Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused
· Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase juhtumi puhul langetatud otsus). Keisririigi ajal hakati seadusi ühtlustama ja süstematiseerima. Välja kujunes juriidiline terminoloogia.
Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel.
Nende pisikene aken oli kaetud sea põiega ,ega sealt ei tulnud tuppa suurt valgust.Pereisa meisterdas puust kausse,taldrikuid,topse ja paljugi muid asju ka pirru valgel.Mõisa pere elas väga jõukalt.Nad said kogu aeg talurahvalt makse ehk raha.Nemad ei pidanud mitte mingisugust tööd tegema neil olid selle jaoks teeniad ja orjad.Talurahvas pidi tööd rügama mõisnike põldudel ja karjamaal.Samal ajal mõisnikud puhkasid ja nende lapsed mängisid ,ega pidanud koolis käima.Neil olid koduõpetajad .Talurahva lapsed pidid ka tööd tegema isegi väga väiksed lapsed umbes 4 aastaselt juba pidid tööd tegema.Talurahvale panid perekonna nimed mõisnikud. Talurahvas sai osta mõisnike käest maid ,aga need olid väga kallid ja neid said osta ainult rikkamad talud.Pulme peeti rahva riietes. Iga rahval olid oma rahvariietus.Tavalisel päeval kandsid linast riideid.Mõisnikud kandsid igapäev pidulikke riideid.Talurahavas elas väikestes
Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette
Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Spartale omase isikliku tugevuse ja iseseisvuse, range korra ja tugeva füüsilise vormi väärtustamise kõrval oli Ateenas seevastu hinnas haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist,
kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega
konservatoorium *töötas Taani kuninglikus teatris *Taani kuninglik konservatoorium (juhatajana) *reisis Euroopas Saksamaa, Rootsi *1925 tuli tagasi Taani LOOMING *kantaat ,,Kevad Fynis" *2 ooperit ,,Saul ja Taavet", ,,Maskeraad" *progressiivne tonaalsus (pala algab ühes helistikus ja lõpeb teises helistikus) *6 sümfooniat *kammermuusika Aleksander Borodin (1833-1887) *Vene helilooja *Sündis Peterburis *isa Kaukaasia vürst *väga hea haridus (koduõpetajad) *õppis meditsiini (Peterburi Kirurgiline Meditsiini Akadeemia) *töötas professorina (teadustöö) *tema algatas Võimsa Rühma LOOMING *ooper ,,Vürst Igor" ( 17.aastat) *2 sümfooniat *keelpillimuusika (kvartett) *kammermuusika *laulud Nikolai Rimsi-Korsakov (1844-1908) *väga hea haridus *Peterburi Mereväe Kadettide kool *kuulus Võimsasse Rühma *avastas musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni),
oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega. Linna keskmes olid
omavalitsus vallakogukond. 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik. Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad) 2)külarahvas keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel koormised 1)mõisnikule teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) naturaalandamid, rahamaksud 2) vallale, kogukonnale teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine 3) riigile pearaha ja nekrutiandamine(nn
Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Varasemalt oli laste kasvatamine ja õpetamine pereisa õlgadel, rikkamates, kultuursemates peredes olid ka koduõpetajad levinud. Kooli mindi aga 7-aastaselt ning seal õpiti kirjutamist. Küll aga peredes, kus pojast pidi saama avaliku elu tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk tuunikat, see oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini
läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid. Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma lapsi(enamasti poegi) kooli kirikutarkust õppima, rikkamatel olid koduõpetajad. Erinevalt Kreekast, oli Roomas rohkem levinud komöödiad. Välisilmelt oli Rooma teater üsna sarnane Kreeka omale, aga erinevalt Kreekast puudus Rooma etendustest koor. Ka üksikud naised tegid hiljem etendustes kaasa. Vergilius ,,Aeneis"
Tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi. Kõige lihtsam viis meistriks saamiseks oli abielluda meistri lese või tütrega. Kooliharidust jagati keskajal peamiselt kloostri- ja kirikukoolides ning peamiseks eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles, mida oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust. Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama
veebruar 1887) Aleksandr Porfirjevits Borodinoli vene helilooja. Ta oli nii andekas keemik kui ka suur muusik. Loodusteadused köitsid teda juba lapsepõlves, kuigi ta tegeles meelsasti ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis kerge vaevaga selgeks mitu võõrkeelt. Ka muusikaharrastus sai alguse juba varasest lapsepõlvest. Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus toimusid muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Suur huvi keemia vastu viis ta 17-aastaselt Kirurgilise Arstiteaduse Akadeemiasse. Muusikaga tegeles ta vaid pühapäeviti või vabadel päevadel, selle pärast ei ole ta kirjutanud väga palju väärtuslikke teoseid. Kuid kõik, mis ta on kirjutanud, kuulub vene muusikasse. Muusika kõlab rahvuslikult ning võimsalt. Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming.
isandaga seotud kliendisuhtes. Kuna vabakslastud töötasid innukalt orjaseisusest võimalikult kaugele saamiseks, sai nii mõnestki neist väga rikas ja mõjukas inimene. 13. Rooma peres oli kõige tähtsam mees, kellel oli teiste üle piiramatu võim, naistel puudusid poliitilised õigused. Siiski ei olnud naised avalikust elust kõrvale tõrjutud, nad osalesid pidusöökidel jms. Lapsi kasvatati ja õpetati kodus isa käe all, rikkamates peredes olid koduõpetajad. 14. Kuigi kristlased moodustasid Rooma keisririigi rahvastikus väga väikese osa, oli see siiski piisavalt suur, et tekitada rahvas pahameelt, kuna kristlaste jaoks eksisteeris vaid üks ja ainus Jumal, teisi jumalaid ei olnud, see oli aga Rooma rahvale üsna vastuvõetamatu. Ka riigivõim umbusaldas kristlasi ning vahel lausa ähvardati surmaotsustega kristlasi usku pöörama. Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja võitis uusi pooldajaid. 15
saksamaal 1535. Raamat keelustatakse Tallinna rae korraldusel · piibli tõlkimisega tegeles andekas Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi, kes aga suri katku ja palus talle mõeldud koolitusraha edasi anda teisele poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste linnapoiste koolitamiseks mõeldud rahasummaja teised annetused. Pole teada, kui kaugelejõuti piibli tõlkimisega. · järjest rohkem suundutakse õppima Euroopasse · koduõpetajad, põhikoormus linnakoolidel Ehitus-, kujutav-ja tarbekunst keskaja II poolel · Lääne- ja Põhja-Euroopa mõjutused arhitektuuris - jõukate linnakodanike majad, kodakirikud, toomkirikud hilisgooti stiilis · maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis eeskujuks Saksamaa ja hiljem Madalmaad - tsunftimeistritelt tellisid põhiliselt raed, gildid ja rikkad elanikud. Kunstnike hulgas esines ka eesti rahvusest meistreid. · XV saj
Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks. Igal oma kirik (Toomkirik) ja piiskop, kes allus peapiiskopile (Riias). Piiskopkiriku eesotsas olid preestrid. Haridus Kõrgeim kool asus Toomkiriku juures. Toomkool sealt tulid kõige kõrgema haridusega inimesed Kloostrikool usulise suunaga, aga madalam haridus kui Toomkoolis Linna ehk Ladinakool kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii palju ei räägitud. Rikkad mehed palkasid lastele koduõpetajad. Kirjasõna 1525 tehakse esimene katekismus, aga see hävis (autor pole teada) 1535 katekismus (Wanradt-Koelli) Reformatsioon 1517 Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks. 1523 reformatsioon jõuab Eestisse 1524 pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust) 1525 Luterlus sai Eestis võimule 9. Viljandi 13.sajand
liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA: * Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis käima; võisid omada maad. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. ATEENA: * reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad * õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga * hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki. SPARTA: * 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli * sport, sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained * eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö. sõdurite tootjat 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis 11
aastatel kolmel korral Suurbritannia peaminister ning ka tolle isa John Russell, kuues Bedfordi hertsog oli viigide hulka kuuluv poliitik. Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is. Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus asus Russell õppima matemaatikat Cambridge'is Trinity College'is, kus julgustati ka huvi filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge'i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos'est. 1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja
Päritolu Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis. Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend, oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega. Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema.
Kiievi väravad - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks. Aleksandr Borodin (1833-87). Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 29 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming:
mõningaks erandiks olid vaesed võis maad omada naised, kellel tuli endal käia turul maad omada ei võinud 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Õpik lk. 109, vihik ATEENA SPARTA Reeglina saadeti poisid 7- 7-aastaselt nii poisid kui aastaselt kooli, rikkamates tüdrukud kooli peredes olid koduõpetajad õpiti muusikat, tegeldi spordiga õpiti lugema, kirjutama, ja sõjalise treeninguga muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti, tegeldi spordiga eesmärk oli kasvatada sõdurit hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis
Samamoodi oli tätis õpilase ja õpetaja vaheline suhe mis määras palju õpetamisprotsessi kulgu ja tagajärgi, räägiti niiõelda platoonilisest armastusest. Õpetaja pidi olema eelkõige suunaja kes võtab oma tõõd väga tõsiselt ja kes oleks võimalikult lähedal ideedemaailmale, et olla adekvaatne sellest rääkima. Õpetajad ei sundinud pähe õppima vaid õhutasid leidma tekstidest ( n müütidest) just seda moraalset- eetilist iva. Vanas- roomad olid koduõpetajad peamiselt orjad või vabakslastud. See näitab võibolla seda kuidas tegelikult haridusse ja selle andmisesse üldisemalt suhtuti. Koolid olid olemas ja neis õpetavad õpetajad olid üsna karmiloomulised ja mitte üldse nii loomingulised ja filosoofilised nagu kreekas seda ette kujutati, et milline õpetaja võiks olla. Hariduse andmine oli ikkagi veel kaunikesti seisusepõhine kuid siiski peab ütlema ka vanas roomas
Käsitöölised-olid madalam kiht, moodustasid vabad talupojad ja rentnikud. Orjad ja vabakslastud moodustasid alamkihi- seal oli kirjaoskamatuid ja ka täiesti harituid kreeklasi. Perekond oli patriarhaalne ehk valitses mees, kõik pereliikmed pidid kuuletuma peremehele, peremees võis isegi pereliikmeid tappa. Naistel puudusid poliitilised õigused. Naine võis lahutada. Laste kasvatamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all. Lapsi hakati paremini harima. Rikkamates peredes olid koduõpetajad. Juliuse kalender- korraldati Caesari korraldusel 1 saj keskpaiku eKr. See kalender kehtib tänapäevalgi. Tuunika-roomlaste igapäevane alusrõivas, kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Tooga-pidulik pealisrõivas rooma meestel. Peamine toit- olulisel kohal lihatoidud, enamasti söödi leiba ja jahust tehtud putru, vahel kala, juur-ja puuvilju. Aatrium- omalaadne pere-või elutuba ja varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi
oskustöölised. Mõned orjad lasti vabaks, kuna nad olid olnud nii ustavad. Mõned peremehed lasid oma orjadel ka endale elatist teenida. 6) Perekond ehk familia oli mehekeskne. Mehele kuulus võim kogu pere üle ja tal oli õigus tappa. Pereema siiski osales õhtusöökidel, viibis seltskonnas mehe kõrval aukohal ning tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 7) Laste kasvatamine ja õpetamine toimus kodus pereisa käe all, hiljem ka koduõpetajad rikastel, tavalised lapsed 7-aastaselt kooli. 8) Juuliuse kalender Caesari nime järgi, see mis meil praegu kehtib. 9) Tuunika – igapäeva alusrõivas, kujutas endas üle õlgade heidetud ja vööga kinnitatud põlvini riidetükki. 10) Tooga – meeste pidulik pealisrõivas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi. 11) Peamiseks toiduks vaesematele oli leib ja jahust valmistatud puder, sekka ka kala, juur ja puuviljad
Hulk hakkas suurenema al 3. saj eKr - vallutussõjad. Orjad väga erin. (füüs. töö, oskustöö, arstid, õpetajad). Suurem hulk orje kui klas. Kreekas? Vabaks ostmine, võidi ka lihtsalt vabaks lasta. Paljud hiljem väga edukad. Perekond mehekeskne. Piiramatu võim. Naistel puudusid pol. õigused. Olid mehe eestkoste all. Truudus - täht. voorus. Vabameelsem kui Kreeka. Laste kasv., õp. kodus - praktilised oskused, poistel ka sõj. oskused. Hiljem ka vaimne harimine. Koduõpetajad/7 a kooli -> kirjatarkuse alused. Poliitiku harimine kestis pikka aega (kreeka, ladina keel, kirjandus, ajalugu, filosoofia). Vabariigi lõpuni kuukalender. Aasta algas märtsis, hiljem 1. jaan. 1. saj eKr - päikesekalender - tänapäevani (juuliuse kalender). Argipäevane riietus- tuunika, pidulik - tooga. Sandaalid. Vaesemad sõid leiba, jahust valm. putru (harva ka kala, juur- ja puuvilju), rikkad liha. Rooma elamu: 1korruseline, nelinurkne, kivist
Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda koduõpetajad, apteekriabid, maamõõtjad, kõrgem kui rahvastikus keskmiselt. telegrafistid, sanitaararsti abid, vabad kunst- Siserände puhul on selgesti eristatavad nikud, teadlased). Sotsiaalset tõusu võimaldas rändevood (peamised liikumissuunad). Samas ka Riia vaimulik seminar. vastab igale jõulisele rändevoole alati sellest Rohkesti on inimesi talupojaseisusest oluliselt nõrgem vastuvoog - tagasiränne. vabastanud mõnda linna-ametisse (polit- 1820
täitsid isa, venna ja abikaasa käske, võisid ka ise otsuseid vastu võtta, iseseisvalt ei saanud väljas käia(kodust), mõningaseks erandiks olid vaesed naised. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Ateena Sparta reeglina saadeti poisid 7 aastaselt koolis, 7 aastaselt läksid nii poisid kui ka rikkamates peredes võisid olla tüdrukud kooli, koduõpetajad, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, tegeldi spordi, muusika, sõjalise vaidluskunsti, kirjandust, tegeldi treeninguga, spordiga, hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatuse eesmärk oli kasvatada kasvatada igakülgset haritud ja arenenud sõjameest. isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki. 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Religioonil oli kreeklaste maailmapildis väga tähtis osa:
jutlusest sõnagi aru ei saanud. Võib vaid kujutleda, kuidas mõjus eilsele põlluharijale, nüüd linnas elavale eesti soost mehele või naisele (keda oli arvatavasti pool linnaelanikest) katoliku kiriku pidulikkus ning pürgimine taevaliku poole.(Laur, 1999) Kirjaoskusele hakati laiemat tähelepanu pöörama protestantismi tulekuga. Algõpetust anti aadlinoortele tavaliselt kodus, selleks palgati koduõpetajad kas linnadest või välismaalt. Vajalike käsitööoskuste andmine linnakäsitöölistele, kelledest paljud olid võrsunud eesti talupoegade seast, toimus tsunftikorra üldraamistikus (õpipoiss-sell-meister). Ent juba 16. sajandi algul õpetati tulevastele käsitöömeistritele ning kaupmeestele ka lugemist ning kirja. (ibid) Põlisrahva haridustase hakkab oluliselt tõusma alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis
Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi. Kooliaastatel ei nöinud A. Kotli tuupimisega tõsist vaeva; talle olevat joonestamine ja puuvestmine hulga rohkem meeldinud. Ometi on lõputunnistusel enamik aineid märgitud heaga, mis tollal oli kõrgeim hinne
"Mtsõri" vene vägede poolt vangistatud mägilane. Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt lütseumi(eliitkool Tsarskoje Tselos). Soositi isetegevust. 15selt ilmus esimene luuletus ajakirjanduses. 18selt oli tal juba 30 luuletust. Õpetas nägema elu harjumuses peituvat halba. Näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega harjuda. Ood "Priius". Kirjutas ka epigramme. Vihastas tsaari, saadeti lõunasse. Enne lõpetas esimese suurema poeemi "Ruslan ja Ludmilla". - Kiievi Venemaa ajast. Pulmapeo ajal
1824 sügis 1825 kevad taaskohtusid Onegin ja Tatjana ning kuigi ka Tatjana tunnistas, et armastas ikka veel Oneginit, ei jäänud nad kokku ning kaasaegsed olid seetõttu rahulolematud, kuid Puskini eesmärk oli näidata, et Tatjana on väga kõlbeline ega peta oma meest. Lermontovi elu ja looming Lermontov (1814-1841) oli lapsena palju haige ning üldse lühike ja lombakas, kuid romantilise välimusega mees, kelle kasvatas üles vanaema ning kellel olid parimad koduõpetajad ja kes oli üsna egoistlik. Ta õppis Moskva ülikoolis, kuid lahkus sealt pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ta ei käinud loengutel ja aastal 1832 ta visati koolist välja. Edasi läks ta Peterburgi sõjaväelaseks, kus varjas, et on luuletaja. Aastal 1835 ilmus tal näidend ,,Maskeraad", kus ta kujutas kaasaega väga täpselt, kuid tsensuur keelas selle ära. Ta austas väga Puskinit ja sai ise pea sama kuulsaks. Pärast Puskini surma, kirjutas
suurvaldus, linnad - majandus-, kultuuri- ja poliitilised keskused, seisused (vt. ka õpikuskeemi lk 156) - ülemkiht - senatiaristokraatia (senaatorid), ratsanikuseisus, lihtrahvas - talupojad, käsitöölised, proletaarid, vabakslastud, orjad, perekond (familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja vaimude austamine nuumen, laar, geenius, Pontifex maximus, flaamenid, augurid, jumalad · Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj
Poisil puudusid ema ja isa. Lapsepõlves põdes ta rahhiiti ja tema jalad jäidki kõveraks. Kuigi kasvult lühike ja suurevõitu peaga, olid tal väljendusrikkad tumedad silmad ja kõrge laup. Kui teda hingestasid rõõm või viha, muutus ta nagu isegi kauniks. Pidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt. Erakordselt tundliku iseloomuga, hooti isemeelne ja kangekaelne, õppis Lermontov varakult juurdlema elu ja inimeste üle
. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ei käinud loengutel. Ilmus esimene luuletus ajakirjas. 32. aastal visati koolist välja. Peterburis saab sõjaväelaseks, varjab teiste eest, et on luuletaja jne. 1835. Näidend "Maskeraad". Kujutab kaasaega täpselt. Tsensuur keelas näidendi ära. Ta on saanud pea sama kuulsaks kui Puskin, keda ta austab. Lermontov on tagasihoidlik oma loominguga
Talurahvaharidus baltisaksa kultuuriruumis – lugemisoskus oli üldlevinud, aadlikud andsid lastele üldharidust, koolid asusid linnades, Tallinnas asus keskkool, oluline kool Tallinna Toomkool, 18.saj teisest poolest rüütelkonna mõju all, koolis ei käinud üksnes mõisnike pojad, vaid ka mõned linnakodanike seisusest pärit noormehed. Ka mõisnike seas oli levinud koduõpetus, aga see tähendas seda, et mõisatesse olid eraldi palgatud koduõpetajad. Koduõpetajad andsid algharidust ja olid ka mõisnikele seltskonnakaaslasteks. Mõisnike koduõpetajad tegid tihti hiljem karjääri pastoritena kihelkonna kirikutes. Eestikeelne Piibel Piibel tõlgiti rahvakeeltesse, see on väga pikka aega kõige autoriteetsem tekst, mis on andnud kõige normeerivamat mõju kirjakeele arengule. 1739. aastal Piiblitõlge, Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle, Piibli tõlkimine oli pikaajaline kollektiivne töö,
nimepidi teadaolevaks autoriks? Livius Andronicuse Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia (õppeotstarbeline) 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Graecia Magna (Lõuna-Itaalia), Pergamon, Rhodos Sofistide populaarsus kõnekunstis ja õpetuses; levinud kreeka orjadest pedagoogid (koduõpetajad) Hellenistliku lüürika ja komöödia levik (Lõuna-Itaalia Kreeka kolooniatest) 101. Millest tulenevad Rooma teatrile iseloomulike vormide tragoedia praetexta, comoedia palliata ja comoedia togata nimetused? Millises riietuses (tooga või pallium) esitati Kreeka-ainelisi, millises Rooma-ainelisi tükke? Nimetused tulenevad riietusest, mida neid esitades kanti. Fabula togata, toogas esitatud Rooma-aineline komöödia (toga praetexta oli ametnikurõivas); fabula
tööd. Orje lasti vabaks ka suurte teenete eest, need olid tihtipeale seksuaalset laadi. Vabakslaskmist soodustati igatipidi, sellega süvendati ka seda, et vabakslastud olid truud oma vabakslaskjatele. Kui väiksemates põllumajandusettevõtetes on arvestatav vabatööliste hulk ka siis latifundiumides põhiliselt on orjatöö. Suure osa moodustasid ka orjadest spetsialistid: sinna kuulusid igasugu käsitöölised, arstid ja õpetajad. Olulised olid kreeklastest koduõpetajad. Haridus oli üles ehitatud nii, et algharidust sai lastele anda kahel viisil, koduõpetajad jõukamatel või laste kooli saatmine. Algkool oli mõeldud nii poistele kui tüdrukutele. Rooma tüdrukud olid võrreldes Kreeka omadega haritumad, nad oskasid lugeda, kirjutada, arvutada. Esialgu olid algkoolid erakoolid, õpetajaks oli kas mõni vabakslastu või mõni kodanik kõrvaltööna. Sisuks oli lugemise kirjutamise õppimine ja arvutamise õppimine. Õpiti pähe pikki tekste, selline
· Valgustus levis kiiresti Saksamaalt Baltikumisse 18 saj keskpaiku(pietismi ja hernhuutluse järel): - Põhjuseks baltisaksa kõrgeima ja harituima kihi tihedad suhted Saksa alade vaimueluga(ka kirjanduse vahendusel) · Mõned edumeelsed aadlikud-raehärrad ja saksa(sisserändajatest) pastorid ja literaadid(,,kirjamehed" ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud · Rahva põhimass oli tegevuse objektiks, mitte subjektiks *Garlieb Merkeli radikaalne pamflet ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul"(1796) - süüditas otseselt aadlit. Eestlased ja lätlased sunniti pärisorjusesse. Baltikumis: · Saksamaal seotud protestantliku kiriku ja valgustatud absolutismiga · Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis: 1. Üldine ratsionaalne kultuuri levimine 2
kultuuriliste ja teaduslike suhete arendamine(stipendiumide jagamine) ❏ Esindus võib täita ka konsulaarfunktsioone (praktilised asjad nagu nt viisade ja dokumentide väljastamine) ESINDUSE LIIKMED: ❏ Esinduses töötavad: - esinduse juht - diplomaatilise personali liikmed - administratiivse ja tehnilise personali liikmed - teenindava personali liikmed (nt koduõpetajad, kokad, lastehoidjad) ❏ Kaks esimest kategooriat on diplomaadid ❏ Igal kategoorial on oma ülesanded, millest lähtuvalt omistatakse sobilik staatus ning vajalikud privileegid ja immuniteedid KOHUSTUSED JA KEELUD: ❏ Kohustus järgida vastuvõtjariigi õigusakte, hoolimata omistatud privileegidest ja immuniteetidest ❏ Kohustus mitte sekkuda vastuvõtjariigi siseasjadesse ❏ Kohustus järgida kehtivat asjaajamise korda
Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas. Ennete tõlgendamine Augurid- tegelesid roomas ennustamisega Ennete tõlgendamine oli väga tähtis ja kuulus iga ohvritoomise juurde Kriitilistel hetkedel pöörduti kapitooliumi säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustaja, kes kuulutas Itaalias Kyme linnas. Haridus Roomas oli pere ül laste kasvatamine Enamik roomlasi saatsid oma lapsed kooli kirjaoskust õppima Rikkamad võtsid koduõpetajad Poistest oli eesmärk teha avaliku elu tegelane ning seetõttu kestis õpetamine kaua Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu Teater Teater polnud nii populaarne kui gladiaatorite võitlus või hobukaarikute sõit Esimesed kivist teatrid rajati roomas alles vabariigi lõpul Puudus koor , dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega Näitlejate ühiskondlik positsioon madal ja leidus ka orje. Algul olid kõik näitlejad mehed, hiljem oli ka naisi.
“Ränikivi”, “Puuslikud”, “Maarjamaa laulud”, Tuulesõel”, “Päike ja jõgi”, “Põhjavalgus” (viimane Eestis ilmunud luulekogu). Paguluses avaldas “Esivanemate hauad”, “Tuuline teekond”, “Periheel”, “Mare Balticum”, “Linnutee”. Pilet 11 1. J.W.von Goethe elu ja looming, ,,Faust” I osa Johann Wolfgang Goethe 1749-1832 (vaatamata pikale elueale püsis süda erksana!) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik. Sai kodust hea hariduse, isa ja koduõpetajad kasvatasid. Astus 16-aastaselt Leipzigi ülikooli. Pandi juurat õppima, aga see ei huvitanud, hoopis loodusteadused, meditsiin, füüsika huvitasid. Maalis ka. Luuletab nooruslikult, tundeliselt. Kirjutab isikliku kogemuse pinnalt, teraapiline ja pihtimuslik luule. Vahepeal haige, siis jätkab õpinguid Strasbourgis, kus kohtub Herderiga. Luule-eeskujud on Homeros, Ossian ja Shakespeare. Otsib ja katsetab.
ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse sajand", mis tõlgiti kiiresti peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse. Inimene, kes polnud päevagi koolis käinud (tal olid koduõpetajad), kellel endal polnud lapsi ja kes oli ajakirjanik, mitte pedagoog, pööras pea peale kõik senised arusaamad lapsest ja lapse kasvatamisest. Ellen Key sõnul on laps loodusolend, kes teab instinktiivselt, mis on talle vajalik. Kasvatus on võimalik vaid siis, kui vanemad ise lapseks muutuvad, lasevad loodusel oma tööd teha ega püüagi kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis
annaabi.ee 
