Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte
Ka väravavahtideks , kuna funktsioneerivad valvuritena, lubades inimesi ravile ja paigutades silte , mis võivad muutuda siltide kandjale peremees-staatuseks. II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181182). Võimu eliidi mudel (1956, sotsioloog W. Mills, raamat Võimu eliit) Väitmaks ,et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsusesid , ei pea tõestama, et need inimesed nendes sektorites on üksteisega kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õige ja hea ning nad tegutsevad viisil,mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat startifikatsioonisüsteemi. Mills püüdis identifitseerida ,,rahvuslikku kõrgklassi", kelle liikmetele kuulub enamik rahvuslikusest rikkusest, kes juhivad korporatsioone, panku, ülikoole ja muid sihtasutusi. Kontrollivad massiteabe vahendeid ja moodustavad kõrgema taseme valitsuses ja kohtutes (nt: USA peaaegu kõik presidendid
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas.
Õpetajaga võib alati vabameelselt juttu rääkida, ei peeta imelikuks ka seda kui õpetajat kallistada ja musitada. Väärtused, väärtushinnangud : Brasiillasele on kõige tähtsam perekond, mille alustalaks on suguvõsa ja suguvõsa vahelised suhted. Brasiillane on oma perekonna ja sugulaste suhtes väga lojaalne. Väga suur suunaja perekondlikes suhtes on ka usk katoliku kiriku näol, aga paljud kummardavad ka Aafrika uskumustele omaseid jumalaid ja usundeid. Perekonna klassikuuluvuse määrab majanduslik seis ja väga palju on rikkaid, väga palju vaeseid ning vahepealset osa on võrreldes teistega üsna vähe. Kui üldiselt on brasiillased väga jutukad, siis perekond ja sellega seotud teemad on eraasi, millest nad meelsats avalikult ei räägi. Brasiillased on väga ekstravertsed inimesed. Nad töötavad meeleldi lähestikku, armastavad kallistada ja puudutada. Naised tervitavad suudlusega kummalegi põsele
aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma. Henry Higgins on uhke, kergesti ärrituv keeleteadlane, õpetab kõnekunsti. Samuti ei meeldi talle naised nii väga. Teda huvitab vaid enda seisus ja see, kui hästi keegi keelt oskab, see määrab tema jaoks inimese klassikuuluvuse. Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest. Higgins jätab Eliza tahaplaanile mitmel korral, olgugi, et Eliza on palju saavutanud, tõstab Higgins oma saavutusi Elizaga rohkem esile. ,,Minu veetlev leedi" on lugu, mille aluseks on müüt Pygmalionist, Küprose kuningast, kes armus tema enese tehtud skulptuuri. Keeleteadlane Professor Henry
2. KULTUURIHOIAKUD 2.1. Väärtushinnangud Brasiilliastele on kõige tähtsam perekond. Ükski teine Lõuna-Ameerika riik ei ole nii lojaalne oma perekonnale. Suguvõsa on kõige tähtsam hõimlasrühm. Sinna kuuluvad sajad ükskikisikud, kelle omavahelise suguluse määrab ühe esiisa olemasolu. Suguvõsa loob ühiskondliku struktuuri, mis annab ükskikisikule suure kindlustunde. Väga olulist osa mängib katoliku kirik, nii kultuuris kui ühiskondlikus elus. Klassikuuluvuse määrab isiku majanduslik olukord. Sellest sõltub, mis tööd keegi teeb või keegi saab. Eelarvamusi põhjustab palju nahavärv. Palju on väga vaeseid ja väga rikkaid. Keskele jäävaid inimesi on vähem. Naised on meestele alluvad. Brasiillased on väga ekstraverstsed inimesed. Nad töötavad meeleldi lähestikku, armastavad kallistada ja puudutada. Naised tervitavad suudlusega kummalegi põsele ( abielus 2 korda,
kollektiviseerimine - (vene k. kollektivnoje hozjaistvo - ühismajand) eratalundite sunniviisiline ühendamine tootmiskollektiividesse - kolhoosidesse. bürokraatia - ametnike valitsus; ametnikkond integreerima - tervikuks ühendama reorganiseerima - ümber korraldama strateegiline - otsustava tähtsusega (relv) orientatsioon - suund genotsiid - rahvamõrv, rahvastiku osaline või täielik hävitamine usulistel, rassilistel või rahvuslikel põhjustel ehk klassikuuluvuse alusel (vaata ka holokaust) SRP - (SALT - Strategic Arms Limitation Talks) Strateegilise Relvastuse Piiramise leping (SRP-1 1972; SRP-2 1979; viimane leping jäi ratifitseerimata, kuna NL viis oma väed Afganistani) SRV - (START - Strategic Arms Reduction Talks) Strateegilise Relvastuse Vähendamise leping strateegiline kaitsealgatus - kava, mille kohaselt USA oleks ehitanud kosmilise kaitsesüsteemi, mille eesmärgiks oli muuta USA strateegilistele relvadele praktiliselt tabamatuks (1980
Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon töösituatsioon Palgatase autoriteet Tööga kindlustatud, lepingud autonoomia Karjäärivõimalused kontroll
2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid; 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe
teadmised ja vaated ei läinud kokku käsumajandusega · Represseeriti massiliselt talurahvast · Riikliku kuritegude eest tõsteti vanglakaristus 25 aasta peale · Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega · Karistusi hakati langetama nimekirjade järgi, üksikuid süütegusid üldse uurimata · 1936 a uus konstitutsioon kaotati kodanikuõigused klassikuuluvuse alusel. · Valimised muutusid üldisteks, otsesteks koos salajase hääletamisega · Talurahvale ei antud passe · Isikupuutumatus, kirjasaladus, kohtuvälise karistamise võimatus välistatud 16. Inimsusevastased kuriteod ja terror Saksamaal · Piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadust · Natsismi aktiivsete vastaste kommunistide, sotside ja katoliiklaste massilised arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta
3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid
1930ndate keskel toimus partei, riigitegelaste ja sõjaväe juhtkonna hävitamine. 1935 kohus Zinovjevi ja Kamenevi üle, Moskva keskus. 1936 protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle. 1937 kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatsevski, Kork. Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov.
sotsiaalsetesse kihtidesse pannakse. Ameerikas näiteks on kõige parem olla abielus, valgenahaline ja elada perekonnas kus tööl käib rohkem kui üks inimene. Sotsiaalne klass - defineerimiseks saab kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuulumise määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus kasti ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on
Sotsiolingvistika on leidnud mitmesuguseid seoseid inimese sotsiaalsete parameetrite ja keelekasutuse vahel. Sealjuures on eri koolkonnad ja uurijad toonud välja põhiosas samad mõjurid, kuigi hierarhiseerinud neid erinevalt (vrd Christian 1992; Trudgill 1995; Montgomery 1995; Wardhough 1996; eesti keeles vt lühidalt Keevallik 2001). Olulisemad mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu. Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks on kasutusel mitu terminit: släng, argoo, zargoon, erikeel, mille suhted on segased ja eri traditsioonides erinevad (vt terminoloogiast Tender 1994: 293297). Ka slängi defineerimine on väga erinev. Dialekti ja sotsiolektiga seostub mõiste aktsent (accent), mida eesti keeleteaduses pole seni kasutatud
SES on kasutusel lihtsustatud mõõdupuuna inimeste sotsiaalse staatuse kindlaksmääramisel. See põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. Paljudes uuringutes kasutatakse SESi ka inimese sotsiaalse klassi hindamiseks. 8.8. Kuidas sotsiaalset klassi hinnata / määrata? Defineerimise mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust, määrata mitmesuguseid SESi indekse. Sotsioloogidele tihtipeale aga kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetiliselt keskendutakse inimese töökohale - tootmise sotsiaalsetele suhetele. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respondendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid, kuid lisaks võtavad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakteristikuid. 8.9. Mis on klassiteadvus?
tartudp.org.ee/index.php?id=4 2 http://www.tems.ee/history.htm 4 2.RAHVUSVAHELISE PUNASE RISTI LIIKUMISE PÕHIMÕTTED Punane Rist ja liikumise vabatahtlikud lähtuvad oma tegevuses seitsmest põhimõttest: INIMLIKKUS: Liikumise eesmärgiks on kaitsta elu ja tervist ning tagada lugupidamine inimese vastu. VÕRDSUS: Liikumine ei erista inimesi rahvuse, rassi, usuliste tõekspidamiste, klassikuuluvuse või poliitiliste veendumuste alusel. Leevendades üksikisiku kannatusi, lähtutakse tema esmavajadustest ja antakse eelisõigus kõige suuremas hädas olijaile. ERAPOOLETUS: Liikumine ei lasku poliitilistesse, usulistesse, rassilistesse või ideoloogilistesse vaidlustesse. Liikumine abistab lahinguväljal vahet tegematta kõiki haavatuid ning üritab nii rahvusvahelise kui rahvusliku mõjuvõimuga leevendada või ära hoida kõiki inimkannatusi. SÕLTUMATUS: Liikumine on sõltumatu
tekkisid avalikud käitumisnormid, mis kinnistusid nende korduvas täitmises ja millele allusid kõik antud ühiskonna (klanni) liikmed. Neid käitumisnorme mittetäitnud isikute suhtes rakendati mitmesuguseid karistusi, millest rängeim oli antud ühiskonnast (klannist) väljaheitmisega ja mis lõppes selle ühiskonna liikme jaoks tavaliselt surmaga. Tavaõiguse tekkimise perioodil hakkas rooma ühiskond klassikuuluvuse järgi lõhenema nn. patroonideks ja klientideks, plebeideks ja patriitsideks, vabadeks inimesteks ja orjadeks, mis omakorda nõudis rooma õiguse pidevat täiustamist Eraõiguse üldiseloomustus Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad sellised suured alad, nagu perekond, omand, lepingud ja pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Juba vana-Rooma juristid tegid vahet avaliku õiguse (ius publicum)
omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel Prestiizi ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega prestiiz.- austaatus omand- põhineb inimese sissetulekust, elukutse prestiizist ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Sotsiaalne klass: selgita, milles seisneb klassiteadlikkus? Klassiteadlikkus- tähendab mõistmist, et sissetulek, elukutse, prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse.Klassikuuluvuse määrajad on: haridus, sissetulek töökoht Klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratluse, poliitiliste eelistuste keskset mõjuavaldavaks teguriks Inimesed näevad oma klassihuve vastasseisvatena teiste klassihuvidele Sotsiaalne mobiilsus: kasti- ja klassis¸süteemi erinevus Kastisüsteemi korral on inimese koht sotsiaalses statifikatsioonisüsteemis paika pandudinimese sünnimomendil
Muutus linnade välisilme - rajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. III 1.2. uue leibkonnamudeli teke. Kui agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered. Kus elas koos mitu põlvkonda, siis asendusid need nüüd väikeperedega. III 1.3. seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Kui tööstuspöörde-eelset ühiskonda iseloomustasid seisuslikud eesõigused, siis nüüd need kadusid või kaotati. Hakati rääkima klassiühiskonnast (ülem-, kesk- ja alamklass), kus klassikuuluvuse määras varanduslik seisund. Ülemklassiks loeti endiselt aadlikke, kuid aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest. Alamkklassi kuulusid need, kes elatusid füüsilisest tööst - nn. proletariaat. Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus, s.t. liikumine erinevate ühiskondlike kihtide ja klasside vahel. III 1.4. töölisliikumise teke - varakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne
reserveeritud tulevikus kasutamiseks 192.0.2.0/24 - dokumentatsioonis ja näidisprogrammikoodis kasutamiseks, nt koos domeeninimega example.com või example.net 192.88.99.0/24 - IPv6 suvaedastusaadressi (anycast) tõlkimiseks IPv4 aadressiks IPv6 ja IPv4 vahendavas marsruuteris 198.18.0.0/15 - jõudlustestide tegemiseks võrgus 255.255.255.255 - lokaalse võrgu leviaadress IP aadressi klassid Olukorda, kus IP-aadress omab võrgumaski klassikuuluvuse põhjal, nim klassidega adresseerimiseks(classful addressing) 1993 hakati kasutama CIDR (Classless InterDomain Routing) o Võrgu suurus pannakse paika võrgumaskiga o lubab asutustele eraldada ka vähem kui terve klassi jagu IP-aadresse o näit 89.90.91.128/26 e mask 255.255.255.192 subnetting - üks võrk jagatakse mitmeks võrdse suurusega väiksemaks alamvõrguks (subnet) Võrgu aadressi laenatakse lisabitte hosti osast
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4 Sotsiaalne kihistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi . . . . . . . . . 40 8.5 Klassikuuluvuse välised märgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 9 Majandusetnoloogia 42 9.1 Majandussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1.1 Tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
kõnepruuk, eluase jm -> elustiil; Võim – kuuluvus gruppidesse ja ühendustesse, suutlikus mõjutada otsuseid ühiskonnas (mh sotsiaalne mobiliseerumine oma huvide realiseerimiseks, kaitseks; religioosne kuuluvus vm) Majanduslik positsioon, staatus ning võimupositsioonid: nii kattumine kui erinevused -> kombineerumine -> kompleksne ja mitmetahuline sotsiaalne struktuur John Goldthorpe – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid: Turusituatsioon (inimesed) o Palgatase, tööga kindlustatus, lepingud karjäärivõimalused -> Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus Töösituatsioon/ töösuhted (töökoht) o autoriteet autonoomsus kontroll -> Töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal John Goldthorpe’i klassifikatsioonisüsteem :
turusuhted müüja ja ostja vahel. Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane posit-sioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Võrdlusrühm on reaalne või kujuteldav isikute rühm, aga ka üksikisik, kelle norme ja väärtuskriteeriume kasutatakse lähteseisukohana oma käitumisviisi valikul ja hindamisel.
murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed · James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised
Orjanduslik see, et inimesed on olnud ebavõrdses seisus on läbi ajaloo olnud loomulik ja vajalik. Nt Ameerika pärisorjad. Kastisüsteem India, inimesed on erinevad ning kõige tipus on preestrid. Tekkinud usu põhjal, säilitamaks usulist puhtust. Seisuslik süsteem toetub sellele, et inimeste vahelised erinevused on paratamatud ning sünni järgselt kaasa antud. Klassisüsteem - . Mida tähendab klass? Klassikuuluvuse määramise alused koht tootmissüsteemis,suhe tootmisvahenditega, töö organisatsioonis ning rikkuse tase ning selle kasutamine. Klass: Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti: 1) Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Liikmelisus ei lähtu päritolust, traditsioonidest ega seadustest. Klassisüsteem on rohkem
redistributsioon (ümberjaotamine), esineb käsitöö alast spetsialiseerumist; asustuse tüübiks kindlustatud keskused; usuelus päritav religioosne juhtimine; arhitektuuris võib esineda monumentaalseid rajatisi (Stonehenge Inglismaal); arheoloogilise periodiseerimise järgi varasemad metalle kasutusele võtnud ühiskonnad; hilisemal ajal XVIII sajandi polüneeslased, Tonga, Tahiti ja Havai saarte suguharud. Riik (state): liikmeid rohkem kui 20 000, sotsiaalse klassikuuluvuse alusel hierarhiline sootsium vürsti või kuninga võimu all; majanduslikult tsentraliseeritud bürokraatia, maksustamine, seadused; asustuse tüübiks linnad, riigid, riigipiiride kaitse, teed; usuelus esineb preestrite klass, polüteistlik või monoteistlik religioon; ehituslikult paleesid, templeid; arheoloogilise periodiseerimise järgi kuuluvad siia kõik antiiksed tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus, Induse jõe org, Hiina, Kreeka ja Rooma); kaasajal kõik tänapäevased riigid. 9
aktsepteerivad. Eksisteerib konsensus funktsioonide tähtsuse osas. Kriitika: milline funktsioon siis ikkagi on tähtsam kui teine, kuidas mõõta 148 andekaid on igas ühiskonnas, kuid sageli neid ignoreeritakse ja nad ei pääse vastavatele positsioonidele. 19.1.10. Sotsiaalne klass Hindamine. Sotsiaalse klassi defineerimiseks on mitu võimalust: inimeste reputatsioon kogukonnas, tema eluviis või tema enda klassikuuluvuse määratlus, samuti kasutatakse tema sotsioökonoomilise staatuse (SES) määratlusi (põhineb inimese sissetuleku, elukutse sotsiaalse prestiizi ja omandatud hariduse kombinatsioonil). Konfliktiteoreetilisest lähenemisest väljakasvanud alternatiivne lähenemine keskendub inimese töökohale, st tootmise sotsiaalsetele suhetele: kuidas paikneb indiviid tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, kuivõrd omab kontrolli otsuste langetamisel, protseduurde lubamise ja järjestuse üle
Sotsiaalsed grupid moodustavad suuremaid ühendusi, mida nimetatakse sotsiaalseteks ehk ühiskondlikeks klassideks. Erinevad sotsiaal-poliitilised teooriad defineerivad klasse erinevaist kriteeriumeist lähtudes. Klassid on suured inimgrupid, mida iseloomustab ühesugune ühiskondlik positsioon, majanduslik seisund ja ühised klassihuvid arvab pluralistlik kontseptsioon. Sotsialistlik ideoloogia (eriti aga marksistlik ühiskonnateooria) peab inimeste klassikuuluvuse aluseks aga nende kohta ühiskondliku tööjaotuse süsteemis. Selle koha määrab (vastavalt marksismile) inimeste vahekord tootmisvahenditega. Kui inimene on selle omanik, siis kuulub ta kõrgemasse (valitsevasse) klassi; kui tootmisvahendeid ei omata, siis kuulutakse ekspluateeritavasse klassi). Ühiskonna sotsiaalsete gruppide kogumit nimetatakse sotsiaalseks struktuuriks. See moodustab ühiskonna karkassi, mida
Selle arengu järgmine aste peaks olema Bahá'u'lláh' õpetuse abil ja ülemaailmse rahu kehtestamine. (Partridge 2006: 428) Bahaide pühad tekstid esitavad põhimõtted, kuidas tuleks korraldada kogu sotsiaalpoliitikat ja seadusandlust kui tahetakse luua uut ühiskondlikku tegelikkust. Üks seisukoht on see, et inimeste eneseteadvus tuleb tõsta ülemaailmsele tasandile, et nad ei määratleks end enam kitsalt rassi-, usu-, rahvus- vöi klassikuuluvuse järgi, vaid maailmakodanikena, kes tunnevad ühtsust ja solidaarsust sel määral, et ükskõik millises maailma piirkonnas elavate inimeste kannatused oleksid neile nagu venna või õe kannatused. Selle aluseks on inimkonna orgaaniline ühtsus. Bahá'u'lláh on võrreldnud oma teostes inimkonda inimese kehaga, mis koosneb tohutust hulgast rakkudest ning milles iga üksik rakk aitab kaasa keha kui terviku talitlemisele ja saab sellelt
4. Hääletamist võib piirata isikutel, kes onkohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. 5. Süümevande andmine. Näeb ette, et isik peab kirjalikult kinnitama, et ta ei ole olnud Eesti okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. Seaduse tasemel oli varem ka keelenõue. Valimsiõiguse piiramist võib kehtestada ka kaitseväes v asendusteenistuses olevatele isikutele. Eesti kodanik välismaal võib Riigikogu valimistel hääletada. KOV peab elama vallas v linnas. 2.2.2.4 OTSESED VALIMISED
inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks. 77. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ühiskonnas tähendab, et mingi tunnuse alusel eristuvad inimesed moodustavad gruppe ehk sotsiaalseid klasse. See toimub ressursside ebavõrdse jaotuse tõttu ja sotsiaalsetest klassidest moodustub sotsiaalne hierarhia. Ühiskond hakkab klassikuuluvuse, s.o. positsiooni järgi hierarhias hindama inimeste võimeid. 78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. On omane ühiskonnale, Pärandub edasi, On univeriaalne, kuid varieerub, On seotud uskumustega, Tekitab jagatud identiteeti. 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? Omandatud tunnused - oskused, sissetulek-põhinevad isiksusest tulenevatel saavutustel ja võivad aja jooksul
redistributsioon (ümberjaotamine), esineb käsitöö alast spetsialiseerumist; asustuse tüübiks kindlustatud keskused; usuelus päritav religioosne juhtimine; arhitektuuris võib esineda monumentaalseid rajatisi (Stonehenge Inglismaal); arheoloogilise periodiseerimise järgi varasemad metalle kasutusele võtnud ühiskonnad; hilisemal ajal XVIII sajandi polüneeslased, Tonga, Tahiti ja Havai saarte suguharud. Riik (state): liikmeid rohkem kui 20 000, sotsiaalse klassikuuluvuse alusel hierarhiline sootsium vürsti või kuninga võimu all; majanduslikult tsentraliseeritud bürokraatia, maksustamine, seadused; asustuse tüübiks linnad, riigid, riigipiiride kaitse, teed; usuelus esineb preestrite klass, polüteistlik või monoteistlik religioon; ehituslikult paleesid, templeid; arheoloogilise periodiseerimise järgi kuuluvad siia kõik antiiksed tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus, Induse jõe org, Hiina, Kreeka ja Rooma); kaasajal kõik tänapäevased riigid. 9
Ka perekonna pildid võeti kaasa. Georg Meri lahutati perest ja saadeti laagrisse. Alice ja lapsed viidi Kirovi oblastisse, kuhu jõudis suurem osa 1941. aastal väljasaadetud eestlastest. Seal oli võimalik kokku saada paljude tuttavatega, näiteks Eesti endise Soome saadiku ja hilisema riigivanema Friedrich Akeli abikaasaga. Tema mees oli tõenäoliselt maha lastud juba Tallinnas. Suurem osa küüditatavaid valiti klassikuuluvuse alusel. Nõukogude venelaste tegevuses puudus aga järjekindlus, niisamuti nagu kaheksa aastat hiljemgi. Väljasaadetute hulgas oli täiesti tavalisi, isegi puruvaeseid inimesi. Lennart õppis ujuma alles Venemaal. Peale selle õppis ta puid raiuma, palke parvetama, kala püüdma, seeni, marju ja murulauku kuivatama, uudismaad harima, leiba küpsetama ja ennekõike - ellu jääma. Isa iga kiri võis jääda viimaseks. Ühes kirjas oli prantsuskeelne lause,
ostmisega. Sotsiaalsed mõjurid Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane positsioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Sotsiaalsetele klassidele on iseloomulikud järgmised tunnused: klassi kujunemine toimub mitte ühe, vaid mitme tunnuse alusel; klassid moodustavad hierarhilise struktuuri;
-piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades 4. -süümevanne- Näeb ette, et isik peab kirjalikult kinnitama, et ta ei ole olnud Eesti okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2
majandusharudes hõivatud inimeste osakaal. Lihtne definitsioon: kui ta on üle 50 % tööjõust, on teemist postindustriaalse ühiskonnaga #muutus USAs 1900-1975: I 38->4 II 36 ->33 III 26 ->62 # Eestis (2009) I - 24 000 II - 188 000 III - 383 000 # põhjuseks: ülejääk ja efektiivsus? - vastavalt leitakse, et töö organiseerumise vorm muutub => "post-fordism" * uur infotehnoloogia *tarbimistüüp klassikuuluvuse asemel *teenuste ja valgekraede kasv *feminiseerumine *globaliseerumine Põhjused: * massiline tööstuslik tootmine läheb allhangetena odavamatesse maadesse * teenuste ja kaupade tootmisel kodumaal on primaarseks paindlikkus ja kvaliteet => sihtgruppide eristumine, kiire ümberorienteerumine uutele toodetele * teadmiste tähtsuse tõus tootmisel, planeerimisel, turundamisel *paindlikkus nõuab ka tööjõu paindlikkust: # ebakindlam töösuhe
23. Ostukäitumise sotsiaalsed mõjurid (arvamusliidrid, sotsiaalsed klassid jne) Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalsse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Sotsiaalsed klassid koondavad inimesi, kellel on ühesugused väärtuskriteeriumid, huvid ja käitumistavad. Klassikuuluvuse peamisteks kriteeriumideks on elukutse ja ametialane positsioon, kuid arvestatakse ka sissetulekuid, elamise kohta (linnaosa), haridustaset, varanduslikku seisundit, sugulussidemeid ja osalemist ühiskondlikus tegevuses. Sotsiaalsetele klassidele on iseloomulikud järgmised tunnused: · Klassi kujunemine toimub mitte ühe, vaid mitme tunnuse alusel · Klassid moodustavad hierarhilise struktuuri
teistest inimestest. Omandi areng: Kõigepealt oli hõimuomand, millele järgnesid antiikne kogukonna- ja riigiomand ning feodaalne ehk seisuslik omand. Omandi arenedes tekivad klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil ennast eristada tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunistliku partei manifest Marx ja Engels üritasid 1848. a. revolutsioonist Saksamaal osa võtta, sest nad uskusid, et ajalooline pööre, millest nad olid kirjutanud ja ennustanud, oli kätte jõudnud
Detsembris saadeti laiali ka miilits. Korrakaitsefunktsioonid läksid üle Punakaardile. Kriminogeenne olukord Eestis halvenes. Likvideeriti kogu senine kohtusüsteem - kõik kohtud kandsid nime Revolutsiooniline Tribunal. Võttis enda peale nii kohtuliku eeluurimise kui ka süüdistuse esitamise, samas ka järelvalve iseenda tööle. Teiseks polnud seadusi - Tribunal peab mõistma kohut omaenda revolutsioonilise südametunnistuse järgi. Revolutsioonilised Tribunalid hakkasid kurjategijatele klassikuuluvuse järgi kohut mõistma. Enamasti piirduti inimese mõistmisega lühamaks või pikemaks ajaks ühiskondlikult kasulikule tööle. Igasugune poliitiline tegevus keelustati täielikult, erakonnad sisuliselt saadeti laiali. Lisaks poliitilistele ümberkorradusele algasid varade riigistamine - alustasid rahaasutustest, kogu Venemaa rahasüsteem allutati Venemaa Keskpangale. Samaaegselt hakati üle
Mida kauem sõda kestis, seda ükskõiksemaks muututi selle suhtes, kes sõja võidab. Tähtis oli toetada seda poolt, kes tundus olevat edukam- mida suurem edu, seda suurem lootus, et sõda lõppeb varsti. Enamlased demobiliseerisid vana Vene armee, jaan 1918 hakkasid looma uut Punaarmeed töölistest ja talupoegadest, esialgu polnud selle loomine mitte otstarbekatel alustel korraldatud- värvati vaid klassikuuluvuse alusel ja parteiliikmete soovitusel. Selline armee ei saanud olla kuigi suur, ammugi mitte tugev, olude sunnil 1918 mais läksid enamlased üle sundmobilisatsioonile. Värvati eelisõigusega väkke töölisi ja talupoegi, teised läksid tagalasse. Siiski oli Punaarmee kasv silmapaistvalt suur. 1918 keskel teenis Punaarmees u 500 000 inimest, 1919 alguseks oli 1,5 miljonit, 1920 alguseks oli juba 3 miljonit meest. 1921 alguseks saavutas absoluutse tipu 5,5 milj mehega- maailma suurim armee
kui ka teistest inimestest. Neid vastuolusid on võimalik kaotada vaid tööjaotuse kaotamisega. Omand Hõimuomand. Antiikne kogukonna- ja riigiomand. Feodaalne ehk seisuslik omand. Kapitalism. Omandi arenedes tekkisid klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil eristada ennast tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu: et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunism ideena tähendas eesmärki rajada ühiskonda, mis on organiseeritud kommuunide ja ühis- või kollektiivse omandi vormis. Marx võtab
annaabi.ee 
