Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAC-5700 operatsioonisüsteemid, töö 2 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL


LAC- 5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID

KODUTÖÖ NR.2

ARUANNE

Õppejõud : prof . Vello Kukk
Tudeng : Anneli Kaldamäe
Martr . nr : 991476
Rühm : LAP
E-mail : [email protected]

TALLINN 2000

ÜLESANDE TINGIMUSED


  • paigutada lauses olevad sōnad paisktabelisse (maht T=31 sõna);
  • aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist:
  • arvestatakse kahte esimest sümbolit,
  • sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0;
    suur- ja väiketähed on ekvivalentsed
  • paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht
  • primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht;
  • kollisioonid lahendatakse järgmiselt:
  • sammuga 1,
  • sammuga s (algandmetest),
  • samm arvutatakse s= ( h mod (T-2) ) + 1,
  • kasutatakse 3-elemendilisi pakette (tabeli maht T=33 sõna).

    ALGANDMED


    Samm s = 21
    Sõnad:
    Samm s=21
    Sänad:
    1) or
    2) less
    3) environmentally
    4) desirable
    5) than
    6) storing
    7) the
    8) fuel
    9) as
    10) solid
    11) of
    12) the
    13) input
    14) variables
    15) would
    16) presumably
    17) improve
    18) model
    19) performance
    20) Bioaccumulation
    21) of
    22) contaminants
    23) chapter
    24) There
    25) is
    26) much
    27) evidence
    28) of
    29) the
    30) uptake
    31) of
    32) chemical
    33) pollutants
    34) in
    35) both
    36) the
    37) Baltic
    38) Sea
    39) and
    40) Black
    ARVUTUSTE JA PAIGUTUSTE SELGITUSED
    Programm arvutab valemi järgi (h = 1.täht * 27 + 2.täht) sõna paiskaadressi. Hiljem kasutades jäägileidmis tehte (addr = h mod T, kus T on tabeli suurus) abil primaaraadressi tabeli tarvis. Juhul, kui vastav lahter on tabelis juba täidetud, st tekib kollisioon , leiab programm järgmise lahti vastavalt erinevatele algoritmidele. Juhul, kui ka see lahter on täidetud, täidetakse sama protseduuri uuesti. Erinevaid kollisioonilahendamis algoritme on kolm. Esimene leiab uue lahtri valides tabelis lihtsalt järgmise. Teine algoritm liigub tabelis edasi vastavalt etteantud sammule. Kolmas arvutab vastavalt valemile
    (s = (h mod (T-2) +1)) eraldi sammu igale sõnale.
    Sõnade paigutamiseks on üldse ülesandes kokku neli algoritmi . Viimane võimalus ei kasuta lineaarset tabelit, nagu eelmised kolm, vaid jaotab selle kolme sõnalistesse pakkettidesse. Kokku on tabelis 11 paketti, seega 33 lahtrit sõnade paigutamiseks.

    ALGORITMIDE EFEKTIIVSUSE HINNANG
    Katsete graafikute uurimisel selgus, et kui paiskadresseerimist kasutada mõne suure reaalse tarkvara väljatöötamisel, tuleks paisktabel võtta võimalikult suur (umbes 60% - 70% suurem, kui tegelikult andmete hoidmiseks vaja oleks). See tagaks andmetele kiire juurdepääsu, kuna kollisioonide arv on seda väiksem, mida suurem on paisktabel.



    VÕRDLUSTE ARVU SÕLTUVUS TABELI TÄITUVUSASTMEST ( GRAAFIKUD )



    6
  • LAC-5700 operatsioonisüsteemid-töö 2 #1 LAC-5700 operatsioonisüsteemid-töö 2 #2 LAC-5700 operatsioonisüsteemid-töö 2 #3 LAC-5700 operatsioonisüsteemid-töö 2 #4 LAC-5700 operatsioonisüsteemid-töö 2 #5 LAC-5700 operatsioonisüsteemid-töö 2 #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Antud on ülesande tingimused, algandmed, arvutuste ja paigutuste selgitused, algoritmide efektiivsuse hinnang.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    80
    pdf

    Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

    1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust:

