Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusfüüsika aruanne nr. 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE
ARUANNE
Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI 31
Juhendaja : lektor Leena Paap
Esitamiskuupäev: 22.09.2015
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2015

SISUKORD


SISUKORD 2
1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010) 5
2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010) 8
3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010) 9
4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010) 11
5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI MÕÕTMINE HOBO ANDURITEGA 12
6.KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 16
Kontrolltsoon, viibimistsoon (occupied zone) – ala ruumis (elu- või töötsoon), kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused.
Kontrolltsoon on ruumi piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. Kontrolltsooni asend on kujutatud punktiiriga (Joonis 1).
Joonis 1. Kontrolltsooni piirid [1]
Kontrolltsooni piirid asuvad välispiiretest ja kiirgavatest pindadest järgmistel kaugustel:
  • 1,0 m välisseinas olevast aknast
  • 0,5 m aknata välisseinast ja siseseinast
  • 1,5 m välisuksest
  • 0,1m põrandast
  • 1,8 m põrandapinnast
  • 1,0 m seinaäärsest radiaatorist
  • 1,0 m küttega laest

Töövahendid: mõõdulint, distomeeter
Töökäik: Määrata kontrolltsooni piirid vastavad nõuetele, kasutades selleks mõõdulinti või distomeetrit. Koostada vastava ruumi kontrolltsooni piiride skeem.
Järeldused: Mõõtsime distomeetriga labori ruumi. See juures tuli arvesse võtta uste, akende ja radikate asukohta ruumis. Koostasime kontrolltsooni piiride skeemi ja lisasime ka ruumi mõõtmed.
  • OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)


    Õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane füsioloogiliselt optimaalse ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime . Ruumides, kus on erandlikult suured aknad või muud soojad või külmad pinnad, mis võivad oluliselt mõjutada inimese soojatundlikkust, on vajalik arvutada operatiivne temperatuur, mis peab jääma õhu normitud temperatuuri piiridesse.
    Operatiivne temperatuur arvutatakse valemiga
    toper = ºC (1)
    kus toper – operatiivne temperatuur, ºC
    ts - ruumiõhu temperatuur, ºC
    Ts - kiirgavate pindade keskmine temperatuur, ºC
    Töövahendid: Lasertermomeeter Raytek/Raynger ST pinnatemperatuuride mõõtmiseks (Foto 1).
    Termomeeter Thermo -hygrometer 846 ruumiõhutemperatuuri mõõtmiseks (Foto 2).
    Keratermomeeter (Foto 3).
    Foto 1. Lasertermomeeter Raytek/Raynger ST
    Foto 2. Termomeeter Thermo-hygrometer 846
    Foto 3. Keratermomeeter
    Töökäik: Määrata kontrolltsoonis ruumiõhu temperatuur ning kiirgavate pindade keskmine temperatuur, kasutades selleks eelloetletud seadmeid. Kontrollida operatiivse temperatuuri vastavust nõuetele.
    Järeldused: Ruumiõhu temperatuur oli tunni toimumise ajal 21.8 ºC. Kiirgavate pindade oma 22.9 ºC. Operatiivne temepratuur seega: (21.8 ºC+22.9 ºC)/2= 22.35 ºC. Operatiivne temperatuur vastas klassiruumi nõuetele, mis oli välja toodud standardis EVS-EN 15251:2007(2010).
  • ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)


    Ruumiõhu niiskussisaldus peab olema ekspluatatsiooniks ettenähtud piirides, mis ei kahjusta inimeste tervist, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid, väldib veeauru kondenseerumist konstruktsioonidel ning ei põhjusta niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu.
    Töövahendid: Õhu niiskuse mõõtja Thermo-hygrometer 846 (Foto 2).
    HOBO andmesalvesti (Foto 4).
    Foto 4. Hobo andmesalvesti
    Töökäik: Õhu niiskuse määramiseks kasutada õhu niiskuse mõõtjat.
    Järeldused: Õhu niiskuse mõõtmist alustati tunnile eelnenud päeval kell 17.00. Tunni toimumise ajaks oli niiskuse protsent 51.5%, kuid tunni algusega (11.30) hakkas niiskuse protsent hüppeliselt klassiruumis tõusma. See tulenes sellest, et inimesi oli ruumis umbes 20 tükki . Tunni lõpuks oli niiskuse protsent 54.6%.
  • ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)


    Inimene tunnetab tuuletõmbust kui keha soovimatut jahtumist. Tõmbuse tunnet ehk keha soovimatut jahtumist mõjutab õhu liikumise kiirus. Normaalse ruumiõhu temperatuuri (21...25°C) juures tekib inimese keha ümber konvektiivne õhuvool 10...20 l/s, suunaga alt üles. Selle loomuliku õhuvoolu häirimine tekitab inimestes rahulolematust.
    Töövahendid: Anemomeeter AIRFLOW TA7 (Foto 5).
    Foto 5. Anemomeeter AIRFLOW TA7
    Töökäik: Mõõta kontrolltsoonis õhuliikumiskiirust. Kontrollida õhuliikumiskiiruse vastavust nõuetele. Vajadusel teisendada ühikud m/s ümber l/s - ile.
    Järeldused: Ventilatsiooni all oli õhuliikumiskiiruseks 0.23m/s. Kui liikuda mujale (nt ruumi keskele), siis oli kiiruseks kõigest 0.03 m/s. Õhuliikumiskiirus on väiksem ruumi nurkades ja suurem ruumi keskel.
  • ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)


