisi erinevusi hinnangutes, kusjuures erinevused on olulised ka tööde osas. On uuritud erinevate tööde põhikulusid ja võrreldud erinevate projektide töömahtude loendites kasutatud ühikhindu. Hälbeid iseloomustatakse variatsiooni koefitsiendiga: Tulemused on järgmised: Mullatööd 45% Metallitööd 19% Tisleritööd 28% Maalritöö 22% Torustikud 29% Müürsepatöö 26% Katusekattetööd 24% Klaasimine 13% Betoneerimine 15% Puussepatöö 31% Sanitaartehnika 23% Kokku ehitustööd 22%
neist (sahtlid, vaheseinad, uksed, furnituur jne.) saab korduvalt kasutades koostada erinevaid esemete komplekte ja garnituure. Kõrvuti juba kirjeldatud puiteseme tehnoloogilisuse hindamise meetodiga (saab hinnata pärast konstruktsiooni ja tootmistehnoloogia lõplikku väljatöötamist) on võimalik hinnata tema tehnoloogilisust ka projekteerimise käigus ja nimelt tema unifitseerimise astme järgi, mida iseloomustatakse unifitseerimise koefitsiendiga: Ku = 1 - [(n-1) / (n1-1)], kus: n - erinevate detailide arv tootes; n1 - detailide koguarv tootes. Mida suurem koefitsient, seda rohkem on toode unifitseeritud (tavaliselt on hästi unifitseeritud komplektidel ja garnituuridel - 0,60). Näiteks aknal kitsam nn. tuulutusraam sobib nii suurele kui väikesele aknale. 3.2. Konstrueerimine Puidul on rida spetsiifilisi omadusi: väike tihedus (mahukaal) suhteliselt suure tugevuse juures, väga
võrdne soojusjuhtivuse teguriga, pöördvõrdeline erimahuga ja puidu tihedusega. Puidu niiskuse sisalduse tõusuga temperatuuri juhtivus langeb, mis on seletatav sellega, et õhu temperatuuri juhtivus on tunduvalt suurem vee temperatuuri juhtivusest. Temperatuuri juhtivus kiudude suunas on tunduvalt suurem, kui kiudude ristsuunas. Temperatuuri tõusuga suureneb ka temperatuuri juhtivus. Soojuspaisumine. Soojuspaisumist väljendatakse paisumisteguriga e koefitsiendiga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri muutumisel 1° C võrra. [1/°C] Puidul on omadus soojenemisel paisuda ja jahtumisel kahaneda. Puidu soojuspaisumine on võrreldes selle niiskuspaisuvusega väike, ega oma seepärast praktilist tähendust. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Võrreldes teiste materjalidega on puidu joonpaisumisetegur teiste omast väiksem.
minutist. Määrustega soovitatakse, et nendel juhtudel, kus esimeseks ajakontrolliks on ette nähtud kindel käikude arv, oleks see 40. Mängijad saavad siin ühetaolisusest ainult kasu. Eesti tiitlimääruste järgi võetakse 2-tunnise ajakontrolliga partiisid järkude saamiseks arvesse. Meistrikandidaadi normi täitmisel peab aega olema vähemalt 135 minutit, muidu peab normi kahe aasta jooksul uuesti täitma. Reitinguarvestusse lähevad ühetunnise ajakontrolliga partiid koefitsiendiga 0,5. Eesti võistlustel oli ja on praegugi esimeseks kontrolliks sageli 23 käiku tunnis või 34 käiku poolteise tunniga. Need arvud seostusid FIDE eelmiste reitingu-määrustega, mille järgi reitinguarvestusse minekuks ei tohtinud kontroll olla kiirem kui 23 käiku tunnis. Praegu niisuguste ajakontrollide järele vajadus puudub. Aja-kontrolli õige valik on väga oluline, seda eriti noorte turniiridel. Eriti ilmneb see praegu noorte nädalalõputurniiridel, kus ajakontroll
sõltu ühendi saamisviisist. Kordsete suhte seadus kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga seotud teise elemendi massid suhtuvad teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalas teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsiendiga keemilise reaktsiooni võrrandis. Avogadro hüpotees samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumala ühesuguse arvu molekule. Katioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng. Anioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Peroksiid rühma O-O sisaldav oksiid (HO vesinikperoksiid) HCl* Vesinikkloriidhape -kloriid
Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 26. Fiiberbetoon, polümeerbetoon Kiudbetoon ehk fiiberbetoon Armeeritakse disperssete kiududega. Kõige levinumad on
on väiksem). Põhjus seisneb selles, et mõõtmiste väikese arvu korral on standardhälbe hinnangu viga küllalt suur. Tehtud viga on seda suurem, mida väiksem on mõõtmiste arv. W. S. Gosset alias Student andis eeskirjad, mille abil võib lõplikust hulgast mõõdistest saada vahemikhinnanguid lähtudes matemaatilise statistika teooriast. Vahemikhinnangu leidmisel Student'i eeskirja järgi tuleb katsest leitud aritmeetilise keskmise standardhälbe väärtus korrutada koefitsiendiga t( 4p), mis leitakse (efektiivse) vabadusastmete arvu ja soovitava usaldusnivoo p alusel t-jaotuse tabelist (vt. tabel 6): uA, p t ( , p) s x (*) Student'i eeskirja võib vahemikhinnangu leidmisel kasutada ainult juhul, kui mõõdised on kas normaaljaotusega või ligikaudu normaaljaotusega. Kui oleme suuruse x jaoks leidnud
* mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diameeter) * mõõdetakse minimaalne diameeter (ebasümmeetrilise palgi korral) * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (tm) (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude puhul kasutatakse : 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid V=axbxL kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus
kehtestamine motiveerivad, paindlikud 6. Tulemuspalga fondi loomine Volikogu kinnitus (suuruse osas) 7. Tulemusosaku % määramine ametikoha grupile Vahemiku diapasoon, samm (nt nõunimud) 8. Tulemusosaku % määramine konkreetsele Kriteeriumid, 3 sammu à 5%, või tulemuse ametikohale (nt maanõunik) (kvaliteet, kvantit) koefitsiendiga korrutatult 9. Ametikoha tulemuste määramine Ametijuhend, võtmetulemuste leht, individuaalne arengukava 10. Monitooring Informatsioon, faktid, tagasiside adekvaatne, täiendused, parandused sisse viidud. 11. Hindamine: vestlused, tööde hindamine, Töötaja väärtus (kvaliteet) on hinnatud
● Kui diskontomäär > FROR, siis järjestus sama nii NPV kui IRR järgi. ● Kui diskontomäär < FROR, siis on järjestus erinev. 22. Kui kahe teineteist välistava projekti eluead on ebavõrdse pikkusega, siis mida tuleks teha nende seast valiku tegemisel? 1. Muuta projektide eluea projektid võrdseks ja leida NPV-d 2. Kasutada ekvivalentset aastast annuiteeti - st projekti NPV jaga läbi investeeringu elueale vastava annuiteedi koefitsiendiga. Arvutamisel kasuta võimalusel nii reaalset rahavoogu kui reaalset diskontomäära. 23. Mis asi on MCA ja milliste projektide analüüsil seda kasutatakse? Mitmel kriteeriumil põhinev analüüs (MCA, multicriteria analysis) ● Seatud kriteeriumite järgi toimuv süstemaatiline protsess tegemaks valikuid piiratud arvu alternatiivide vahel. 24. Nimetage vähemalt 1 MCA kasutamise eelis ning puudus. Eelised: 1
mööndakse võimalust rühmi eristada plesiomorfsete tunnuste alusel. Tulemu- sena kujutatakse fülogeneesi narratiivselt; et sarnasuse hindamiseks puudub objektiivne mõõdupuu, sõltuvad saadud klassifikatsioonid süstemaatiku su- vast. 7. Feneetiline süstemaatika. 7.1. OTUde (näit. liikide) vahelise sarnasuse (erinevuse, distantsi) mõõtmine. - Sarnasus ja erinevus on teineteisest sõltuvad parameetrid. Kui sarnasust ja erinevust väljendada mingi koefitsiendiga, mis täieliku sama- suse puhul saavutab väärtuse 1, on on mingi uuritud OTUpaari erinevus üks miinus sarnasus; analoogiliselt on sarnasus üks miinus erinevus. 7.1.1. Binaarsete kvalitatiivsete tunnuste kasutamine. - Tähistagem mingi tunnuse esinemist mõlemal võrreldaval OTU-l (i; j) tähega a, puudu- 15 mist d-ga, esinemist ainult esimesel OTUl b-ga ja ainult teisel c-ga. Olgu võrreldud tunnuste üldarv p
annaabi.ee 