    Informaatika
    thumbnail
    16
    pdf

    Algoritmid

    1. Algoritm. Algoritmi omadused. Keerukus. Ajalise keerukuse asümptoodiline hinnang. Erinevad keerukusklassid. Algoritm on mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrammi abil. Algoritm peab olema määratud nii täpselt, et seda suudaks täita isegi arvuti. Täidetavaid samme ei tohi olla liiga palju. Algoritm peab lahendama ülesande õigesti erinevate sisendandmete korral. Algoritmi 5 olulist omadust: 1. Lõplikkus. Algoritmi töö peab lõppema peale lõpliku arvu sammude läbimist. 2. Määratletus. Algoritmi iga samm peab olema rangelt ja ühemõtteliselt määratud iga juhu jaoks. 3. Sisend. Algoritmil on sisendandmed, mille hulk võib olla null. 4. Väljund. Algoritmil on vastus(ed), millel on täpselt määratud seos sisendandmetega. 5. Efektiivsus (tulemuslikkus). Algoritm peab olema nii lihtne, et on lõpliku ajavahemiku jooksul pliiatsi ja

    Analüütiline geomeetria
    thumbnail
    150
    xlsm

    Informaatika I tunnitöö "Valemid"

    Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk"

    Informaatika I (tehnika)
    thumbnail
    40
    doc

    EXCEL - Tabelitöötlus

    Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls. Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ... Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks A1:H1, C2:K12 jne.). 4. Töö alustamine ja lõpetamine Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja tühi vihik (Book 1). Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi: · vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window . Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi ja valige menüüst Close All; · programmi sulgemiseks valige menüüst File/Exit

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    77
    xls

    Valemid lahendatud

    Valideerimine Pöördülesanne V =AL, S=2A+PL d 2 A=bh- 8 d P=2(b+h )-d+ 2 AL 3 2A+PL 2 V= 6 m S= 4 m 10 10 maksumus=hindV Nimede määramine Valideerimine Pöördülesanne Mis maksab üks korralik pilt? Geomeetria a 3 cm b 4 cm S Err:509 cm2 P Err:509 cm d Err:509 cm Materjalide ja töö hind Lõuend 12 Kr/cm2 Raam 25 Kr/cm Sidemed 14 Kr/cm Töö 100 Kr Pildi hind Err:509 Kr Pöördülesanne Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Väärtused ja tehted Võrdlused Testike ehk viktoriinike Küsimus Vastus Hinnang Mitu veergu on Exceli töölehel? 256 TÕENE Mitu rida on Exceli töölehel? 65536 TÕENE

    Informaatika
    thumbnail
    91
    doc

    Exeli õpetus

    12 2. Lohista sakk uude kohta. Lohistamise käigus on abiks väike kolmnurgake, mis näitab, kuhu sakk "maandub", kui sa hiire lahti lased. Töölehe peitmine Vahel võib parem olla, kui eemaldad avatud lehtede loendist soovitud lehe. Peitmine ei ole teatavasti sama, mis kustutamine. Peitmisega saad töölehe jälle soovitud hetkel ekraanile tuua. Peitmise töö käik on järgmine: 1. Ava peitmist vajav leht 2. Klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid nuppu Vorming 3. Klõpsake jaotise Nähtavus käske Peida ja too peidust välja ja Peida leht Nii eemaldaski programm töölehe ekraanilt. Peidust välja toomiseks ehk kuvamiseks samas kohas, kus leht enne peitmist asus, tee nii: 1. Ei peagi mingit eelnevat märkimist tegema. Piisab kui kursor on suvalisel töölehel. 2

    Informaatika
    thumbnail
    46
    doc

    Arvuti tark- ja riistvara

    Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer

    Arvuti õpetus
    thumbnail
    22
    docx

    Algoritmid ICD0001 - kordamisküsimused

    O", "väike-o", teeta, "suur-oomega" ja "väike-oomega"; nende definitsioonid ning põhiomadused. Mida miski täpselt tähendab. Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks (võib jääda lõputusse tsüklisse). Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. 5 tükki. Kõik iseloomustavad f ja g omavahelist suhet. f on hinnatav funktsioon, g on etalonfunktsioon. Definitsioonid on keerukuse konspektis ära toodud. Eksamil on

    Algoritmid ja andmestruktuurid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun