Pindade määramine (1)

Laboratoorne töö nr. 9
Pindade määramine
Ülesanne 1.
Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM-1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null ( veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Tabel 1. Punktide koordinaadide järgi topeltpindala leidmine.
Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 ≈ 60,76 ≈ 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2.
Ülesanne 2.
Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega poolitamisest, et tekiks kaks kolmnurka. Kuna kolmnurga pindala valem on S=, siis leian a ja h väärtused joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1=
ning a=. Kasutades valemit S= leian, et P2≈34,10 m2, P1≈ 26,87 m2 ning nende summa P=34,10+26,87≈60,97m2. Seega on graafiliselt pindala määramisel piiritletud klassitüki pindala 60,97m2.
Ülesanne 3.
Töö ülesandeks on pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine elektronplanimeetriga. Selleks tuleb asetada planimeetri luubiosa oma joonisele ühte punkti, vajutada nuppu „start“ ning liikuda luubi sees oleva täpikesega mööda joont päripäeva. Jõudes luubi sees oleva punktiga alguspunkti sain ekraanilt lugeda väärtuse 214, mida korrutasin pindala saamiseks 0,25-ga. Sain, et planimeetriga mõõtes on piiritletud klassiruumi pindala 214*0,25=60,25 m2.
22