sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule. Eeskätt anti kodanikuõigus Rooma linnriigi elanikele, hiljem hakkasid seda saama ka teised. Kodanikuõigustega isikute arv kasvas pidevalt, kuid jäi siiski piiratuks. Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekuil (jus suffragii), passiivse valimisõiguse (jus honorum), edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii)
Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V
puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: Rootsi, Taani, Norra, Soome, Holland. · solidaarsuspõhimõte sotsiaalhüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik läbi kõrgete maksude. · Tavaliselt progresseeruv tulumaks, mille üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. · Igaühele on tagatud pensioni ja lastetoetuse baasosak saavad kõik, isegi, kui pole päevagi tööl käinud. Liberaalne heaolumudel: USA, Suurbritannia, Austraalia, Iirimaa. · riigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine
Positiivne oli aga, et Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistas Vene kolonisatsiooni ning võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. Baltikumis seati sisse asehalduskord, kuna taheti kindlustada Vene võimu Baltikumis. Selle iseloomulikud tunnused olid: muutus Eesti administratiivne jaotus, piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, mõisnikud said võrdsed õigused, kõikidele anti võrdne kodanikuõigus, võeti kasut. Pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Seoses Balti asehalguskorraldusega piirati omavalitsusstruktuuri ning uusi halduskord taotle impeeriumi piirimaade ühtesulat. Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.Omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem ning kõik see võis luua pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel.
Väljastpoolt kaitsesid linna müürid. Majades olid külalistetoa otstarvet täitev anderion. 13.Naised ei tohtinud osaleda. Jooksmine, maadlus, rusikavõistlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna
Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Läänemaa , Harjumaa, Järvamaa , Virumaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima vaid lühikeseks ajaks. 2) Poliitilised ümberkorraldused. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform
demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne konkurents- riigis on mitu ühte liiki tootjat mistõttu on nad konkurentsis üksteisega hääleõigus- igal kodanikul on õigus minna valima enda esindaja teatud valitsusse kodanikuõigus- need on näiteks riigikokku kandideerimise õigus, õigus teenida kaitseväes 10. polüarhia: kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 11. jätkusuutlik ühiskond: ühiskond mis ühendab majanduse arengut ja keskkonna kaitset rahuldab oma vajadused, kuid ei sea ohtu tulevased põlvkonnad osaleb aktiivselt tähtsate poliitiliste otsuste langetamisel
Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika
Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada rahvakoosolekutel. Kellel olid kodanikuõigused vabadel põliselanikest meestel Kellel puudusid naistel, orjadel,võõramaalastel Kuidas olid omavahel seotud riigikaitse ja kodanikuõigused- need kellel olid kodanukiõ olid ka sõjalised kohustused Polis vana kreeka linnriik Agoraa koosoleku ja turuplats.Vana kreeka linniriigi osa Chaironeia lahing 338 ekr, kreeka linriigid langesid makedoonia võimu alla.
puutumatusele, õigus vabalt liikuda, õigus eneseteostusele, igaühe omand on puutmatu ja võrdelt kaitstud. 3) Üksnes kodanikule kuuluvad õigused. Õigus sünnijärgselt anda oma kodakondsus lapsele edasi, õigus osutada vägivallale vastupanu, õigus valida tegevusala, elukutse ja töökoht, õigus valimistel osaleda, õigus saada kaitset välismaal olles, õigus luua ühinguid ja liite. 5. Leia alljärgnevast EV PS-le tuginevast loetelust 5 inimõigust ja 5 kodanikuõigust Kodanikuõigus - õigus kuuluda erakonda - § 48 Inimõigus - õigus riigi ja seaduse kaitsele - § 13 Kodanikuõigus - õigus luua poliitilisi parteisid - §31 Kodanikuõigus - õigus kandideerida kohalikesse omavalitsusorganitesse - § 60 Inimõigus - sõjaväeteenistuskohustus - § Inimõigus - õigus vabale eneseteostusele - § 19 Inimõigus - õigus tervise kaitsele - §28 Kodanikuõigus - õigus riigi kaitsele välisriikides olles - § 13
kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, sest saavad ise ka tasuta hüvesid. Iga laps saab lastetoetust, olenemata perekonna majanduslikust seisust. Pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi
antud riigimaade tagasivõitmist e reduktsiooni, mis tõi kaasa suurt vastuseisu aadlike poolt. Rootsi ajal algas talurahvakoolide asutamine ning avati Tartu ülikool. Seega haridusolud paranesid oluliselt. Põhjasõja tulemusel (1700-1721) algas Vene aeg. Aastal 1700 jõudsid esimesed vene väesalgad Narva ja hakkasid linna piirama. Vene ajal toimusid poliitilised ümberkorraldused: kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele ning muudeti ka pearahamaksu. Järelikult toimusid Vene ajal Eesti alal ulatuslikud ümberkorraldused, mis on aluse andnud tänasele haldusjaotusele. Võib öelda, et Eestil oli keskajal palju erinevaid valitsejaid, kuid kõige tänuväärsed teod toimusid siiski Rootsi ajal. Ega ilmaaegu rahvas räägi ,,Vanast heast Rootsi ajast". Tänuväärsemad teod oleksid näiteks Tartu ülikooli rajamine, rahvuskooli asutamine ja eesti kelle grammatika.
Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m. - võlgnik
Eesti ja Liivimaa alusel pidi aadlik oma tuludest kubermangu eesotsas 1 asevalitseja, kuningale raha andma. Siiski seda nimetati asehalduskorraks kasvas tänu sellele riigi (1783-1796). Uuendused: sessetulek, hariduse kasv, rüütelkonna kaotamine ja mõisnikele talupoegade olukorra võrdsete õiguste andmine. 2) linnades paranemine võrdne kodanikuõigus kõigile (vakuseraamatud), et ei majaomanikele, sõltumata rahvusest, saanks liialt koormistega tegevusalast. 3) linnade piinata. Nende alla kuulusid valitsemiseks loodi linnaduumad, rootsi ajal annetatud kuhu sai esindajaid ka mõisamaad. Haldus ja vähemjõukamatest kihtidest valida. 4) kohtureform. maksukorraldusest pearahamaks,
Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f. Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse g. Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi 8. Uued kultuurid ja usuvoolud- Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale
Saaremaa) Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru) pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga 1. mõlemas kubermangus ühine asehaldur 2. maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali 3. aadel kogu Eestis võrdne 4. võrdne kodanikuõigus majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast 5. linnaduumad (esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest) 6. ühtne pearahamaks, hingeloendused demokraatlikud elemendid, samas piirimaade ühtesulatamine Vm-ga pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks Positiivsed määrused valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed
(tegeles rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike org.-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks
· Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult · linna valitses linnaduuma, kuhu tuli valida aadlikud esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest · Baltikum ei pidanud maksma · Baltikum pidi maksma pearahamaksu pearahamaksu (maksid mehed) · kodanikuõigused olid linnas neil, kes · Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ning maaomanikele sõltumata rahvusest ja olid sakslased. tegevusalast · Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid · kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud. võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Rüütelkondade
2)a)Eestimaa kubermang mis koosnes 5 maakonnast(Viru, Harju, Lääne, Järva, Paldiski). b)Liivimaa kubermang,mis koosnes 5 maakonnast (Pärnu,Tartu,Saaremaa,Võru,Viljandi ja Setumaa).c) Setumaa kuulus Pihkva kubermangu. 3) Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. 4)12 linna, uuteks linnadeks võru ja paldiski(1784). 5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest. 6) Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele sõltumata rahvusest või tegevusalast. 7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2)
1. Katariina II uus asehalduskord: Eesti- ja Liivimaa eesotsa nimetati ühine asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma
maakonnast lõunapoolne osa, millest sai Võrumaa. Linnaõigused said maakonnakeskused: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Narva jäi Peterburi alla ja Setumaa Pihkvale. Eesotsas oli asehaldur, maanõunike kolleegiumid ja raad saadeti laiali. Kõigi mõisnike õigused olid võrdsed. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi. 9. Positiivsed määrused Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765
1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16. sajandi lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega asulat
Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik kodanikud olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus kui õigus valida või saada kohtult kaitset.Et riik seda kõike suudaks, on nendes riikides väga kõrged maksud. Liberaalne heaolumudel kehtib näiteks Ameerika Ühendriikides. Liberaalne riik ei näe oma ülesandena mitte heaoluteenuse osutamist, vaid kõrge tööhõive tagamist. Maksud on suhteliselt väikesed, inimesed saavad lõviosa oma palgast kätte, aga nende vastutus oma elu eest korraldamise eest on palju suurem kui Euroopa heaolumaade elanikel
· Armee suurus oli lubatust suurem ning muutus kohustuslikuks · Sisenes armeega Lääne-Saksamaale PT 3 Demokraatia aastatel 1920-1930 I maailmasõja lõpp näitas, et demokraatia oli püsivaim valitsemisvorm ning seetõttu valisid impeeriumite lagunemise järel uued vabariigid demokraatliku korra. Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida. Demokraatiat iseloomustavad: · Rahvas osaleb riigi valimistes · Kodanikuõigus nt. õigus kandideerida · Kodanikuvabadus nt. sõnavabadus Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa). Poliitilised liikumised. Liberalism ja konservatism kujunesid poliitiliseteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid pooldasid isiksuse vabadust ja vabaturu majandust. Peale esimest maailmasõda kaotasid pooldajaid. Konservatiivid pooldasidtraditsioonide säilitamist ja kehtivat korda. Said juhtivaks
Erikord välistas Vene kolonisatsiooni, säilitas maa kultuuri ja omapära Tihedam side Lääne-Euroopaga tagas kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes 13. Analüüsige Katariina II aegseid ümberkorraldusi Baltikumis. Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks? Miks? · Positiivsed: Riia kindralkuberner Browne kergendas talurahva olukorda ja edendas kooliharidust Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Pearahamaksuga seoses hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (rahvaloendused) · Negatiivsed: Reform taotles piirialade ajalooliste, usuliste ja rahvuslike eripärade kaotamist Uued omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all 14. Iseloomustage muutusi talurahva õiguslikus olukorras 17.sajandil.
kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab. - Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Soome pensionid on unistuseks nii mõnelegi eestlasele. Juba aastase tööga Soomes , teenib eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. 2) kõrge elatustase - keskmise eestlase elustandart on hea: auto,arvuti, telefonid-päris hea võrreldes võrreldes Aafrika riikidega . Eesti elustandardi nõrkust nätab see, et siia ei soovi tulla migrandid. - keskmise soomlase elatustaset iseloomustavad samad välised
iris, pl. irum õigus, eesõigus, privileeg, voli Pater m. s. patris, pl. patrum isa, pl. patriitsid, senaatorid Lx f. s. lgis, pl. lgum seadus, -eelnõu, reegel, korraldus, kohustus Familia f. s. familiae, pl. familirum pere, kodakondsed (k.a orjad) Idex m. s. idicis, pl. idicum kohtunik, otsustaja, hindaja Servus m. s. serv, pl. servrum teenija, ori Cvits f. s. cvittis, pl. cvittum kodanikuõigus, kodakondsus, kodanikkond dictum n. s. dict, pl. dictrum edikt, käsk, korraldus, ettekirjutus Caput n. s. capitis, pl. capitum pea, elu, õigusvõime, juht Officium n. s. offici, pl. officirum kohustus, kohus, teenistus, amet Status m. s. stats, pl. statuum seisukord, seisund, olukord Ms m. s. mris, pl. mrum komme, tava, harjumus, seadus Culpa f. s. culpae, pl
põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades
eestlaste õiguste mahasurumine omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Muutus Eesti ala administratiivne jaotus. Lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima väheseks ajaks. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused. Milles seisnesid nn positiivsed määrused
Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal. o Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Daatumid 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis 1765 kohalik kooliseadus nn koolipatent 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 esimene talurahva seadus 1804 esimene talurahva seadus ,,Iggaüks"
Järvamaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest või tegevusalast. Põhjalikult muudeti maksukorraldust- kehtestati pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama hingeloendusi, mis siiani ajaloolastele väärt informatsiooni annavad. 1765 kinnitas kindralkuberner Browne positiivsed määrused. Need olid talupoja elu kergendavad nõudmised mõisnike jaoks. Talupoeg sai õiguse vallasvarale
· L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus
kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes. Asehalduskord. 1783-1796. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) lisandus paldiski maakond. Liivimaal oli viis maakonda (Saaremaa, Võrumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa). Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike koleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida ka esindajaid vähemjõukamatest kihtidest. Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele. Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine,
Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa
(õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f. (abielu) naine, abikaasa
erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. Hakati nõudma mõisnikelt renti. Sellega paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul, andis ta mõisad mõisnikele tagasi, et saada heakskiitu ja toetust.1762.a tõusis võimule Katariina II, kes tegi palju muudatusi. Piirati nii rüütelkondade kui linnade omavalitsust. Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kugu tuli valida esindajad ka mitte eriti jõukatest kihtidest. Muudeti maksukorraldust. Tuli pearahamaks, hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus- omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis.
novembrist 2007. Variant A K.M leidis,et ametist kõrvaldamisega rikuti tema põhiõigust valida vabalt elukutset.Selliselt ei saanud ta ametist kõrvaldatud ajal vabalt elukutset valida. Analüüsi,kas K.M põhiõigusi(millist)võib olla antud juhtumil riivatud/rikutud PIIRAMISE KONTROLL 1)TEOORIA 2)KONKREETNE PÕHISEADUS SÄTE 3)KAASUSE ASJADUD' · Isikuline kaitseala-keda kaitstakse Eesti kodanik(nt Kirke Mets)prgh 29 keda? Vabalt valida tegevusala,elukutset ja töökohta(on kodanikuõigus,aga ka paragrafis igaüheõigus) · Esemeline kaitseala-mida kaitstakse (Taavi Annuse raamat,lk.352 "Elukutse vaba valiku piiramine") Mida? Kaitstakse elukutse vaba valikut. Piirangu tuvastamine-piirang on pandud elukutse kohta Piirangu formaalne õiguspärasus: · Piirangu materiaalne õiguspärasus -proportsionaalne: tegu ja tagajärg peab olema tasakaalus. Eesmärk:sekkumine,mida ma tahan saavutada sekkumisega? Sobiv:kas on vajalik?
Pihkva kubermangu. * Eesti- ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri. * Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur. * Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult * Linna valitses linnaduumad, kuhu tuli valida aadlikud. esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. * Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu. * Eesti- ja Liivimaa pidid maksma pearahamaksu. * Kodaniku õigused olid linnas neil, kes kuulusid * Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased. majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. * Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid * Kõigil mõisnikel (aadlikel) olid võrdsed õigused. aadlimatriklitesse kantud aadlikud. Mille poolest erines asehaduskord eelnevast valitsemisperioodist? 1) Valitsemine Senise 2 kindralkuberneri asemele tuli 1 asehaldur. 2) Haldusjaotus
· piirid mõisakoormistele · talupojal õigus mõisniku peale kaevata · 1783 seati sisse asehalduskord peale Katariina II surma taastati vana korraldus · loodi Paldiski, Viljandi ja Võru maakonnad · mõlema kubermangu ette tuli ühine asehaldur · maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele · linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL
Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru. Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa määrati ühine asehaldur; Maanõunike kolleegiumid, rüütelkonnad, raed saadeti laiali; Kõik mõisnikud E ja L omandasid võrdsed õigused; Linnades võrdne kodanikuõigus kõigile, olenemata rahvusest, tegevusest; Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad; Ühine pearahamaks, selle jaoks elanikkonna arvele võtmiseks korraldati hingeloendusi. POSITIIVSED MÄÄRUSED Hakati kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmise talurahva olukorra prandamiseks. Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma
balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes. Ta taotles Baltikumi seniste provintside kaotamist ning tihedamat liitmist impeeriumiga. (Taotles privileegide kaotamist!) Asehalduskord kehtis 1783-1796.a. Ümberkorraldused: EM ja LM ette ühine asevalitseja e. asehaldur; tekkisid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa; rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali; kõik mõisnikud said võrdsed õigused; linnades kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused. Mõis ja talu Erinevad mõisatüübid · Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele · Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder
Sotsiaaldemokraadid/Sotsialism Konservatism(Saksamaa, Liberalism (USA, Austraalia, (Rootsi, Norra, Holland, Soome, Prantsusmaa, Hispaania) Suurbritannia,Iirimaa,Eesti) Taani) 1.Töötava inimese palk peaks 1.Inimeste vabadus ja võrdõi- 1.Õigus saada sotsiaaltoetust, katma ka ülalpeetavate guslikkus ning minimaalriik. tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu pereliikmete vajadused. 2.Turukonkurents viib hinnad õigus valida või õigus pöörduda 2.Sotsiaalpartnerluse tugevus- alla. Madalad või nõrgalt kohtusse. tööandjate ühendused ja astmelised maksud. Mida 2.Varanduslike erinevuste vähen- ametiliidud korraldavad mit- kõrgemad on kutseoskused, damine
· lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks · Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali · uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel · mõisnikud said võrsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile maaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast · linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajad ka vähemjõukamatest kihtidest · Eestimaal võeti kasutusele pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi EESTI MÕISA JA TALUMAJANDUS, TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD · u 1000 mõisat - kõige enam era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Soome on sõjajärgsest ülesehitusperioodist saadik järjekindlalt järginud põhjamaise heaoluriigi poliitikat. Üks selle olulisi tunnusjooni on riigi aktiivne hoolitsus kõigi kodanike, ka ülalpeetava
Kõik põhi valitsuse meetodid on pandud ühte praktikasse. Häälteenamusega otsustamiseprotsess on esindatud ka Komisjonis, Parlamendis ja Nõukogus. Output (väljund) Üldiseks ideeks on see, et valitsuse tulemus peab olema legitiivne, mis tähendab, et see peaks olema laialdaselt aksepteeritud (üldtunnustatud). Valitsus toimib nii, nagu on rahvale lubatud ehk rahva soovi järgi. Feedback (tagasiside) Üldiseks ideeks on kodanikuõigus. Inimesed pole mitte lihtsalt valitsuse subjektid vaid nad väärtustavad selle juhtimist ja käituvad vastavalt. Valitsussüsteem peaks olema avatud kodanike vajadustele ja nõudmistele. Demokraatia ei saa eksisteerida ilma kodanikuühiskonnata. Parlamendis ja Nõukogus on näha tagasiside elemente. Uue Rooma lepingu järgi on vabaduse ja õiguste mõisted saavad konstitutsionaalse staatuse. EL-i avalike suhete juhtimise mõju EL-i demokraatiale
saatuslikuks kuhuneda. VENE VÕIMU KINDLUSTUMINE BALTIKUMIS 1762. sai Venemaa troonile Katariina II, kes taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Pearahamaksu, laiendati nüüd ka Eesti- ja Liivimaa alatele. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Et vältida pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. aastal põhijoontes varasem valitsemisviis. MÕIS JA TALU: AGRAAROLUD VARAUUSAJAL Kõige enam oli rüütelmõisasid, teise suurema rühma moodustasid kroonumõisad,
1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes – need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaaviamaad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või
1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi käes need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad
annaabi.ee 
