1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühits
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juur
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, nemad aga ei tunnistanud teda
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEK
MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI ANTIIKKULTUURIPÄRANDIT, MIDA RIKASTATI IDAPOOLSETEST KULTUURIDEST PÄRIT JOONTEGA. ARAABLASTE VAHENDUSEL SAID EUROOPAS TUNTUKS ARAABIA NUMBRID, ARV 0 JA MALEMÄNG NING LISAKS PALJUD EUROOPAS ÜLDKASUTATAVAD ARAABIAKEELSED MÕISTED. ISLAM ON OLULISELT MÕJUTANUD MAAILMA AJALUGU NING TÄNAPÄEVA. KAS ON PÕHJUST KÕNELDA ISLAMI TSIVILISATSIOONIST? PÕHJENDAGE. USK ON SEE, MIS ÜHENDAB USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD OMA KÄITUMISE JA JA KOMBED NING MILLE PÕHJAL NAD PEAVAD OMA PÜHA SÕDA USKUMATUTE VASTU (ENESETAPUTERRORISTID). USK ÜHENDAB RAHVUSEST HOOLIMATA. KOGU ELUKORRALDUST VALITSEB ISLAMI USK.
maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda. Arendati loominguliselt edasi antiikkultuuripärandit, mida rikastati idapoolsetest kultuuridest pärit joontega. Araablaste vahendusel said Euroopas tuntuks araabia numbrid, arv 0 ja malemäng ning lisaks paljud Euroopas üldkasutatavad araabiakeelsed mõisted. Islam on oluliselt mõjutanud maailma ajalugu ning tänapäeva. Kas on põhjust kõnelda islami tsivilisatsioonist? Põhjendage. Jah, sest neil on oma usk ja Jumal, millesse usuvad; Islamiusku inimesi on maailmas väga palju nad on väga ühtehoidvad ning seetõttu on nende usk püsinud siiani; Islamil on oma pühakoda (mosee), kus tehakse palvekummardusi; neil on oma araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". USK ON SEE, MIS ÜHENDAB USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD
nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis") 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust. Seega luues antud ,,teooriat" allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi. 24) Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus
Kõik kommentaarid