defineerivat standardit. MPEG-kodeeritud materjali parimaks taasestuseks on vaja MPEG-kaarti, mis teostab dekodeerimist riistvaraliselt. On oodata, et MPEG-kaart muutub arvutite standardvarustuseks. Kui arvuti on piisavalt kiire (vähemalt 400MHz), suudab keskprotsessor teha dekodeerimist tarkvaraliselt (eeldusel, et samal ajal ei käitata teisi ressursinõudlikke programme). MPEG kasutab samasugust kaadrisisest kodeerimist nagu JPEG kasutab üksikute piltide jaoks, kuid kasutab ka kaadritevahelist kodeerimist, mis videoandmeid veelgi tihendab, sest kodeeritakse ainult perioodiliste võtmekaadrite (nn. I-kaadrite) vahelisi erinevusi. Üks MPEG variant, mida tuntakse nimetuse all Motion JPEG ehk M-JPEG, ei kasuta kaadritevahelist kodeerimist, mistõttu seda on lihtsam toimetada kui täis-MPEG vormingut. MPEG-1 vajab ribalaiust 500 kbit/s kuni 4 Mbit/s ehk keskmiselt 1,25 Mbit/s. MPEG-w vajab ribalaiust 4
-Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne. Binaarne tunnus -> Omab kahte teineteist välistavat väärtust (Nt. Sugu). Andmete sisestamisel ei tohi vigaseid väärtusi asendada tõenäoliselt õigega. Tööle tuleb kindlasti lisada KODEERIMISE EESKIRI! Keskväärtus, mediaan, mood 1) Diskreetse juhusliku suuruse keskväärtus nimetatakse selle suuruse võimalike
2 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 ÜLESANDE TINGIMUSED 1. paigutada lauses olevad snad paisktabelisse (maht T=31 sõna); 1. aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist: 2. arvestatakse kahte esimest sümbolit, 3. sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0; suur- ja väiketähed on ekvivalentsed 4. paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht 5. primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht; 2. kollisioonid lahendatakse järgmiselt: 1. sammuga 1, 2. sammuga s (algandmetest),
pol ligipääsemist. HDAK- deatsetülaasid. Lõikavad atsetüülrühmas lüsiini jääkide küljest ära ja pärsivad aktiivust, fosfolüreelivad histooni. Promootor- TATA elementi sis geeni ala. Koht kuhu seondub RNA polümeraas. Ülavoolu asuv ala. DNA replikatsioon-Helikaas eraldab DNA ahelad. PolIII abil kodeeritakse probleemideta juhtiv ahel 5'-3'. Mahajäävat ahelat kodeeritakse fragmentide kaupa. Kõigepealt asetab RNA primaas RNA praimeri ning DNA pol III jätkab järjestuse kodeerimist nii mitu korda seejärel DNA Pol I asendab praimerid ja DNA ligaas ühendab fragmendid. Transkriptsioon- RNA tegemine DNAlt. Selles osalevad DNA, Tfid, RNA polümeraas ja ATP. Transkriptsiooniks on vaja DNA lõiku, mis koosneb osadest ( transkriptsiooni ühik ehk ala mida transkribeeritakse, sellest ülavoolu asub TATAbox ja enhanser). Edukaks transkriptsiooniks on vaja mõndasid TF´eid. Suurim TFIID sisaldades omakorda TBP (tata binding protein)
suhtlemine toimub. 3 Füüsiline kiht on OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. See ühendab seadme meediumiga ehk edastab andmed üle võrgumeediumi sihtarvutisse bitijadana. See arvestab võrgu füüsilist topoloogiat, elektrilisi ja füüsilisi ülekandemeediumi parameetreid ja saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. Tänu füüsilisele kihile ei pea ülemised kihid otselest tegelema füüsiliste probleemidega. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. 4 Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht on OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine
Varasem on Sorenson, mis on ikka veel kasutusel hea ühilduvuse tõttu. (Wikipedia. Flash video) 2.3. Multimeedia raamistikud Multimeedia raamistikud on tavaliselt ühe kindla tehnoloogia standardiseeritud tugisüsteemid ehk teekide kogud, mida antud tehnoloogiaga seotud tarkvara töödelda ja mängida suudab ja mille baasil toimub arendus. Näitena võib tuua Apple QuickTime'i: see koosneb QuickTime Playerist, videofaili formaadist MOV ja raamistikust, mis kindlustab videofailide kodeerimist ja dekodeerimist. (Wikipedia. QuikTime) Töö järgmises osas kirjeldab autor paari näite abil veebiülekande rakendusvõimalusi ja selleks kasutatavat tehnoloogiat. 3. VEEBIÜLEKANDED PRAKTIKAS 3.1. Veebikonverents Veebikonverents (web conference) on kahe- või mitmepoolne infovahetus veebis, kus lisaks kahe- või mitmepoolsele pildi ja heli edastamisele saab kasutada lisavõimalusi: näidata slaide, seanssi salvestada, viia läbi lühiküsitlusi jne. Veebikonverentsi saab
lõppseadme füüsilise aadressi ja selle kuidas toimub pääsukontroll edastusmeediumile (CSMA/CD või Token Passing). ● Andmelülikiht lisab IP aadressidele MAC aadressi alg- ja sihtarvutile. ● Füüsiline kiht edastab andmed üle võrgumediumi sihtarvutisse. See arvestab võrgu füüsilist topoloogiat, elektrilisi ja füüsilisi ülekandemeediumi parameetreid ja saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. TCP/IP mudel ● TCP/IP mudeli aluseks on 4-kihiline DARPA mudel, mille nimetus tuleneb USA valitsusagentuurist, kelle algatusel loodi TCP/IP. Sellel mudelil on 4- kihti:võrguliidesekiht, internet, transport ja rakendus. Igale TCP/IP mudeli kihile vastab üks või enam OSI mudeli kihti. Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1
(need on küll kohe väga erilised) ning kena valge taust, mis vaheldub kohati rohelisega (seda põhjendas Maakera turundusjuht Katre Kõvask sellega, et see väljandab Eestimaisust ning looduslähedust ning et rohelise ja valge värviga elemendid assotseeruvad just loodusläheduse ja Eestimaisusega). Maakeral on kokku 6 telereklaami ning pea kõigis on kasutatud ikonograafilist visuaalsete kujutiste kodeerimist: ühes reklaamis on tegu sügisese romantilise lehesajuga (värviliste looduslike lehtede asemel on kasutatud roosiõie lehti, see teebki selle sündmuse eriti romantiliseks), teises on aga tegemist jõuludega ning kolmandas klipis on kasutatud aastaaja motiivina kevadet. Reklaamiklipp, mille ma oma analüüsi aluseks võtsin, kannab nime ,,Käbe Maakera". Antud essee jaoks ei osutunud see reklaam valituks mitte oma käbeduse, vaid pigem kevademotiivide kasutamise tõttu
Meetriline skaala määrab üksikute mõõtmistulemuste vahelise kauguse, kusjuures eksisteerib fikseeritud nullpunkt. Näiteks võib öelda, et kahetunnine ajavahemik on neli korda pikem pooletunnisest. Meetriliselt skaalalt võib vajaduse korral üle minna intervallskalale, rühmitades võimalikud väärtused klassidesse. Näiteks kaalukategooriad maadlusvõistlustel. Tulemuste statistilise töötlemisvõimaluste laiendamise huvides kasutatakse ka ordinaalskaala kodeerimist arvuliseks (kvantitatiivseks) tunnuseks (näiteks keskmise hinde leidmiseks). Nii saadud statistiliste tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik (ei või näiteks väita, et keskmine hinne 4,0 on kaks korda parem kui 2,0). Üldkogum ja valim Üldkogum on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja
konkreetsest kestusest. Dekoodrid ja koodrid kasutatakse laialdaselt nii eraldi integraallülitustena kui ka osana muude integraallülituste kossseisus; lisaks ka puuteekraanides, LCD ekraanides ja andmete lugemisel kaamerate fotosensoritest. Dekodeerimisel adresseeritakse mälupesi nii info kirjutamisel mällu kui ka lugemisel sealt; lisaks kasutatakse ka mitmesugustele indikatsioonielementidele sümbolite, tavaliste numbrite kuvamiseks. Kodeerimist kasutatakse klahvistikes ja osades analood - arv muundites Loogikalülituste ehitus Baseeruvad transistoritel (lülitireziimis). Kõige paremini sobivad indutseeritud kanaliga väljatransistorid (MOSFET või MOS). Nende eelis on ülisuur sisendtakistus (sisendid peaaegu ei tarbi energiat staatilises reziimis ning puudub vajadus loogilise 1 puhul sisendvoolu piirata), sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel. PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode
V = x Variatsioonikordaja: Kasutatud exceli funktsioonid: Keskväärtus - AVERAGE Mood - MODE Mediaan - MEDIAN Max. element - MAX Min. element - MIN Kvartiil QUARTILE ülemisel 3 ; alumisel 1 Standardhälve - STDEV Korrelatsioon CORREL Kokkulugemine COUNTIF Küsimused 1)Sugu? Binaarne tunnus: mees/naine 2) Kuidas hindate NRG ettevalmistust ülikooliks? Järjestustunnus, kasutasin kodeerimist : 3 - Väga hea, 2 Hea, 1 Rahuldav 3) Millises koolis jätkasite õpinguid? Nominaalne tunnus valikvastusena: · Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) · Tartu Ülikool (TÜ) · Tallinna Ülikool · Eesti Maaülikool · Eesti Mereakadeemia · Eesti Lennuakadeemia · Eesti Kunstiakadeemia · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Euroakadeemia · Sisekaitseakadeemia · Eesti-Ameerika Äriakadeemia · Tallinna Majanduskool
toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab hinnangut, et kuidas inimene ennast tunneb). Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist ja hinnangut. Kuna kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriase sündmus liigitatakse jamissugune hinnang talle antakse. Kuigi paljud kultuurid jagavad ühiseid sündmuste kategooriaid, nagu ebaõiglus
halvendab mälu ilmselgete kuid mitte kaudsete testide puhul. See, kas uus informatsioon nõuab äratundmisel pingutust nõudvat või automaatset töötlemist, võib määrata alkoholi mõju kognitiivsetele protsessidele ning hilisemale meenutamisele. Teatud tingimustel, tundub alkoholi mõju mälu parandavat: alkoholi mõju mälule sõltub alkoholi tarvitamise ajast sündmuse toimumise ning meenutamise suhtes. Kui alkoholi tarbitakse varsti pärast kodeerimist, siis alkohol tõepoolest hõlbustab hilisemat meenutust kainena. Vaieldakse, et alkohol surub maha kognitiivset tegevust, mis võib takistada uue mälujäle loomist. Teised on kinnitanud seda tagurlikku hõlbustamist ja anterograadset mälu kahjustamist emotsionaalse stiimuli ning vaba meenutamise juhenditega. 3 J. R. Evans et al. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, p 195
· Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab,
videorakenduste korral sünkroniseerimine kaotsi läinud ja valesti adresseeritud (sisestamata) rakkude mõju vähendamine Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 50 AAL 2 protokoll AAL 2 ülesanne on teisendada muutuva bitikiirusega ja minimaalse viitega andmeid AAL 2 realiseerib B klassi teenuseid Põhifunktsiooniks on edastada väikese bitikiirusega kodeeritud helisignaali, milles pausid on välja jäetud Sellist kodeerimist kasutatakse ettevõtte siseses ja ka mobiilsides Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 51 AAL 2 protokoll Selle protokolli kohaselt kasutatakse tekkiva viite vähendamiseks ühte rakku mitme helikanali edastamiseks Paketi päise suurus on 3 baiti Helikanalite hulk peaks olema vähemalt 50 Väiksema kanalite arvu korral edastatakse paralleelselt heliga ka andmeid Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 52 ATM. Teenindusklassid C ja D Ühenduseta
lukusüsteemide ladumine ning avamiskõlblikuks muutmine. Lisaks sellele tuleb igale südamikule valmistada vastava koodiga võti. See uudne lukusüdamike süsteem oli minu jaoks uudne ja väga huvitav. Vastavalt vajdusele tegelesin ettevõtte dokumentide korrashoidmise ja arhiveerimisega. Antud kogemusest õppisin, et müügitöös esikohal on suhtlemisoskus ja hea toote esitlusviis. Saavutasin head kogemused laotöö korraldamisel ning oskuse mõista lukusüsteemide olemust ja nende kodeerimist. Töötades kahe projektijuhi alluvuses sain ka mõningaid lukustuse projekteerimisalaseid teadmisi. Usun, et minu teadmised ettevõtlusest ja turundusest osutusid sellel ametikohal väga kasulikeks nii ettevõttele kui ka minule. Arvan, et müügi suurendamiseks peaks laiendama kontoris olevate näidiste väljapanekut, et kliendil oleks võimalik koha peal tutvuda pakutava kaubaga. Siinkohal lähtun põhimõttest, oma silm on kuningas ja ka tõsiasjast, et paljud kliendid küsivad
e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). ·Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või "stsenaariumideks" (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. Miks leiab aset UNUSTAMINE? ·Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine ·Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud
Retroaktiivne interferent avaldub esmalt õpitu meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine. Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70). 3. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub
kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). •Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks” (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. 13. Mäluprotsessid – unustamine. Miks on unustamine kasulik/kahjulik? Unustamise põhjused. •Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine •Unustamine on tavaliselt pikaajaline
Ligikaudne transkriptsioon lihtsustatud märkimisviis, ei pöörata tähelepanu väikestele v isikupärastele erinevustele. Täpne transkriptsioon püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakriitilisi märke. Kõneakt Kõneakti all mõeldakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe: ESIMENE etapp kujutab endast ajutegevust, kõne planeerimist ja sõnumi kodeerimist. Kõnelejal on mõte midagi öelda. Mõistestamine e konseptualiseerimine sõnumi tähendusesitude kodeerimine keelelisse vormi. Keelendamine tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi. Esimese kõneetapi lõpptulemuseks on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon. KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia,
Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V * Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s * Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz * Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km.
12 Ekstreemprogrammeerimine ehk XP on tuntumaid agiilmeetoodeid. XP-s viiakse sammud läbi äärmuslikult (ekstreemselt - siit meetodi nimetus) lühikestena, võrreldes klassikaliste arendusmudelitega - esimene sammude läbimistsükkel võib olla päevad või nädal pikk, samas kui klassikalistes mudelites kestab see kuid ja aastaid. Enne kodeerimist kirjutatakse automatiseeritud testid, mida tarkvara peab läbima, seejärel programmeeritakse paarides (so kaks programmeerijat ühe arvuti taga kodeerivad ühte programmilõiku - nn "paarisprogrammeerimine"). Kui valminud kood läbib testid, on programmeerimise samm antud iteratsioonis lõpetatud. 13 5. Spiraalmudel
I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega
DES- Data Encryption Standard AES (vahetas välja DES`i) IDEA (128 bitine võti) Plokksifrite tööreziimid Selleks, et kodeerida kogu lähteteksti on mitu võimalust. Kodeerida kõik plokid eraldi (ECM reziim) Kodeerida plokid järjestikku (CBC reziim) Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks:
ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad kodeerimiseeskirja sisestada koos andmetega ja oskavad seal olevaid kirjeldusi ka kasutada) Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed st kui on otsustatud tunnuse sõnaliste väärtuste
ei kasutata mitut veergu ühendavaid pealkirju jms! ∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad kodeerimiseeskirja sisestada koos andmetega ja oskavad seal olevaid kirjeldusi ka kasutada) ∗ Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed st kui on otsustatud tunnuse sõnaliste väärtuste
DES- Data Encryption Standard AES (vahetas välja DES`i) IDEA (128 bitine võti) Plokksifrite tööreziimid Selleks, et kodeerida kogu lähteteksti on mitu võimalust. Kodeerida kõik plokid eraldi (ECM reziim) Kodeerida plokid järjestikku (CBC reziim) Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks: *avalikuks võtmeks, mida võivad teada kõik.
∗ Igas lahtris tohib olla ainult üks väärtus e üks ühik infot st mitut vastust ühte lahtrisse sisestada ei tohi! Seega, kui ühe ankeedi küsimuse puhul on vastajal lubatud valida mitu vastusevarianti, annab iga variant andmetabelis eraldi tunnuse/veeru. 10 ∗ Professionaalid väldivad andmete sisestamist tekstidena ning kasutavad selle asemel vastusevariantide kodeerimist, sest nii hoitakse kokku aega, välditakse sisestusvigu ning hiljem on võimalik andmeid paindlikumalt analüüsida (PS! ilma kodeerimiseeskirja teadmata ei ole sellist andmestikku sisuliselt võimalik analüüsida; professionaalsed arvutiprogrammid lubavad kodeerimiseeskirja sisestada koos andmetega ja oskavad seal olevaid kirjeldusi ka kasutada) ∗ Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed st kui on otsustatud tunnuse sõnaliste väärtuste
on selle nimi multinominaalne logistiline regressioon (multinominal logistic regression). Logistilise regressiooni puhul on ennustatavaks suuruseks sündmuse asetleidmise tõenäosus (seega ennustatava muutuja väärtus saab olla 0 ja 1 vahel). Binaarse logistilise regressiooni eeldused: 1 sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), kuivõrd arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust. 2 on üks või rohkem sõltumatut muutujat (võivad olla nii pidevad kui diskreetsed tunnused) 3 vaatluste sõltumatus 4 multikollineaarsuse puudumine 5 lineaarne seos prediktorite ja logit-transformeeritud ennustatava muutuja vahel Logistilise regressiooni protseduur on sarnane üldise regressioonianalüüsi läbiviimise protseduuriga.
küsisin nii ja vastati nii. Tuleb analüüsida uut infot andmetest, mis tulenevad vastustest ja seda ilma suurema rõhuta küsimustel. Samuti on oluline roll teemadel ja nende järjestustel, vastaja interpretatsioonidel. Kategooriate loomine hakkab mõneti juba enne intervjuud ennast, juba näiteks valimi kategooriate (mehed, naised, vanuselised kriteeriumid jne). Ükskõik, mis täpsemast analüüsist on jutt alguseks on avatud kodeerimine. Sõna-sõnalist kodeerimist väga laialdaselt ei kasutata, sellest tihti alustatakse, et end ,,teksti sisse viia". (PS, vahepealse märkusena endale loe Judith Williamson ,,Decoding Advertisements") Tõlgendamine, inimeste jutu mõistetesse tõlkimine, võtmesõnad. Memo kirjutamine oluline, suur roll sealjuures ka analüütilisusel! Seejärel süstematiseerimine, olulisemate teemade väljatoomine ja läbikirjutamine. Põhistatud teooria loomine: Avatud kodeerimine
Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega
või vähem teadlikul kavatsusel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Lisaks kasutatakse keeles kodeerimist. Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused ( nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Fülogeneetiliselt eh inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on palju hilisem nähtus. Ontogeneetiliselt ehk ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne, kui kirjutama.
Tulemus: andmebaaside disain; ekraani- ja trükivprmide disain ning loogika; audtiteerimise vajadused; varundamis/taastamise nõuded; süsteemi testimise plaan. · Programmeerimine baastarkvara kohandamine, kasutades spetsiaalset arenduskeelt. Luuakse vajalikud parameeterfailid jms hilisemaks efektiivseks tööks. Programmeerimise etapp sisaldab tavaliselt: planeerimist, programmi struktuuri disaini, kodeerimist ning testimist. Iga mooduli eraldi testimisele järgneb kogu süsteemi testimine. · Dokumentatsiooni loomine kasutajamugavuse oluline osa. Võimalused: tavalise abifailina (pdf nt), kontekstitundliku abifalina, samm-sammulisi juhiseid andva programmina või intelligentse abivahendina, mis saab aru akuutse probleemi tekkepõhjustest. Dokumentatsioon tuleb valmistada: tavakasutajatele,
125.088, p < .001. Regressioon binaarse muutujaga Regressioon, kus sõltumatu muutuja on binaarne väärtus (nt sugu) Muutujad tähistatakse kui 0 ja 1, 0 on referentsmuutuja Sisuliselt saaks samad tulemused t-testi puhul Simpsoni paradoks – esineb, kui juhtumid on jagatud mingi tunnuse poolest gruppideks. Logistiline regressioon Sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), sest arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust On üks või rohkem sõltumatut muutujat. Omavahel sõltumatud ja mitte kollineaarsed vaatlused. Šansid (odds) – tõenäosus, et midagi juhtub, jagatud tõenäosusega, et see sama asi ei juhtu (eeldades, et need kaks on ainsad võimalikud variandid). o Šansid=P(y=1) / 1−P(y=1) o Kui šansid on 1, peavad murrujoone pooled olema võrdsed ehk tõenäosus
vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V 41. Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s 42. Milline on kõrgeim sagedus(Fmax) digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 43. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. 44. Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli)
Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega
2) anda selle põhjal statistiliselt usaldusväärseid üldistatud tulemusi. 1. ANDMEANALÜÜSI PÕHIMÕISTED (Valik)uuringu läbiviimisel on kindlad etapid, iga etapp kasutab ja vajab umbes kolmandiku uuringu ressurssidest: 1. Planeerimise alla kuuluvad järgmised mõisted ja etapid - probleemülesanne, statistiline ülesanne, üldkogum, loend, valim, tunnused, mõõtmismeetod ja -vahend; 2. Andmete kogumise all mõtleme andmete kogumist, kodeerimist jms, sisestamist, korrigeerimist; 3. Andmetöötlus on andmete statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine, publitseerimine (esitamine). 1.1 Üldkogum ja valim Vastavalt uurija eesmärgile määratletakse üldine uurimisobjekt ehk üldkogum. Üldkogumiks on kõik objektid (näiteks isikud, ettevõtted, riigid, taimed, linnud jne), kelle kohta uurija soovib järeldusi teha
Moodi leidmine nominaalskaala korral Enne tööruumide remonti viidi töötajate hulgas läbi küsitlus, milline võiks olla seinte värv. Välja oli pakutud neli varianti. Vastusevariant Kood Excelis on andmetöötlus võimalik vaid numbrite abil esitatud kollane 1 skaalade korral. Seepärast tuleb sõnadega esitatud nominaal- roheline 2 ja järjestikskaala korral kasutada kodeerimist. sinine 3 oranz 4 Andmed on toodud veergudes J:K. Leida kõige sagedamini esinenud vastusevariant. Mood 3 Vastus: Kõige sagedamini eelistati sinist värvi Klient Vastus 1 3 2 4 3 3 4 3 5 4 6 3 bil esitatud
elutsükli mudelites. V-mudelis kulgevad arenduse ja kontrolli tegevused sümmeetriliselt - igale arendustegevusele vastab kontrolli tegevus. Valides erinevaid arenduse ja kontrolli tegevusi saame erinevad V- mudelid. Spiraalmudel: Esimene põhietapp on eesmärkide määratlemine ja planeerimine. Teisel etapil toimub valikute hindamine ja riskianalüüs. Kolmas etapp on tootearendus, mis sisaldab disaini, kodeerimist, testimist ja integreerimist. Neljandal etapil saadakse kasutaja hinnang ning minnakse üle järgmiste etappide planeerimisele. Spiraalmudeli põhjal toimuvas arenduses luuakse tavaliselt mitu tarkvaraversiooni. Esimene on prototüüp, järgmised võivad olla juba lõplikud, sõltuvalt kasutaja hinnangust. Detailne spiraalmudel koos kõigi alametappidega on liiga kulukas väikeste projektide jaoks, kuid selle üldist loogikat saab rakendada ka väikesemahulistes projektides ning seda on
selle nimi multinominaalne logistiline regressioon (multinominal logistic regression). Logistilise regressiooni puhul on ennustatavaks suuruseks sündmuse asetleidmise tõenäosus (seega ennustatava muutuja väärtus saab olla 0 ja 1 vahel). Binaarse logistilise regressiooni eeldused: - sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), kuivõrd arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust. - on üks või rohkem sõltumatut muutujat (võivad olla nii pidevad kui diskreetsed tunnused) - vaatluste sõltumatus - multikollineaarsuse puudumine - lineaarne seos prediktorite ja logit-transformeeritud ennustatava muutuja vahel (selle kohta loe lähemalt Fieldi õpikust lk 296) Käsklusterida:
ei saa esitada enesestmõistetavalt, antutena. Diskursusanalüüsi ühikud võivad ühes uurimuses varieeruda nendeks võivad olla sõnad, fraasid, laused, lõigud, ka suuremad tekstiüksused. Analüüsi tehes pole eesmärgiks niivõrd rakendada kategooriaid, vaid teha kindlaks viisid, kuidas diskursuses osalejad ise konstrueerivad ja kasutavad kategooriaid kõnes või kirjas. Erinevalt kontentanalüüsist ei toimu diskursusanalüüsis ranget (üksteist välistavatesse) kategooriatesse kodeerimist, kuna analüüsitaval üksusel võib olla mitu funktsiooni või tähendust. Diskursusanalüüsi uurimisküsimused operatsionaliseeritakse lingvistiliste (sh semantiliste, grammatiliste, retooriliste) analüüsikategooriatena vastavalt sellele, millised diskursuse struktuurid (st teksti omadused, aspektid, detailid) väljendavad eeldatavasti kõige selgemini erinevusi või muutusi sotsiaalsetes struktuurides. Võib ka öelda, et
Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 34.Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s 23. Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 24. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. 25. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega
flipper -plaadid). Insenerid on leidnud viisi kuidas mahutada veel rohkem infot DVD kettale. Selleks kasutatakse hõbedase tagasipeegelduva kihi peal veel kullatud kihti. Nii saab DVDle salvestada kaks andmekihti ühele poolele. DVD-d kasutavad lühema Ardo Laur lainepikkusega (650 ja 655 nm) punast laserdioodi kui tavalised CD-d (infrapunakiirtega laserid lainepikkusel 780 nm). DVD kasutab RS-PC kodeerimist (red Solomon Product Code), mis on mitmeid kordi efektiivsem CD juures kasutatavast CIRC kodeerimisest (Cross Interleaved Reed Solomon Code). Kasutades väikesevõimsuselist kiirt, saab laser lugeda infot kuldselt kihilt. Seejärel võimsuse suurenedes loeb ta infot hõbedaselt kihilt. Igal DVD ja CD plaadil on peegelduv kiht -enamasti alumiiniumist- kohe andmeid kandva, polükarbonaadist põhimiku järel. Kahekihilisel DVD-l on peegelduva kihi peal
6 802.11f töögrupi eesmärgiks on leida lahendus erinevate tootjate pöörduspunktide ühildamatusele. Probleemi aktuaalsus suureneb seoses avalike traadita kohtvõrkude järjest suurema levialaga ja seal kasutatavate seadmete erinevusega 802.11i töögrupi ülesandeks on traadita kohtvõrkude kasutamisturvalisuse suurendamine. Kasutatakse kodeerimist ja autentimist WEP (Wired Equivalent Privacy), mis peaks tagama traadita võrkudele statsionaarsete võrkudega võrdse turvalisuse 13.Wi-Fi WiFi on liit, mis alustas tegutsemist nime all " Traadita Ethernetiga ühilduvuse kontrolli assotsiatsioon" ehk Assotsiatsioon WECA (wireless ethernet compatibility alliance). Tegeleb traadita kohtvõrkude komponentide ühilduvuse probleemidega. "WiFi" on selle liidu tunnusmärk. Sellist märki kandvad
6 802.11f töögrupi eesmärgiks on leida lahendus erinevate tootjate pöörduspunktide ühildamatusele. Probleemi aktuaalsus suureneb seoses avalike traadita kohtvõrkude järjest suurema levialaga ja seal kasutatavate seadmete erinevusega 802.11i töögrupi ülesandeks on traadita kohtvõrkude kasutamisturvalisuse suurendamine. Kasutatakse kodeerimist ja autentimist WEP (Wired Equivalent Privacy), mis peaks tagama traadita võrkudele statsionaarsete võrkudega võrdse turvalisuse 13.Wi-Fi WiFi on liit, mis alustas tegutsemist nime all " Traadita Ethernetiga ühilduvuse kontrolli assotsiatsioon" ehk Assotsiatsioon WECA (wireless ethernet compatibility alliance). Tegeleb traadita kohtvõrkude komponentide ühilduvuse probleemidega. "WiFi" on selle liidu tunnusmärk. Sellist märki kandvad
ühesuguse skeemi kohaselt; mõlemal on allsüsteemid - Nt ka STM vib olla häiritud väga mitut moodi nt olla halvenemine ’auditoorses verbaalses mälus’ kuid ’visuaalne verbaalne mälu’ normis - Mittebervaalne auditoorne hea aga erbaalne auditoorne häiritud Positiivne (hoidlamudeli kohta) Üldtunnstatud on STSi ja LTSi omaduste erinevuse tõendid, mis puudutavad: - Mahtu - Unustamise mehhanismi - Vaba meenutamise seriaalseid efekte - Ajalist kestvust - Kodeerimist - Ajukahjustuste uurimisest leitud fakte Kokkuvõttes: hoidlamudel lihtsustatud, vaatab struktuuri lahus mäluprotsessidest ja alastruktuuridest (nt Tulving on tõendanud et LTMis on vähemalt 2 tüüpi unustamist: mälutrassi kadumine või meeldetuletamise tunnuse unustamine) Töömälu - Töömällu võib üsna erineval viisil salvestada ja töötlus on ka erinev (visuaalse ja auditoorse info puhul)
mida kõik süsteemid loevad ja mõistavad võrdselt kuid rakendavad erinevatel platvormidel. ASN.1 on standard, mis võimaldab rakendustel suhelda sõltumata tehnilisest platvormist. ASN.1 on defineeritud ISO standardina (X.680), baseerudes OSI mudelil. Defineeritakse andmetüübid ja objektid sarnaselt SMI-le. BER - Basic Encoding Rules - määratleb, kuidas ASN.1 defineerib ülekantavat infot. Kõigil ülekantaval infol on tüüp, pikkus ja väärtus. Kasutatakse TLV kodeerimist, mille järgi saadetavad andmed on nn. iseidentifitseeruvad. 47. Tulemüürid Tulemüür on moodul (tarkvaraline või riistvaraline, soovitatavalt riistvaraline), mis isoleerib mingi võrguosa (või üksiku arvuti) välismaailmast, võimaldades valida, milliseid pakette blokeerida ja milliseid läbi lasta, võimaldades takistada mittelubatud sisenimemist ettevõtte sisevõrku või isiklikku arvutisse. Eristatakse:
taastatavad kuid edastatava informatsiooni hulk väheneb märgatavalt. • Komprimeerimistegur näitab kui palju väheneb andmete maht allika koodri läbimisel. Koodek - Saatjas teostatakse allika kodeerimine mille käigus pannakse igale allika sümbolile aj vastavusse koodsõna cj; Vastuvõtjas tuleb enne andmete kasutajale edastamist teostada vastupidine operatsioon Seadet või tarkvara mis teostab mõlemat kirjeldatud operatsiooni, ehk kodeerimist ja dekodeerimist, nimetatakse koodekiks Näiteid: failide tihendamine: rar, zip..., kujutiste tihendamine (pildid): jpg, jpeg, png, gif, bmp..., Heli tihendamine: mp3, G.711, MELP..., Videokoodekid: H.264, mpeg... 32. Koodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus Koodi C all peetakse silmas üksühest vastavust allika sümbolite aj ja neid kirjeldavate koodsõnade cj vahel. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia
väiksemad süsteemid nt big-mani süsteemid(nende järgi see siis hoopis järelaste, mitte eeldus cheifdomile). Kus ressursi rohkem seal areneb välja aasialik riik, mis on väike teokraatlik riik, religioosse pealiku võimuga. Oluine see, et põhines Mägi-Birma näitel, seega pole ilmselt eriti tõsiseltvõetav. 1970 lõp 1980 algus hakkas ilmnema tüdimus neoevolutsionismist ja sellest tulenevalt antropoloogid hakkasid rõhutama kultuuri spetsiifikat. Iga kulruur vajab lahti kodeerimist ja ei saa teha suuri üldistusi jne. Edasi hakkas minema arheoloogiasse. J Hoddes jne. Leiud erinevates kultuurides erinevad , materjal selektiivne ja paljud olulised valdkonnad, mis väga olulised ei jäta endast jälgi. Arheoloogi eesmärk pole võtta materjali kui tõendit, st samad asjad eri kohtades viitavad samale arengule, seega ei saa üheselt üle kanda. Järjest rohkem tähelepanu hakati pöörama big-mani ja chiefdomi mudelile, mille puhul anti mõista, et see
Elussüsteemidele on omased mitmesugused regulaarsed ostsilaatsioonid ehk rütmid. Iseloomustavad pea kõiki elusolendeid. Rütmid võimaldavad: sünkronisatsiooni ennetavaid reaktsioone Maali-Liina, jaanuar 2012 ruumilist orientatsiooni efektiivsem homöostaasi tagamine informatsiooni kodeerimist Kõikumisi tingivad: 1. põhjalikud muutused elukeskkonnas a. öö ja päeva vaheldumine ehk tsirkadiaansed ostsillatsioonid. On arvatud et selline perioodika on organismi passiivne reaktsioon öö- päeva vaheldumisele ,samas säilub perioodika ka pärast väliskeskkonna 5 2 tegurite väljalülitamist
annaabi.ee 