    Ruumides on süsihappegaasi peamiseks allikaks väljahingatav õhk. Kerget tööd tegeval keskmise kasvuga inimesel on ainevahetusel tekkiv süsihappegaasihulk umbes 20 l/h.
    Süsihappegaasi tekib igal põlemisel (küünlad, sigaretid , gaasipliit jm)
    Ruumi õhu süsihappegaasisisaldus viitab liiga vähesele ventilatsioonile. Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga , võib süsihappegaasi põhjal kirjeldada õhu kvaliteeti, kuigi süsihappegaasi iseenesest ei pruugi olla kahjulikult kõrge.
    Töövahendid: CO2 andur Teilaire 7001 (Foto 6).
    HOBO andmesalvesti (Foto 4).
    Foto 6. Teilaire 7001
    Töö käik: Määrata kontrolltsoonis ruumiõhu CO2 sisaldus. Kontrollida CO2 sisalduse vastavust nõuetele.
    Järeldused: Enne tunni algust oli ruumi CO2 sisaldus umbes 220ppm. Tunni toimumise ajal tõusis CO2 sisaldus umbes 580ppm.
  • NIISKUSE JA TEMPERATUURI MÕÕTMINE HOBO ANDURITEGA


    Töö eesmärk: Kontrollmõõtmiste käigus mõõdetakse ruumis:
  • Suhtelist niiskust
  • Temperatuuri
    Töövahendid: HOBO andur (Foto 4), sülearvuti.
    Töö käik: Kõigepealt tuleb andur programmeerida. Arvuti ja anduri vahelise ühenduse saamiseks tuleb kasutada spetsiaalset juhet , mille üks ots läheb arvutisse ja teine anduri küljes olevasse avasse. Seejärel programmeeritakse andur ning paigaldatakse sobivasse kohta. Programmeerimise käigu kirjeldus on järgnev – arvutist peab valima programmi HOBOware Pro. Selle saab enda arvutisse laadida aadressilt http://www.onsetcomp.com/products/software
    Klikkides programmi ikoonil avaneb järgmine tabel, millest tuleb valida ikoon launch - ehk programmeerimine . Sellega me alustame anduri programeerimist.
    Vajuta Launch ja alusta programmeerimist (Joonis 2).
    Joonis 2. Anduri programeerimine
    Programmeerimisel käitu järgmiselt:
  • Anna tööle nimi
  • Märgi linnukesega, mida sa tahad mõõta
  • Vali mõõtmistsükli sagedus ja kestvuse aeg
  • Vali mõõtmise alustamise kuupäev
  • Vali mõõtmise alustamise kellaaeg
  • Vali anduri käivitamise viis:
  • nupp „start“ käivitab anduri
  • trigger „anduri must nupp“ käivitab anduri (Joonis 3)
    Joonis 3. Anduri käivitamine
    Kui mõõtmistsükkel on möödas tuleb andmed andurist maha laadida. Selleks tuleb valida ikoon Readout logger (Joonis 3).
    Joonis 3. Anduri mahalaadimine
    Vajutades „Readout device” ikooni palub arvuti sul faili salvestada. Selleks tee arvutisse enda nimeline kataloog ja salvesta fail sinna. Pärast salvestamist või faili avades kuvab arvuti sulle ette järgmise tabeli (Joonis 4).
    Joonis 4. Andmete „plottimine“
    Märgi linnukesega need mõõtmistulemused, mida sa graafikul näha soovid ning vajuta ok. Pööra tähelepanu ühikutele.
    Vajutades eelmises tabelis ok-le tekib ekraanile graafik , mis kajastab eelnevalt märgistatud mõõtmistulemusi (Joonis 5).
    Joonis 5. Mõõtmistulemuste graafik
    Järeldused: Andke hinnang mõõdetud tulemustele. Kas sisekliima rahuldab teie arvates EVS-EN 15251:2007 (2010) nõudeid. Kas teie arvates on selline sisekliima mugav (kas on suured või väikesed temperatuuri/niiskuse kõikumised?).
  • KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU


    [1] R. Reinpuu, Ehitusfüüsika, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003, p. 2.
    [2]
    [3]
  • Vasakule Paremale
    Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #1 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #2 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #3 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #4 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #5 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #6 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #7 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #8 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #9 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #10 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #11 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #12 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #13 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #14 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #15 Ehitusfüüsika aruanne nr-1 #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Niv Õppematerjali autor
    Ehitusfüüsika esimene aruanne

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
    232
    pdf

    Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

    EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna

    Ehitiste renoveerimine
    EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED
    47
    docx

    EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

    Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,45 m/s. Vale

    Ehitusfüüsika
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin

    Ehitusfüüsika
    Hoonete soojussüsteemid
    37
    doc

    Hoonete soojussüsteemid

    Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul

    Soojustehnika
    Lõputööde vormistamine
    63
    doc

    Lõputööde vormistamine

    EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic references. Some examples are included.

    Riskianalüüs
    Energia ja keskkond konspekt
    113
    doc

    Energia ja keskkond konspekt

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

    Energia ja keskkond
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

    Hoonete konstruktsioonid
    Inseneri eksami vastused 2009
    103
    doc

    Inseneri eksami vastused 2009

    1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

    Ehitusmaterjalid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun