......................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumine.......................................................................................................7 3. Klassiruumi kohandamine..................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 ALLIKAD.................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS
Regivärss Kas pean tõesti ärkamaie, kooli manu tõttamaie, voodist välja astumaie, dusi alla minemaie, hiljem riide toppimaie, uksest välja tormamaie, bussi pääle jooksemaie, klassiruumi astumaie, koolitükke tuupimaie, lõpuks kodu roomamaie.
on soovitatavalt 3.-4. vahetunnil. Kui koolis ei jätku ühes vahetuses piisaval arvul õpilaskohti, võib kooli õppetegevust korraldada kahes vahetuses. Teise vahetuse tunnid lõpevad hiljemalt kell 20.00. Ühe õppepäeva tunniplaanis peavad humanitaarained vahelduma reaal- ja oskusainetega, arvestades, et üldjuhul on õpilase õpi- ja töövõime suurem päeva esimesel pooles ning teisipäeval ja kolmapäeval. Välis- ja siseõhu temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele Kui klassiruumi õhutemperatuur langeb alla 15 ºC, tohib: 5. - 12. klassi õpilaste õppetunde lühendada; 1. - 4. klassi õpilaste õppetunnid ära jätta. Õppetunnid jäetakse ära kui: 1. klassiruumi õhutemperatuur on alla 13 ºC. 2. välisõhu temperatuur on: miinus 20 ºC ja madalam maakooli 1. - 4. klassis; miinus 25 ºC ja madalam maakooli 5. - 9. klassis; miinus 24 ºC ja madalam linnakooli 1. - 4. klassis; miinus 28 ºC ja madalam linnakooli 5. - 9. klassis.
.................................................................................... 15 LISAD.................................................................................................................... 16 Lisa 1. Turundusplaan järgnevaks poolaastaks..................................................16 1. ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE Minu poolt pakutav teenus on õpiabi kooliõpilastele. Teenust pakume Rakvere Reaalgümnaasiumi klassiruumides, kus on vajalikud tarbed õpetamiseks. Ühe klassiruumi rent on 5 eurot tunnis. Me pakume grupitunde kahele kuni kuuele inimesele. Üks õpiabi tund ühele õpilasele maksab 6 eurot. Õpiabi tunnid toimuvad tavaliselt peale koolitunde, vajadusel võime anda tunde ka õpilaste soovitud ajal. Soovi korral võime ka nende kodus tunde pidada. Küsitlusest selgus, et huvi õpiabiteenuse vastu on suur, kuid teenusepakkujaid on väga vähe. Õpiabi pakume matemaatikas, keemias, füüsikas, vene keeles, inglise keeles, vastavalt
Laboratoorne töö nr. 5 Elektrotrontahhümeeter, nurkade mõõtmine Enne tahhümeetriga töö alustamist tuli avada statiiv ühte klassiruumi põrandale märgitud punkti (PP-3), asetades statiivi jalad selleks ettenähtud aukudesse, seejärel kinnitada tahhümeeter kinnituskruviga statiivi külge. Peale seda tuli instrument loodida, kasutades selleks tahhümeetri küljes olevat vesiloodi. Selleks tuli esmalt tahhümeeter pöörata nii, et vesilood paikneks kahe alusetõstekruviga. Neid kahte kruvi üheaegselt ja vastassuunaliselt keerates saime vesiloodi mulli keskele
põhimõtetega. 3. KASUTATAVATE VAHENDITE LOETELU Valgustustiheduse mõõtmiseks kasutasime kaasaegset luksmeetrit. 4. TÖÖ KÄIK 1. Määrasime mõõtepunktide asukohad 2. Tutvusime seadmega. 3. Lülitasime seadme tööks sisse. 4. Mõõtsime valgustustiheduse määratud punktides. 5. Analüüsisime mõõtmistulemusi. 5. TÖÖ TULEMUSED Mõõtmistulemused kunstliku valgustusega klassiruumis ja mujal TTÜ majandusteaduskonna õppehoones Koplis. Lisatud on ka klassiruumi plaan, kus on märgitud kohad, kus mõõtmised toimusid. MÕÕTMISE KOHT VALGUSTUS-TIHEDUS (lx) Klassiruumi: 1 440 2 570 3 423 4 325 5 500
tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, mis oli pilgeni rahvast täis - seda tunnet ei unusta ma iial. Kõik seisid meie austuseks püsti ja üksteise järel sammusime me oma toolidele. Olles kuulanud direktori ja õpetaja juttu jõudis lõpuks kätte ka aabitsate jagamise aeg. Mina sammusin koos isaga vapralt oma aabitsale järgi ja surusin direktoriga kätki. Pärast seda
1. Töö eesmärk: Kuna tootmisruumide valgustustingimustest sõltub suurel määral töö tootlikkus ja töötajate tervis, toodete kvaliteet ning töö ohutus, siis on oluline, et valgustustingimused oleksid normikohased. Kuigi valgusele reageerib esmajoones nägemiselund, mõjutab see ka organismi. Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570
Laboratoorne töö nr. 9 Pindade määramine Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM- 1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud...
Eõppe korraldus Sisukord - Mis on e-õpe? - Mis on e-õppe eelduseks? - E-õppe korraldus - E-kursus - Miks valida e-õpet? - E-õppe eesmärgid - Võrdlus - Kasutatud allikad Mis on e-õpe? · Tehniliste vahendite kasutmine õppeprotsessis · Õpetamine osaliselt või täielikult arvuti ja internetivahendusel · IKT kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi · Õpe, mis toimub veebikeskkonnas Mis on e-õppe eelduseks? · Õpetaja huvi · Arvutite olemasolu · Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi erinevatel tasanditel, et õpetajatel oleks võimalik ja motiveeritud IKT -d õppetöös tulemuslikult rakendada ning õpilastel e-
STIILIÕPETUS Jutustus Esmaspäeva Hommik Hommikul ärgates sadas vihma. Ma olin jälle sisse maganud ning sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa paar võileiba ning jooksin bussile. Kooli jõudes nägin klassikaaslasi, kes mind naeratades tervitasid. Seejärel suundusin esimesse tundi. VIKERKAAR TÄPSUSTUSED Violetsel hommikul ärgates sadas Esmaspäeval, 15. novemberil, kell 7.15 indigovihma. Ma olin jälle siniselt sisse hommikul ärgates oli sadanud juba 2 mm maganud. Rohelusse kiirustades haarasin vihma. Ma olin maganud 45 minutut sisse ning kaasa paar kollast võileiba. Ruttasin sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa oranzile bussile. Punasesse kooli jõudes kaks võileiba, ühe 0,5cm paksuse vorstiviiluga algas esimene tund. ning teise 5cm² juustulõiguga, ning kiirustasin ...
koostada õpilastele tööleht. Õppekäigu õnnestumiseks on oluline, et õpetaja on jaganud lastele juhendid ja ka juhised, kuidas õppekäigul käituda. Juhendi koostamisel peab õpetaja veenduma, et juhend oleks selge, sest õpilane ei pruugigi olulisi asju märgata. Oluline on ka õpetaja juhendamine ka õppekäigul olles, sest õpilaste tähelepanu võib väljaspool klassiruumi kergesti kaduda. Õpetaja peab tegema õppekäigust kokkuvõtte. Kokkuvõttev arutelu peab olema õpetaja ja õpilaste jaoks tähtis. Lapsed peavad õppekäiku suhtuma kui tõsisesse õppetöösse, sest seda mitte tehes võivad lapsed arvata, et õppekäik on meelelahutus ning ei seosta seda tõsise õppimisega. VIRTUAALNE ÕPPEKÄIK ÜLEMISTE VEEPUHASTUSJAAMA Õpieesmärk: õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub
murru joon on alati võrdusmärgiga kohakuti. Ajaloo õpetajale luban, et loen iga päev postimeest, ei unusta ühtegi aasta arvu ega mainitud nime, ning arendan välja fotograafilise mälu. Kunstiõpetajale luban, minu kujutlusvõime ei piirdu südamete ja lillekestega. Õpetaja Raidmale vannun, et hoian tema klassimööblit kui enda hingevarandust ja ei kiigu kunagi ühelgi tema toolil. Õpetaja Mandrele luban, et ei kohtle tema klassiruumi kui baari või sööklat ning luban alati ära õppida kõik 100 kuulamist, mis on igaks kontrolltööks üles antud. Tõotan likvideerida kõik konkureerivad rebased,et minust saaks parim rebane kõikide rebaste seas. Mina, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi rebane, kannan oma tiitlit uhkusega kuni dementsus võtab mult mälu. Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind suu, sõra ja marutaud.
65874 54186 8 42 0,5 65874 54188 9 74 0,5 65874 54187 10 76 6 65874 54185 11 32 4 65874 54186 12 25 6 65873 54184 13 96 7,5 65874 54181 14 16 6,5 65874 54182 15 28 4 65874 54184 16 16 3,5 6. Hoonete pindala arvutused 7. Klassiruumi mõõdistamine Mõõtmistulemused Mõõtmistulemuste järgi joonestatud klassiplaan 8. Nivelleerimiskäik kahe reeperivahel Sidumatuse arvutused 9. Projektkõrguse väljamärkimine ja kalde määramine
Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea võimalus näiteks õpetaja lahkub klassist. Nüüd aga spikerdamise hea külje juurde. Arvan, et spikerdamine aitab inimesel
Väikses ruumis või saalis (mahuga <1000m3), kus heliväli on hajutatud, on keskmine neelduvus vähem kui 0.3. Kaja pikkuse kalkuleerimiseks saab kasutada empiirilist valemit, mida nimetatakse Sabine'i valemiks: RT = 0.16 x V / A T = kaja pikkus, s V = ruumi maht, m3 A = (Σ pindala (S) x α) = ruumi neelduvuse ala, m2. Ruumi neelduvuse ala A on iga pindala S'i ja selle neelduvuse koefitsiendi korrutis. Näiteks, kui soovitud kaja pikkus klassiruumis on 0.8 sekundit ja klassiruumi mõõtmed on 6 x 10 x 3 m ning kavas on kasutada 45 m 2 heli neelavat laematerjali, siis mis oleks vajaminev materjali neelduvustegur? Vastus: A = 0.16 x V/T = 0.16 x 180/0.8 = 36 m2 x α = 36/45 = 0.8 Optimaalne kaja pikkus sõltub ruumi suurusest, materjalist ning tüübist. Kõik objektid, mis on paigutatud ruumi, kaasaarvatud inimesed ja nendega kaasas olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust. Ruumid kõnepidamiseks vajavad lühemat kaja pikkust, kui ruumid muusika jaoks
Kunsti alalt võis leida vajalikud kunstitarbed ja üles pandud joonistused. Ruumi ühisosast võis leida tabeli nädalapäevadega; digitaalse- ja analoogkella ja maailmakaardi. Arvan, et kõik ülaltoodu peaks klassis vähesel või rohkemal määral esindatud olema. Oluline on siin juures ka värvide harmoonia, klassiruum ei tohiks olla ka liiga kirju, sest muidu ei suuda laps kontsentreeruda. Lapsele peab õppimine paistma võimalikult huvitavana ning olema kergesti hõlmatav. Klassiruumi üldises ülesehituses peab kindlasti olema koht, kus iga päev kogunetakse ja tehakse kõike koos. Video soovitas selle tekitada klassi keskele, mis oleks ümbritsetud õpisaarekestega, mis omakorda koosneksid igaüks paarist töölauast. Kasvatajal peab olema oma kindel tool või padi, mis näeks välja piisavalt atraktiivne, et pisikesed sooviksid seal ise istuda. Kasvataja kohal klassi ees saavad nad näiteks raamatut ette lugeda
auguraud ) · Flip chart + stand / easel pabertahvel + alus · Special requests erisoovid · Catering / food & beverage toitlustamine · Evening reception õhtune vastuvõtt · Hospitality room vastuvõtu ruum · Syndicate room ( for group works ) lisaruum · Synchonised translation sünkroon tõlge · Room set-up ruumi paigutus · Theatre style teatristiil · Classroom style klassiruumi stiil · Conference style konverentsi stiil · U-shape u-kujuline · Hollow square neli nurkne sees tühi stiil · Round tables ümmargused lauad · Socket- pistikupesa · Switch- lüliti · Plug-lüliti · Extension (cord)-pikendusjuhe · Event-üritus · Extra fee-lisatasu 3. Hotel Booking form- Broneeringuleht · Booking- broneerimine · Make a reservation / booking ; to reserve / to book broneerima · Forename/ first name- eesnimi
2.3. Laud sobiva kõrgusega, et mitte rikkuda lapse rühti 1.2.4. Abivahendina kasutada raamatualusttahvel 1.3.1. hästi valgustatud, puhas (et oleks tagatud kontrastsus), tahvlile tuleb kirjutada suurelt 1.3.2. kriit silmapaistva värvusega 1.3.3. nägemispuudega õpilasega klassis kasutada tahvlit minimaalselt 1.3.4. vaegnägija peaks istuma tahvlile võimalikult lähedal 1.4. muud reeglid 1.4.1. Nägemispuudega õpilasele tuleb klassiruumi tutvustada, näidata potentsiaalseid ohuallikaid 1.4.2. Laps peab hästi orienteeruma nii koolimajas kui selle ümbruses 1.4.3. Varakult tuleb alustada orienteerumis- ja liikumisõpetusega ja igapäevaste toimingute õppimisega 2. sobilikud õppematerjalid 2.1. matt paber, kontrastsed materjalid, vajadusel suurendada kirja töölehel 2.2. Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all, lugemisraam 2.3. Võimalusel heliraamatute kasutamine
arv, nende väga erinev tase ja käitumisega seotud probleemid panevad õpetajate juhendamise edukuse kõvasti proovile. (Scott jt, 2007) Harrison J. jt väidavad, et teatud käitumine on vastumeelsete stiimulite eest põgenemise või vältimise tulemus, mis on negatiivse sarrustamise paradigma aluseks. Põgenev ja vältiv käitumine on vastuseks mitmesugustele stiimulitele, milledel on erinev taust, erinevad osalejad ja nende kombinatsioonid. Klassiruumi suhtluses õpetaja ja õpilase vahel võib juhtnööride andmise keel olla üheks vastumeelseks stiimuliks. Negatiivse sarrustuse paradigma abil saab mõista mõningaid õpetaja-õpilase vahelisi vastasmõjusi. Pakutakse välja, et emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased, kel on ka keelepuue, võivad valesti mõistetud juhtnööridele reageerida kui vastumeelsele stiimulile. Näiteks, õpilane, kes ei mõista õpetaja poolt antud
Rühmatöö võib olla enam kui kaheliikimelises grupis kuni kogu klassi koostööni välja. Rühmatöö liigid: Rühmatöös võivad olla kõikidel liikmetel ühed ja samad ülesanded. Näiteks on ülesandeks analüüsida kodukandi rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu. Rühm istub koos arvuti taga, otsib andmeid, paneb neid kirja ja analüüsib tulemusi. Kuid võib ka anda mõnedele õpilastele erinevad ülesanded. Näiteks mõned õpilased rühmast teostavad klassiruumi põranda mõõtmist, mõned otsivad internetist põrandavärvide hindu ja palju värvi kulub, pärast koos arvutatakse, kui palju kulub raha klassi põranda värvimiseks. Rühmatöö ülesanded võivad olla ka igal õpilasel erinevad. Seejuures võib anda ülesandeid ka erineva raskusastmega, kusjuures rühm peab need "õiglaselt" ära jagama ning kindlustama, et kõik liikmed enda ülesannetega toime tuleks.
· Kui lapsel vasak käsi tugevalt domineerib, on mõttekas lõikamiseks kasutada spetsiaalselt vasakukäelistele mõeldud kääre. · Jälgi, kuidas lapsed istuvad. Hea oleks, kui paremakäeline laps istub pingis paremal ja vasakukäeline vasakul, sest niimoodi ei põrka nad küünarnukkidega pidevalt kokku. Samuti võib kaks vasakukäelist last kokku istuma panna, rõhutamata samas vasakukäelisust kui mingit erilist nähtust, et lapsed end ebamugavalt ei hakkaks tundma. · Ka klassiruumi paigutuses peaks arvestama nii vasaku kui paremakäeliste lastega. Eelkõige tuleks vaadata, et laps ei peaks õpetaja või tahvli nägemiseks liialt oma pead või keha keerama. Vasakukäelistele sobib üldjuhul rohkem ruumis paremal pool istumine. Kas vasakukäeline laps vajab spetsiaalvahendeid? Sõltub lapse vanusest. Eelkõige peaksid vanemad ja õpetajad olema julgustavad ning vajadusel üksteisega koostööd tegema
Harjutuste vormistust: vanuseaste; vahendid, harjutuse läbiviimise kirjeldus. Suhtlemine peab olema sõbralik ja julgustav, tagasiside kindlasti positiivne ja last toetav. Eriti kunstiõpetuses pole valesid vastuseid või lahendusi, eksimustest saabki omanäolisema ja enesekindlamana edasi minna. Mida vaheldusrikkamad on tunnid nii sisu kui materjalide poolest, seda loovam on õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, leian sodist huvitavaid kompositsiooniosi. Soovitan õpilasel jätkata, aga tunni teemaga haakuvalt ja ainevihikusse. Nii tekivad lapsel seosed ka ebameeldiva, talle ebahuvitava aine või teema sidumiseks talle meeldivaga, ta saab üllatusena mitte märkuse vaid tunnustuse osaliseks.
v Tasuvusaeg: 2,3 aastat. v Kasutades sisseehitatud valgustusega LED-lampe kulub energiat aastas 1810 kWh, maksumusega 181 eurot. v Tasuvusaeg sisseehitatud valgustusega LED-lampide puhul oleks umbes 2 aastat. Kasutatud kirjandus Tiiu, T. (2011). ,,Praktiline valgustustehnika''. Tallinn: Eetel-ekspert. Tervisekaitsenõuded koolidele. (n.d.). Retrieved from https://www.riigiteataja.ee/akt/131052013012 Tamm, T. (2013, December 13). ,,Klassiruumi valgutus mõjutab õppeedukust'' Õpetajate Leht, pp. 15. Tamm, T. (n.d.). ,,Milline lamp valida hõõglambi asemele'' Keskkonnatehnika 5,pp. 19-20. 2012. a Varjas, T., & Oorn, A. (n.d.). ,,Tänavuse Nobeli füüsikapreemiaga tunnustati siniste leedide leiutajaid'' Elektriala 8,pp. 8-10. 2014. a ,,Taru ülikooli füüsikud ja Samsung teevad koostööd leedvalgustite arendamisel'' Elektriala 1, 21-21. 2015. a Tamm, T. ,,Leedlambid hõõglampide asemele?'' Elektriala 5, 26-28. 2012. a Tamm, T
Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale söödi hapukapsast või heeringat, keedeti ka körti või jahuputru. Kuna õpilased pidid juba kella 7-8 ajal magama heitma, et tulevalget kokku hoida, sisustati õhtutunde muinasjuttude pajatamisega. Kui keegi seda nõuet rahuldada ei suutnud, siis pidi ta otsima asetäitja või maksma ühe kopika. Korjatud kopikate eest
Osalt on olukorras süüdi täistopitud õppekava, sest materjali maht piirab õpetaja võimalust tunnis teemadega eksperimenteerida ja õpilastega vestelda. Samas ei saaks sellest ilmselt nagunii eriti asja, sest Eesti laps õpib tasa ja targu ega ole harjunud, kui teda sel ajal segatakse. Tulemuseks on passiivne intellektuaal, kelle teadmised on põhjatud ja faktikogu ilmatu, aga kui küsitakse seisukohta või analüütilist vaatepunkti, siis jääb klassiruumi või veel hullem eluruumi rippuma vaikus. Siinkohal meenub mulle, kuidas Saksamaalt tulnud pedagoogid hakkasid meie koolis eesti õpilastele tunde andma. Algus oli neile sokeeriv. Mõni kandis lausa särki kirjaga ,,Tõstke kätt" ja solvus, nähes eesti õpilaste ükskõiksust. Saksamaal tõepoolest ei ole innovaatilist e-kooli ja paberimajandust leidub seal palju, kuid inimfaktor on määravam ja tänu koostööle sirguvad sealt julged noored. Ma ei taha olla
tulemus siis, kui ülesanne on õpilasele väljakutse ning tal on selle väljakutse vastuvõtmiseks piisavalt teadmisi, oskusi ja mõistmist.3 Iseseisvalt uuritu teistega jagamine ongi just selline väljakutse. Samas annab see ka võimaluse õpilase arengut hinnata. Nagu praegugi käiakse praktikatel, saaks õppekeskkonna täiendamist pidada vahefinišiks. Ühe võimalusena võiks kasutada foorumeid, kus arutelu suunatakse. Nii peegeldaks kirjavahetus klassiruumi, kus õpetaja juhiks mõttekäiku, ent samas laseb õpilastel iseseisvalt jõuda probleemi või küsimuse lahenduseni. See soodustaks informatsiooni mõistmise ja rakendamise oskust, mille väärtus kasvab aasta-aastalt. Kuigi osavõtt oleneks endiselt suuresti panustajate iseloomudest, annaks seesugune vorm võimaluse sõna võtta ka nendele, kes muidu häbeliku või argliku loomuga, sest anonüümsus sisendab kindlustunnet. Suurenenud osavõtt
õpikuid kui need oli vene keelsed. Ainukesed eesti autorite tehtud õpikud olid Eesti ajaloo omad. ( Priedenthal-Manavald 2003: 133-135 ) 1954/55 . õ. a. Õpilaste arv oli tõusnud 450-ni ja klasse oli kokku 18 aga õppeaastal 1957/58 õpilaste järsk kasv 559-ni ( esimesse klassi võeti lausa 49 last ) . ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1962/63 õppeaastal valmis uus koolihoone, mis eelmistel kooliaastatel laiali pillutatud koolipere kokku tõi . Koolimajas oli 15 klassiruumi ja oli ette nähtud 600 õpilasele ( poistele oli eraldi tööõpetuseruum , keemia- füüsika klassid, muusika klass , söökla , aula ja õppevahendite ruum . Kool avati pidulikult 30. september 1961.a. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1970/71 õppeaastaks oli koolis õpilasi 716, mis küll kevadel langes 700-le ja õpetajaid oli 41. Kooli õppebaasi osas tehti olulisi muudatusi: ehitati bioloogiaklass, laiendati õpetajate tuba ja
läbi. Rahe üritas leida vähemalt oma kohta, aga kuna see ei õnnestunud lasi ta ennast maha. 4) Miks loobub Ernst õpetajakarjäärist? Ernst loobub õpetaja karjäärist kuna ta otsib elust midagi uut. Tema jaoks pole õige kuidas koolis süsteem toimib. See poiss, kes on füüsiliselt tugev, kes saaks sõjas hakkama, aga on vaimsetelt vähem võimekas ja ei suuda täita kõiki eeskirju, sümpatiseerib talle oluliselt rohkem kui poiss, kes on vaimselt võimekam, aga väljaspool klassiruumi möku. Õpetajana pidi ta aga karistama esimest ja kiitma teist. Ernst imetles Willyt, et too ei lasknud end sellistest mõtetest häirida. 5) Miks ütleb Georg Rahe: ,,Me oleme koormaks endale ja teistele."? Rahe ütleb nii, kuna kõik tahavad sõja unustada, aga nemad tuletavad seda meelde. Sõdurid ei suuda integreeruda korralikult ühiskonda. Isegi kui nad suudavad tagada edale varalise kindlustattuse, on psühholoogiline jälg igavene. Pole võimalik, et ühiskond,
temperatuur, kasutades selleks eelloetletud seadmeid. Kontrollida operatiivse temperatuuri vastavust nõuetele. 6 Järeldused: Ruumiõhu temperatuur oli tunni toimumise ajal 21.8 ºC. Kiirgavate pindade oma 22.9 ºC. Operatiivne temepratuur seega: (21.8 ºC+22.9 ºC)/2= 22.35 ºC. Operatiivne temperatuur vastas klassiruumi nõuetele, mis oli välja toodud standardis EVS-EN 15251:2007(2010). 7 2. ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010) Ruumiõhu niiskussisaldus peab olema ekspluatatsiooniks ettenähtud piirides, mis ei kahjusta inimeste tervist, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid, väldib veeauru
Õpetuse põhitaotluseks on kujundada I arengutaseme lõpuks omandatud baasoskuste harjumuslik sooritamine tuttavas situatsioonis. Arendamist vajab tegevusega kaasnev suhtlemine, oma tegevuse kommenteerimine. Suureneb õpilaste iseseisvus ja vastutustunne. 6.1.4.2. Õppetöös rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Võimaluse korral toimub õppetöö praktilistes elulistes situatsioonides väljaspool klassiruumi/koolimaja. 12 6.1.4.3. Õpetamine toimub kontsentrilisuse printsiipi järgides. Tundides käsitletakse sama teemade ringi mida I arengutasemel, kuid suurenenud on teadmiste maht ja tõusnud raskusaste. Toimetulekuõpe on loodud toetamaks mõõduka intellektipuudega õpilase arengut. Taas on õppevormi laiemaks eesmärgiks aidata intellektipuudega õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on positiivne, oskab ja soovib teha võimetekohast tööd ja peab ennast Eesti kodanikuks. Kokkuvõte
Mõisaaegsete vanade lagunendu puutreppide asemele ehitati kaasaegsed betoontrepid. Tekkis kaks trepikoda. Keskmisest osast varem ei pääsenud keldrikorrusele ja õpilastele tuli kogu aeg liikuda riietusruumidesse ühte kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti ümberehituslikus korras direktori ja kojamehe korteri alla (korterid valmisid 1962 a. veebruariks). Saal ja kolm klassiruumi said samal suvel uued puitpõrandad. Kogu koolimajas viidi läbi põhjalikud värvimistööd. 1963-1964 Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23
Paljud noored võitlevad lugemise ja kirjutamisega sel lihtsal põhjusel, et nad ei saa selgeid vaimseid pilte kirjutatud sõnadele. Nende sõnade ära tundmine on raske, kirjapilt on pidev võitlus ja nende käekiri on halvasti vormitud ja lohakas, sest nad ei saa visualiseerida kuidas sõnad peavad välja nägema. ( Caig, 2004, 68) Täiskasvanu abi kasutamine Ei ole üllatav, et düslektikutest õpilased toimetulekuks lugemisel, kasutavad täiskasvanute abi. Selleks on vajalik, et klassiruumi kliima oleks julgustav ja mõistmine, et abi otsimine täiskasvanutelt on tee õppimise paranemisele mitte läbi kukkumisele. Mõned düslektikutest õpilased võivad näidata märke hoopis erinevast kahjustatud õppimisest, selle ,, eneseväärikuse kaitsest" (Jackson, 2002). Kui nad on motiveeritud sellisest hoiakust on nad rohkem järjekindamalt. et õige raskusega lugemisülesanded on neile liiga rasked ja see võib neid viia töö vältimiseni. (Anderson, 2003, 8-9)
· Kinnitajaid sageli muuta (tüdineb ka neist) · Kodu ja kooli vaheline koostöö (nt päevikus iga päev õpetaja kirjutab ülevaate lapse käitumisest, kui palju +- punkte sai. Kodus vanemad tasustavad käitumist vastavalt) · Harjutada suhtlema väheste lastega. Soovitada vanematel kutsuda külla paar sõpra korraga. Suures grupis satub raskustesse. · Aeg-maha tehnikad. Eraldada laps tunni tegevusest selleks kohandatud klassiruumi ossa (1-2 min eluaastale). See pole karistus, vaid maharahunemiseks. Internaliseeritud probleemid (tundeelu häired, emotsionaalsed probleemid) Internaliseeritud probleemid · Kujunemisel 3 olulist komponenti ja nendevahelised interaktsioonid (Rubin ja Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni
Digitahvli tarkvaras sisalduva võimaluste paketi abil saab ettevalmistada kaasahaaravaid tunde. Kõik õpetajad, kes oma klassiruumis omavad digitahvlit võiksid mõelda uusima tarkvara versiooni ActivInspire installimisele, kuna alati on uutel versioonidel võimalused täiustatud. 3.3 Digitahvlita õpetajate arvamused Enamus õpetajatest jättis küsimustiku tagastamata, kuid vastused laekusid üheteistkümnelt õpetajalt. Kümme õpetajat avaldasid soovi saada oma klassiruumi digitahvel. Suurimate digitahvli plussidena nähti võimalust muuta tunnid huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Arvati, et õpilased võtavad tundidest aktiivsemalt osa. Õpetajate poolt hinnati võimalust materjali salvestada ja taasesitada. Veel arvati, et digitahvel lihtsustab õpetamist, sest valmismaterjalid võimaldavad tunde kiiresti ette valmistada. Kuigi Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamiseks piisab ainult sülearvutist,
Simuna kihelkonnakool oli 19. sajandi keskel ainuke kihelkonnakool Põhja-Eestis ning jäi mitme aastakümne jooksul Põhja-Eesti tähtsaimaks õppeasutuseks. Simuna kihelkonnakool kujunes arvestatavaks koolmeistrite ettevalmistamise kohaks. 1863. aastaks oli kihelkonnakoolis õppinud 247 last, nende seas 12 tüdrukut. 1907. a asutati Simuna Noorsoo Kasvatamise Seltsi eestikeelne erakool, kooli oma maja valmis 1908. aastal. 1965. a sai hoone juurdeehituse, lisandus 8 klassiruumi. 1997. a valmisid koolimaja uued ruumid ja kool kolis 1908. a valminud majast välja. Pidevalt tegutsev lasteaed on Väike-Maarjas 1951. aastast. Lasteaia üks rühm on Kiltsis. Kultuurilugu Rahvuslik ärkamine Väike-Maarja mail toimus 19. sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes siinses kultuuriloos pöörettekitavaks, sest tänu koolile sattusid
kk.-li või keskk.-li -keskkooli; NB! Konspektist on kasu siis kui see on ülevaatlik ja arusaadav. (Õpi targalt- konspekteerimine) Märkmete tegemine kas teksti lugemisel või loengu kuulamisel annab parima efekti, kui õpilane suudab esitust jälgida ja selles sisalduvat ümber sõnastada või resümeerida. Kui loengu kuulamine seisneb vaid lektori esituse üleskirjutamises, ilma et õpilane jõuaks edastavasse infosse süveneda, algab tegelik õppimine alles väljaspool klassiruumi. Õpilaste konspekteerimisoskuse kujundamiseks on soovitav anda neile enne iseseisvat tööd või loengu kuulamist õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele, millele töö käigus keskenduda. Arvukad uurimused kinnitavad, et selliste meetmete kasutamine koos konspekteerimise ja hilisema tulemuste analüüsiga muudab üldjuhul õpilaste õppimise tõhusamaks. (Krull 2000: 375) Kuigi tänapäeval on enamus loenguesitlusi ning muu õppimiseks vajalik internetist
Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal. mitmekultuuriline õpikeskkond . Uuringud on näidanud, et on piiramatud kasu mitmekultuurilisuse õppekava. Tegelikult, selle puudumisel võib olla tõeline takistus õpilastele. Multiculturalism lisab õpilaste (ja õpetajate) mugavus töötamisel eakaaslastega erinevatest rassidest ja etnilise taustaga. Läbi teosed klassiruumi, õpilased on varustatud teadmisi ja oskusi, et paremini mõista perspektiive oma klassikaaslastega. Nooruk piiraks on väga reaalne ja lapsed tulevad kooli eelarvamused poole erinevatesse rühmadesse. Õpetajad peavad olema tundlik seda. Kõik kasvatajad peavad kasutama meetodeid, mis aitavad lapsi arendada positiivset rassilise hoiakuid. alateadlik õppeprotsess / . Ei saa aru, et toimub õppeprotsess. Loominguline, loovtöö, mõtestamatu. , , . teadlik õppeprotsess ,
Mugavates ja kaasaegsetes tubades pesemisvõimalused ja tualett. Motellis on kokku 26 tuba ja 58 voodikohta- 22 kahekohalist tuba, 2 kolmekohalist ning peretuba neljale inimesele. Võimalus ka lisavooditele. Suures peosaalis ja kaminasaalis võimalik pidulikeks sündmusteks mahutada kuni 100 inimest. Peamaja esimesel korrusel asub kiirtoitlustus, kus rikkalikus bufeemenüüs igale maitsele midagi söödavat. Seminarimaja suur saal mahutab 50 inimest teatristiilis ja 40 inimest klassiruumi stiilis. Liaks veel kaks grupitööruumi. Kasutuses on kõik kaasaegsed töövahendid ja seadmed. Kaminasaalis peetakse ka seminare, mis mahutab 80 inimest teatristiilis ja 40 inimest klassiruumistiilis. Kõikides majades saab kasutada traadita internetiühendust. Lisamajutuskohaks on ka karavaniparkla, mis mahutab 50 karavaniautot. Iga auto jaoks on üks elektripistikupesa parkimiskoha juures. Pesemiseks on eraldi välja
lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi-
Individuaalsel tasandil kujundavad õpilaste valmisolekut distsiplineeritud käitumiseks praktiliselt samad tegurid, mis nende üldist õpimotivatsiooni. Ometigi ei tähenda see, et tugev õpimotivatsioon kindlustaks alati õpilase allumise koolikorrale. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Töö korraldamine klassis peaks algama õppekeskkonna füüsilisest kujundamisest. Klassiruumi ja õppematerjalide ettevalmistamine võib esmapilgul tunduda distsipliini kindlustamise seisukohast üsna teisejärgulisena. Ometi põhjustavad just materiaalsed olud, nagu koolipinkide ebasobiv paigutus, õppetehniliste vahendite ettevalmistus, õppematerjalide tülikas kättesaadavus jms, korrarikkumist, sest õpetaja tähelepanu koondub tehniliste probleemidega tegelemisele. Näiteks võib paljudes tundides näha olukorda, kus õpetaja
· oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab, kuidas neid kaitstakse saastamise eest; · tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme; · oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi; · mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; · väärtustab säästvat eluviisi. Õpetaja tutvub tasemetöö läbiviimis- ja hindamisjuhendiga 1 tund enne tasemetöö algust. Tasemetöö tegemiseks on aega 45 minutit. Tasemetöö on kahes variandis. Klassiruumi seintel ei tohi olla Eesti kaarti. Õpetaja juhendamisel täidetakse üldandmed õpilase ja kooli kohta. Ühiselt tutvutakse tasemetööga. Töö koosneb 13 kohustuslikust ülesandest ja ühest lisaülesandest. Lisaülesande tegemiseks vajab õpilane joonlauda. Kui töö on alanud, ei tohi õpilasi enam suunata. Tunni lõpus korjatakse tööd ära kõigilt õpilastelt korraga. Töö esilehele märgib õpetaja kolme õppeveerandi hinded, tasemetöö punktide summa
Neljasilmakohtumisel pannakse paika tegevuskava, mis toimib tavaliselt järgmise mustri alusel. Esimesena peaks õpetaja mudeldama(peegeldama) õpilasele ebasoovitavat käitumisviisi ja selgitada talle selle mõju kaasõpilastele(kasutades vihjepilte). Teisena peaks õpetaja õpilasega võtma uuesti läbi tegevuskava, kasutades ettevalmistatud vihjepilte ning siis peaks õpetaja julgustama last neid käitumisviise praktikas kasutama. Kolmandana peab silmas pidama, et klassiruumi jõudes peab õpetaja julgustama ja toetama õpilast harjutatud tegevuskava raames. Järgnevalt antakse lapsele tunnis tagasisidet ja õpetatakse teda ise oma ,,sooritust" tegevuskava raames hindama. Kolmanda peatüki nimi on ,,Programmi kavandamine". Selles on täpsemalt juttu, kuidas üles ehitada käitumistaastuse programmi. Iga käitumistaastuse programmi esimesel neljasilmakohtumisel on oluline selgitada, miks õpilane ja õpetaja seal on. Nagu igasuguse pikemaajalise
Iga osa peab saama paigaldatud projekteeritud kohale ilma et tekiks kuhjuvaid hälbeid mida tuleks parandada. Paigaldamine: Mõnede detailide tolerantsid on nii avarad, et moodulsüsteemi ei saa täielikult kasutada paigaldusjärgus, vaid tuleb luua meetmeid hälbete tasandamiseks. Tarindiosa hälbe peab olema väiksem kui +-10mm, siis saaks täielikult kasutada moodulsüsteemi. 5. Hoonesisesed mõõtmisviisid. a) primitiivseim viis mõõta väiksemat ruumi, nt. Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt
keskenduda tähendust muutvatele vigadele ning - julgustada õpilast ise oma vigu parandama ja jälgima kõnet; - nõuda tervikfraasidega või pikemate lausetega kõnelemist; - koondada eri struktuurid tabelisse, et silme eest oleks; - jagada seletusi laste arengukiiruse kohaselt; - tunnustada ja kiita õige sõnastuse puhul. 23. Mitteverbaalsed tõlkevahendid. jagunevad · otsesteks (seotud õpetaja ja õpilase suhtlemisega) ja · kaudseteks (seotud klassiruumi ja vormiga) ning hõlmavad järgmisi elemente · kehakeel ja hoiak; · näoilme; · zestid ja signaalid; · intonatsioon ja hääletoon; · silmside, suunatud tähelepanu; · visuaalsed abivahendid: selgelt märgistatud ja nähtavad esemed; · teemaga seotud illustratsioonid ja esemed; · tähestik ja tähestikutabelid, võimaluse korral illustreeritud; · käelise tegevuse esemed.
· oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab, kuidas neid kaitstakse saastamise eest; · tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme; · oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi; · mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; · väärtustab säästvat eluviisi. Õpetaja tutvub tasemetöö läbiviimis- ja hindamisjuhendiga 1 tund enne tasemetöö algust. Tasemetöö tegemiseks on aega 45 minutit. Tasemetöö on kahes variandis. Klassiruumi seintel ei tohi olla Eesti kaarti. Õpetaja juhendamisel täidetakse üldandmed õpilase ja kooli kohta. Ühiselt tutvutakse tasemetööga. Töö koosneb 13 kohustuslikust ülesandest ja ühest lisaülesandest. Lisaülesande tegemiseks vajab õpilane joonlauda. Kui töö on alanud, ei tohi õpilasi enam suunata. Tunni lõpus korjatakse tööd ära kõigilt õpilastelt korraga. Töö esilehele märgib õpetaja kolme õppeveerandi hinded, tasemetöö punktide summa
jälgimine töökohal jmt. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. 8) kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. 9) kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (nt kohtus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. 6.3. Lõiming teiste õppeainetega Rahvusvaheline õigus on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu. Suhtluspädevus suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Tähtsad on teksti
Jooksuruum vahendab avarusemuljet ning stimuleerib liikumist (Martesson 2004). Didaktika, didaktilised teadmised Järgnevad 5 küsimust on õuesõppe pedagoogikas kesksel kohal: 1)Kus toimub õpetamine ja mida tähendab koht õppeprotsessi jaoks? Üle vaadata lähikeskkond õppekava valguses! Millised keskkonnad õppimiseks sobivad? 2) Mida saab teha õues neist tegevustest, mida me täna veel siseruumides teeme? 3)Kuidas käituda, kui aineid ja teemasid kohandatakse laiendatud klassiruumi tarbeks? Kuidas kasutada õpitavaid teemasid lähtuvalt erinevatest astaaegadest? Kuidas hoolitseda õppekava nelja põhilise punkti eest: teadmised, oskused, pädevus ja mõistmine? 4) Millal viia õppetöö õue ja millal oleks õige jääda siseruumidesse? 5)Miks just õuesõppe pedagoogika? Kes on mõistnud õuekeskkonna võimalusi õpikeskkonnana, esitab enesele omakorda uued nõudmised mõttepaindlikkusele ja tööle, valmisolekule muutuda.
võta kasutusele kohtvalgus; paiguta kuvar nii, et valgus ei langeks selja tagant; reguleeri kuvari märkide või tausta heledust sobivaks. 1 Paigaldamise näide: e-Sense ActiLume klassiruumis. Valgustuse juhtimissüsteemi saab kohandada vastavalt ruumi suurusele ning seadistada akendest eemal asuvate valgustite valgustase kõrgemaks. Paigaldamine ja seadistamine on lihtsad ning odavad.Valgust reguleerides saab klassiruumis luua sobiva valgustustaseme. Joonis 2. Klassiruumi valgustuse skeem e-Sense ActiLume’i kasutamise eelised: Automaatne sisse-/väljalülitamine või ainult väljalülitamine. Päevavalguse järgi juhtimine. Koridoripoolsete valgustite automaatselt suurem valgustugevus. Juhtimine ukse juurest ja AV paneelidelt. Juhtimine standardsete surunuppude abil. Kiirprogrammeerimine kaugjuhtimispuldiga. Soovitus juhtimissüsteemi paigaldamiseks klassiruumidesse
kella kolmeks lõppenud (noorematel õpilastel ka varem). Tundide algusajad on kirjas kooli kodulehel ja lapse tunniplaanis. Mis kell algavad ja lõpevad minu lapse tunnid? Kooli kodukord ning hea tava näevad ette, et õpilane jõuab kooli hiljemalt kümme minutit enne tundide algust, et rahulikult koolipäeva sisse elada. Kooli jõudes lähevad lapsed garderoobi, et jätta sinna oma pealisriided ja vahetada välisjalanõud vahetusjalatsite vastu. Kui riided on vahetatud, võib minna klassiruumi. Tunnid kestavad 45 minutit ning vahetunnid umbes 10 minutit. Keset koolipäeva on üks pikem vahetund (vähemalt 20 minutit), mil õpilased söövad koolilõunat. Põhikoolis on 48 Innove koolilõuna tasuta. Klassis tuleb tunniks vajalikud õppevahendid kotist välja võtta ja lauanurgale tõsta. Alati on vaja välja võtta õpilaspäevik ning tunnist olenevalt muud õppevahendid: õpik, vihikud,
annaabi.ee 
