Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu islamist (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Islam - Islam(tähendab alistumist 'Allahi' tahtele) on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.

Esitatud küsimused

  • Mis on sakrament?
  • Mitu sakramenti on?
  • Mis on klooster?
Ajalugu
1. Kuidas mõjutas ristiusu  kirik  keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a)  haridus  ; b) 
kunst ; c) kirjasõna – a) kirik korraldas kooliharidust
3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. – 1) usutunnistus – seisneb kuulutuses, et 
pole teisi jumalaid  Allahi  kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2)  palve  – tuleb 
sooritada  nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3)  almus  – rahaline  annetus
millega  moslem  saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast – tähendab keeldu 
süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) 
palverännak Mekasse – moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta 
viimasel kuul.
4. Mis on  sakrament ? Mitu sakramenti on? – Sakrament on kiriku õnnistav toiming. 
Sakramente on 7 tükki.
5. Benedictuse  kloostrielu reeglid – 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja 
kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) 
tuleb  loobuda  kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka  omaenda  tahtest.
6. Mis on  klooster ? Miks loodi? – Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja 
elukambrite  kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades 
majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. 
Benedictus oli  pettunud  kaasaegses kloostrielus ja otsustas siis omaenda 
äranägemise järgi kloostri asutada.
7. Suur kirikulõhe – Oli kiriku lõhenemine  kreekakatoliku  ja roomakatoliku kirikuks 
aastal  1054 . Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 
8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu 
Euroopasse. – 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia  numbrid; 3) paljud Euroopas 
kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks  alkeemia , tariif, algebra ; 4) 
araabia keel ja Koraan.
9. Mõisted – 1) katedraal ehk  toomkirik  – piiskopkonna  peakirik ; 2) Missa – 
armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär – kristluse  levitaja ; 4) preester – jumala ja 
inimese vaimulik vahendaja; 5) peapiiskop  – piiskopkonna kõrgeim ülevaataja: 6) 
Islami usu rajaja – Muhamed; 7) moslemite jumal – Allah ; 8) Šiiidid – moodustavad 
suniitide järel islami suuruselt teise suuna; 9) medresed – Araabia kõrgkoolid; 10) 
džihaad – islami usukohustus; 11) 622 pKr – moslemite ajaarvamise algus; 12) 
Bütsantsi lõpp – 1453; 13) sunna ja  sariaat  – koraani täiendavad raamatud.
Ajalugu islamist #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Daniel Krevald Õppematerjali autor
10. klass Islam

Sarnased õppematerjalid

Kirik ja klooster
2
docx

Kirik ja klooster

1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühits

Ajalugu
Keskaeg - Usud
4
doc

Keskaeg - Usud

Usume keskaega Mõisted Paavst ­ Roomakatoliku kiriku pea Apostel ­ Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis ­ Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal ­ toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra ­tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon ­ Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit ­ erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ­ ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio ­ saatmine, lähetus). Karolingide renessanss ­ Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juur

Ajalugu
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj  Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine.  Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj  529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.  Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj  622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,

Ajalugu
Islami teke ja levik - Islami kultuur
3
docx

Islami teke ja levik - Islami kultuur

Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, nemad aga ei tunnistanud teda

Ajalugu
Bütsants-araabia-vana-vene riik
2
doc

Bütsants, araabia, vana-vene riik

AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEK

Ajalugu
Ajalugu 10-klass - Usk
1
docx

Ajalugu 10. klass - Usk

­ MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI ANTIIKKULTUURIPÄRANDIT, MIDA RIKASTATI IDAPOOLSETEST KULTUURIDEST PÄRIT JOONTEGA. ARAABLASTE VAHENDUSEL SAID EUROOPAS TUNTUKS ARAABIA NUMBRID, ARV 0 JA MALEMÄNG NING LISAKS PALJUD EUROOPAS ÜLDKASUTATAVAD ARAABIAKEELSED MÕISTED. ISLAM ON OLULISELT MÕJUTANUD MAAILMA AJALUGU NING TÄNAPÄEVA. KAS ON PÕHJUST KÕNELDA ISLAMI TSIVILISATSIOONIST? PÕHJENDAGE. ­ USK ON SEE, MIS ÜHENDAB ­ USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD OMA KÄITUMISE JA JA KOMBED NING MILLE PÕHJAL NAD PEAVAD OMA PÜHA SÕDA USKUMATUTE VASTU (ENESETAPUTERRORISTID). USK ÜHENDAB RAHVUSEST HOOLIMATA. KOGU ELUKORRALDUST VALITSEB ISLAMI USK.

Ajalugu
Ajaloo kordamine teemal islam ja araabia
2
doc

Ajaloo kordamine teemal islam ja araabia

­ maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda. Arendati loominguliselt edasi antiikkultuuripärandit, mida rikastati idapoolsetest kultuuridest pärit joontega. Araablaste vahendusel said Euroopas tuntuks araabia numbrid, arv 0 ja malemäng ning lisaks paljud Euroopas üldkasutatavad araabiakeelsed mõisted. Islam on oluliselt mõjutanud maailma ajalugu ning tänapäeva. Kas on põhjust kõnelda islami tsivilisatsioonist? Põhjendage. ­ Jah, sest neil on oma usk ja Jumal, millesse usuvad; Islamiusku inimesi on maailmas väga palju nad on väga ühtehoidvad ning seetõttu on nende usk püsinud siiani; Islamil on oma pühakoda (mosee), kus tehakse palvekummardusi; neil on oma araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". USK ON SEE, MIS ÜHENDAB ­ USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD

Ajalugu
Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele
8
doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis") 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga ­ kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust. Seega luues antud ,,teooriat" allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi. 24) Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun