Tõstnud esistange eraldi alusele sai alustatud ka selle osandamisega. Esmalt eemaldati esistangelt udutuled koos kinnitustega. Seejärel kroomliistud ning iluvõre. Kasutatud sai nii ristpeaga kruvikeerajat kui ka traditsioonilist kruvikeerajat. Peale seda sai eemaldatud penoplasti-laadne esistange moodul. Vahepeal sai eemaldatud ka numbrilaud. Peale ristpea- ning tavalise kruvikeeraja sai kasutatud ka tähtkruvikeerajat ning torkse. Chrysler 300 iluliistud olid kinnitatud klambritega ning iluvõre kruvidega. Klambrid said eemaldatud abivahendeid kasutamata ning iluvõre kruvid said eemaldatud kruvikeerajaga. 8 Pilt 9: Chrysler 300 esistange osandamine udutulede eemaldamine, iluvõre eemaldus, klambrite eemaldus. Kõik eemaldatud osad sai tõstetud ratastega alusele, üksteisest võimalikult eemale, et vältida
tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega. Sammas Joonia stiil Friis ja kapiteel Vana Kreeka enamlevinumad ornamendid 1-2. meander 3. munavööt 4. hammaslõige 5. lainevööt Dooria - Joonia Dooria ja Joonia stiili stiilne võrdlus Korintose stiil Friis Korintose stiil Korintose samba kapiteeli ehiin on kaetud akantuse- lehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline
Looduslik ehitusplaat millele on antud CE-märgistus · laed, seinad · lae- ja seinakonstruktsioonid pallimängude hallides(DIN 18032-3) · põrandamoodulid (Estrich-Element) 0,5x1,5m ,ka küttega · niisked ruumid · välisseinad(vastavalt tingimustele) · tulekindlad ja helipidavad konstruktsioonid(tulekindlus klass A2) · toru korstnate isolatsioon(P-3836/1424-MPA BS väljastas iBMB) Seda plaati paigaldatakse kruvidega või puitkonstruktioonile klambritega , vastavalt võimalustele . Kips ei kannata vett ,seega tuleb sellega tööd teha ja seda paigutada kuivadesse ruumidesse. Kipspahtel. Kipspahtel on pahtel , mis on kipsibaasil. Kipspahtlid kuivavad kiiresti, seega ei saa nendega töö tegemisel viivitada.
kõrvale. 3) Võta kaste ja soojenda pannil keskmiselt-kõrgel kuumusel, pidevalt segades, umbes 1 minut (Kui tahad paksemat kastet, siis sega 2-3 minutit kauem). Lisa ettevaatlikult krevetid ja sega kuni nad on kastmega ühtlaselt kaetud. 4) Serveeri kohe koos tükeldatud koriandriga. Piknik toimub ilusa ilma korral rannas. Selga on soovitav panna õhukesed riided, kui on päikesepaisteline ilm. Tuulise ilma puhul peab lina laua külge klambritega kinnitama. Toidukoguseid jätkub umbes kaheksale inimesele, igal inimesel on enda taldrik ja joogitass, kuhu ta saab toitu ise tõsta.
Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka voolust tühjaks jooksevad. Oleneb autost, mõnel võib minna kuni tund. · Kui kondensaatorid on tühjaks jooksnud siis on aeg alustada turvapadja eemaldamist. Tavaliselt on nad kinni kas kahe torx otsaga poldiga või klambritega. Minu autol on poltidega. · Keerates kruvid lahti on turvapadi rooli küljest lahti kuid nüüd on turvapadja taga veel üks juhe mille sa pead lahti võtma. · Klambri peal on nn stopper, et pistik ei tuleks padjast välja. Eemaldades stopperi saate te tõmmata pistiku välja ja saate padja viia ohutusse kohta. · Kui toimingud padjaga said tehtud siin paned padjale kõigepealt pistiku järgi ja seejärel alles stopperi sisse
Eduard Kimmari Töö eesmärk: Tutvustada tudengit valutehnoloogia protsessiga. Töö ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess detaili valmistamiseks hallmalmist, kasutades käsivormim- ist. Töö juurde kuuluvad detaili, valandi, mudeli ning vormi (kärni ja valukanalite süsteemi elementidega) joon- ised. Töö käik 1. Kärni valmistamine Kuna antud detaili valamisel kasutatakse kärni, on see vaja enne vormi meisterdamist valmis teha. Selleks kasutame klambritega kinnitatavat kärnkasti, kärnisegu ning kärni tugevdavat armatuuri. Täites kärnkasti seguga ning asetades paika armatuuri, asume järkjärgult kärnisegu tihendama, lisades pide- valt uut segu juurde. Seejärel silume kärni pinnad ning eemaldada kärn kärnkastist. Kärn kuivatada ahjus. 2. Vormi valmistamine Vormi valmistamiseks kasutame täitesegu, grafiiti või peent liiva, alusplaati, kaht üksteise külge kinnitatavat
rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on käigem kui kahesilindriline gaasamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse: *kilpvelg, mis koosneb kilbist ja süvapöiast, kasutatakse enamasti tihtrehvida puhul *põikosandatav põidvelg, mis kinnitatakse kodarrummu seadepinnale klambritega ja mutritega. Tagumised paarisrattad kinnitatakse veosillale 10 tikkpoldi ja mutrite abil, millised pingutatakse5 esitatud järjekorras momendiga 600Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta põiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja tõukeid ebatasasel teel sõitmisel. Mantle (välimuskummi) mustrilistpealiskihti nimetatakse protektoris ehk turviseks. Selle all paikneb venitamatu vahevöö nii vöö kui ka sarrus
Egiptuse poos: pea profiilis, silm otse, õlad otse, jalad profiilis. Maalikunst dekoratiivne, kasutati palju ilusaid värve. Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis
Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaal vaokesed ja teisi katab reljeef. Dooria sambad on tehtud kergemaks pikki vagudega sammastel ehk kallelüüridega. Need on tehtud seibidest, mis on seest tühjad, mis onl iidetud omavahel pronks klambritega. Ei kasutata sideainet, seal pannakse kivid üksteise peale, need jäävad raskuse hõõrdejõuga paigale ning vastutustundlikumad kohad kinnitatakse pronks klambritega. Tegemist on täppis ehitisega, mis on aasatuhandeid püsima jäänud. Joonia order on klassikalisest ajastust. Katusekonstruktrsioonoli peenekoelisem. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist,
3 Taldlihvija Lihvija kasutamine 1.Lihvijat saab kasutada näiteks puidu, plastiku, metalli ja värvitud pindade lihvimiseks. 2. Lülitage lihvija sisse, kui see asub töödeldaval esemel. Hoidke hoolikalt kogu lihvtalda lihvitaval esemel. 3. Liigutage lihvijat ringjate liigutustega töödeldaval esemel, avaldades seadmele mõõdukat survet. ETTEVAATUST: Võimaluse korral kinnitage töödeldav ese klambritega tööpingile. - Kui töödeldav ese on peale lihvimist ikka veel kriimuline, proovige ühte alljärgnevaist: 1. Võtke jämedam liivapaber ning eemaldage kriipsud ning seejärel lihvige pind peenema liivapaberiga üle. 2. Proovige soovimatud kriipsud eemaldada uue sama jämedusega liivapaberiga. Seejärel võtke peenem liivapaber ja viimistlege töö. Liivapaberi paigaldamine
seotisi. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema püsivus ja pikaealisus. Seotised jaotatakse: • Lahtivõetavad liited • Mittelahtivõetavad liited MITTELAHTIVÕETAVAD SEOTISED LIIMIGA LISALIITEVAHENDIGA Sileda Tappidega Naeltega Puidu- Klambritega vuugiga kruvidega Nurkseotised Pikkuses Laiuses • Kaldliide • Täispunniga • Kiilliide • Poolpunniga • Liistuga
kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid.
Kindlasti tuleb karkassiks kasutada korralikult kuivanud puitu, mitte niisket. Tavaliselt kasutatakse 50 millimeetri paksust kivivilla, aga kui on kahtlus seina eelneva soojustuse suhtes, siis võib kasutada ka kaks korda paksemat villa. Hüdroisolatsiooniks on parim fooliumpaber, mis hoiab niiskuse karkassist ja teistest ruumidest eemal ning tekitab leiliruumis nii-öelda termoseefekti. Fooliumpaber kinnitatakse karkassipostidele spetsiaalsete klambritega, servad üksteise peale, ning nende liitumiskohale tõmmatakse peale veel fooliumteip. See hoiab ära fooliumi servade üleskeeramise ning niiskuse sattumise karkassile. 6 Kasutatud materjal Pildid: Google pildi otsin (ei hakkanud neid pikki linke siia panema ) http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=239 http://www.pakkpuit.ee/sauna-ehitus 7
Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus
aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad
kontrollida aluspõranda niiskusesialdust. Betoonpinna suhteline niiskusesialdus ei tohi ületada 80%. Puidust aluspõrandada Esmalt tuleb kontrollida, et kõik lauad oleks hoolikalt laagidele naelutatud. Kõik ebakindlad põrandalauad tuleb parandada või asendada ning laudadevahelised ebatasasused siledaks lihvida. Lihvitud laudpõrandale kinnitatakse kas puitplaat; vineer või kipsplaat. Kinnitus peab toimuma kas 22mm pikkuste klambritega või kruvidega 10 cm-ste vahedega plaadi mõlemas suunas. Pudist aluspõrandate absoluutne niiskusesialdus ei tohi ületada 8% (ekvivalente väärtusele 40% suhtelist niiskust). Jälgi, et liim, materjal kui ka õhutemperatuur oleksid 24 tundi enne paigaldadust ja ka paigalduse ajal vähemalt +18 kraadi. Relatiivne õhuniiskus peaks olema vahemikus 30%-60%. Paigaldamine Põrandakatte ääre peab tõusma seinale vähemalt 10cm kõrguseni. Juhul kui paigaldatakse ka
Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3.Kergkruus:keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut:ahjude,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk-klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale.2liiki:orgaanilised ja mineraalsed.Org sidea:ei kivistu,nad seovad oma kleepumisega.Mineraalsel sidea:protsess toimub vedelast olekust kivitaoliseks(pulbrikujulised).Kasut segata:neid veega,kivistumisel tekib sideaine,mis loodab kokku teisi materjale.Kivist järgi jagata:õhk-&vesisideaineteks
Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud Oli kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria: see stiil on vanim ja kõige primitiivsem, kapiteel ja friis . Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Joonia: Sambakivid seoti metallist klambritega. Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. Korintos: Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Skulptuur: Põhiliseks aineks oli inimene. Arhailisel ehk 1 perioodil olid kujud sirged, proportsioonid olid ebaloomulikud. Tähtis oli see ,et nad õppisid tegema kuju mis seisis omal jalal. Enam levinud olid alasti noormeeste kujud ja
Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks, seepärast peab kivikatusel olema kalle vähemalt 11°, muidu tekib oht, et vesi pääseb katusekivide alla. Miinimumkalle sõltub kasutatavatest katusekividest. 1.2 Allpool katusekive Katusekivid seisavad puidust katuseroovidel. Katusekivide paigaldamist alustatakse alt ülespoole. Selleks, et karmidele ilmadele vastu pidada, kinnitatakse katusekivid roovituse külge klambritega. Kuidas seda täpsemalt tehakse, sõltub kasutatavatest katusekividest ja sellest kuivõrd avatud on katus tugevatele tuultele. Katuse roovitus paigaldatakse distantsliistule. 1.3 Aluskate Tänu distantsliistule saab õhk katusekivide all ringelda ning niiskus pääseb majast ilusti välja. Mittehingav aluskate ei lase Sul seda võimalust ära kasutada
Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate. Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga. Distantsliistud (20 x 50 mm) kinnitatakse läbi aluskatte sarikate külge. Roovilatid (50 x 50 mm) paigaldatakse 400 mm sammuga. Kuna tegu on hingava aluskattega siis pole aluskatte alla vaja jätta tuulutusvahet. Tuuldumine toimub katusekatte ja aluskatte vahelises alas.
lõikamine, (foto http://www.srik.ee/index.php?a=Read&id=88) 5.3. Kinnitamine Kinnitamine toimub 15 cm sammuga, piki rooplaati kooshoidvat traadist õmblust. Ühele plaadile kulub 12-20 kinnitit. Rooplaate võib aluspinnale kinnitada: naeltega pöörates naela pea tagasi üle plaadi traatõmbluse, min. pikkus 9 cm kruviga kasutades lisaks laiu seibe (läbimõõt min. 2 cm) või montaazilinti, min. Pikkus 9cm pikkade klambritega kasutades elektrilist klambripüstolit villatüüblitega kiviseina puhul väga tõhus lahendus Lõigatud plaatide puhul võib vajadusel lõigete lähedal asuvat plaadi traatõmbluse traati 7 siduda ja põimida kinnitite vahele ja alla. a) b) Foto 8: Rooplaadi kinnitamine a) naelaga, b) kruv ja seibiga (foto http://www.julm.ee/contents/~PRESS/planset.pdf) 5.4. Viimistlus
Etruskid olid selline rahvus, kelle kohta palju midagi ei teada Ei ole teada, kuidas nad Itaaliasse said ja kuidas nende keel töötas Religiooni suhtusid Roomlased pragmaatiliselt ,,Vorst vorsti vastu" religioon Ääretult tolerantne suhtumine vallutatud rahvaste uskudesse ja jumalatesse Religioon võeti Kreeklastelt üle Suhtumine jumalatesse oli asjalik Üksik isikude huvid olid pandud riigiteenistusse Lubimört Enne kinnitati ehituskivid metallist klambritega Silindervõlv oli esimesena kasutuses See ei olnud väga hea, sest kui see liiga suur teha siis see variseks kokku Leiutati ristvõlv Sellega sai suuremaid lagesid võlvida Roomas võeti kasutusele betoon Kasutati Korintose stiili Roomlastel puudus Kreeklastele omane stiil ja maitse Ülevalt alla pooleks lõigatud vertikaalselt sambad Pilaster- ühe otsaga seina küljes kinni olev sammas Linnade planeerimine Kandilise põhiplaaniga sõjaväe laager Majades oli keskküte
pinnasele Torutellingud Tellingu postid paigaltatakse kahte ritta. Üksteisest 2 meetri kaugusele. Alumised postit toetatakse kingadele, need omakorda 3m pikkustele aluslaudadele mis asetatakse iga postipaari alla seinaga risti. Kingad kinnitatakse aluslaudadele keermepoltidega. Torutellingud tuleb maandada vastavalt kutsetunnistesega elektrikul. Toruelemendid, põik- ja pikisidemed, kaitsepiirded, trepid, postid ühentatakse omavahel klambritega, hülssidega, konksudega ning telling kinnitatakse seina külge inventaarsete metall korkidega. Laudise paksus on 50mm Laudiseid mida koos neid koos neinde kandavat alustega iga kõrgusjärgu ladumise järel vahetatakse või teisaltatakse nimetataks töölavadeks. Töölavad peavad olema inventaarsed, küllalt püsivad, tugevad, kerged, lihtsalt teisaltatavad ja ohutud Paneeltöölavasid võib üksteisele asetada 3-4 kõrgusjärku kui need on seina külge kinnitatud.
toimub lõikus ristpuiduga. Raami lõpud ei tohi olla mitte korrektsed ja kilde välja loopida. Akna käepideme ja hinge avade puurimine: Seda tööd tehakse puurpingil S+S. Puurimisel tuleb jälgida profiilile muljumise jälgede mitte jätmist. Avad puuritakse vastavalt joonistele. Akna imposti paigaldus: Impostid tehakse vastavalt joonistele ja tehnoloogilistele joonistele. Kinnitatakse kruvidega ja abiliistud ning tuuleliistud kinnitatakse naelte ja klambritega ning lisaks kasutatakse liimi Adhesive. Klaasiliistu koostamine: Liistu koostatakse seadmetega JUMBO Automatic EC 2P ja RUCHSER RU-LH. Klaasiliistu lõikusnurk 45° peab olema tugipinnaga 90°.Lõige peab olema korrektne ja korralik, ilma rebenditeta. Kvaliteedil kindlasti jälgida, et ei tohi olla muljumise, rebimise ja põlemise jälgi. Klaasiliistu lõikus: liistu lõigatakse liistusae OMGA TR527NC. Liistu lõikenurk peab jääma 45°
kinnitatakse karkassiposti külge. 4. Ukseavade jäigastamiseks ning lengi paremaks kinnitamiseks paigaldatakse karkassiposti peale või selle sisse ehitatava seina kõrgune puitpruss, mis kinnitatakse kruvidega karkassiposti külge ca 400 mm sammuga. Seina ja ukselengi vahe tihendatakse. 5. Üle 3 m kõrguste seinte või raskete uste puhul kasutatakse tugevdatud karkassiposte, mis kinnitatakse karkassi vööle FRK klambritega. Täiendava jäikuse saavutamiseks võib ka seal kasutada puidust lisakarkassi. 6. Plaadid kinnitatakse karkassile kruvidega. Kruvi kaugus plaadi lõigatud servast on ca 15 mm, kartongkattega servast ca 10 mm. 7. Kruvi keeratakse plaadi pinnast 0,5 1 mm sügavamale. Kruvi pea ei tohi lõhkuda plaadi pinnakartongi. 8. Plaatide ühenduskohad seina eri pooltel ei tohi sattuda samale karkassipostile. Alati kinnitatakse plaat kõigepealt karkassiposti avatud serva poolt. 9
Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (all). Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: 1-2. meander 3. Munavööt 4. Hammaslõige 5. Lainevööt Ornamendid, vasakul palmett. Joonia samba kapiteel ja baas (samba alus). Sambakivid seoti metallist klambritega (paremal). Erechtheioni templi joonia stiilis sambad. Dooria ja joonia stiilide võrdlus. Korintose stiili iseloomulikud tunnused. Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Zeusi tempel Ateenas. Leia, milliseid kreeka kunstistiile on kasutatud Sulle tuttavatel ehitistel? Üks paremini säilinud arhailise p. templitest on Hera tempel Paestumis (kreeklaste koloonia Lõuna-Itaalias) 550 eKr.
kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Püstjuhtpindadega toetub konsool kere vertikaalsetele juhtpindadele ja liigub piki neid. Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas. Konsool toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks. 5. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Ristkelgu ülemistel juhtpindadel liigub töölaud pikisihis. Alumiste juhtpindadega toetub ristkelk konsooli ülemisel osal olevaile juhtpindadele ja
akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine Kontrapost raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabalt Arhitektuur: Ehitusmaterjalina esialgu puud ja savi hiljem kiviv (lubjakivi ja marmorit), kive seoti metallist klambritega. TEMPLID: Kreeka arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid jumalate elukohaks, templitel polnud aknaid ning kõige tähtsam oli templite välisilme, põhiplaanilit ristkülikukujulised. Tempel on igast küljest ümbritsetud sammastega. Samba kolm põhiosa: baas, tüves ja kapiteel. STIILID E. ORDENID: Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik
valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi. Joonis 4. Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute,-pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos. Kujunesid välja erinevad templitüübid – anttempel, prostüül, amfiprostüül, mis erinesid üksteisest sammaste arvu ja paigutuse poolest. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks.
T = 80 · 5000 = 6667 min ≈ 111 h 10 min 12 RAKISE PAIGALDUSSKEEM Detaili „Hoidik“ MME217 KME61-S17 töötlemisrakisena kasutan kahepoolseid masinkruustange. Rakisesse paigaldatakse korraga 2 detaili korraga. Masinkruustangides kasutatakse pehmeid pakke ja stoppereid. Masinkruustangid kinnitatakse freespingi töölauale klambritega, mis kinnituvad töölaua T-soontesse. Masinkruustangide ristseis pingi töölauaga tagatakse masinkruustangide põhjale paigaldatud liistudega, mis paigalduvad töölaua T-soonde. 5.1.1 Esimene paigaldus 5.1.2 Teine paugaldus 5.1.3 Kolmas paigaldus 13 RAKISE TÄPSUSARVUTUS Rakise arvutusliku vea arvutamiseks kasutan lihtsustatud valemit [6:76].
reduktoreid hapniku reduktorid on sinised,atsetüleeni jaoks valged ja vedelgaasi omad punased.Enne reduktori kinnitamist tuleb ballooni ventiil läbi puhuda selleks keeratakse ventiil paariks sekundiks veerand pöörde ulatuses lahti,tutsid,tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad.Reduktori üks manomeeter näitab rõhku balloonis ja teine töö rõhku!!!!!!!!!!! viimane peab olema eriti täpne õhukese materjali keevitamisel,reduktorite külge kinnitatakse klambritega kummivoolikud mille pikkus peab olema 8-20 m!!hapniku voolikutes tohib olla rõhk kuni 1,5 mpa nende seinas on 2 kordne riide kiht ja nad on musta või tumehalli värvi põlevgaaside voolikute maks.töörõhk on 0,6 mpa ja nad on punast värvi.Normaalne leek saadakse siis kui atsetüleeni ja hapniku vahe kord on üks ühele kuni üks ühe koma kolmele,leegil on taevasinine värvus ja teravate kontuuridega tuum,normaalse leegiga keevitatakse kuni 0,5 % süsiniku sisaldusega terast alumiiniumi
kaardikeste peal, kirjutatud punaste väikeste 2 tolli kõrguste trükitähtedega. Lauseehitust puudutav sõnavara: 3tolli kõrgused kaardikesed üksikute 2 tolli kõrguste mustade väikeste trükitähtedega kirjutatud sõnadega. Mõtteterviku moodustavate väljendite kohta käiv sõnavara: kaardikesed väljenditega, kus sõnad on kirjutatud väikeste ühe tolli kõrguste trükitähtedega. Neisse kaardikestesse tehakse augud ja kinnitatakse klambritega kokku raamatauks 7 Raamat, milles on piiratud sõnavara ja mis on trükitud mustade veerandtolli kõrguste suurte ning väikeste tähtedega. Mustade suurte ning väikeste kolme tolli kõrguste tähtedega tähestik 4 X 4 tolli kaardikestel. (samas: 137-139) Lugemismaterjal algab suuremõõduliste punaste väikeste trükitähtedega ja muutub järk-järgult normaalsuurusega väikesteks trükitähtedeks. Algul kasutatakse
Pytheos ja Satyros) Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, -pulkade ja klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR Kuigi rooma arhitektuur ei arenenud esialgu iseseisvalt, vaid tugines etruskide ja kreeka kultuurile, jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva pärandi. Kõigepealt tulebki hinnata seda, et roomlased aitasid levitada kultuuripärandit,
ehitamisel paigaldatakse kõigepealt nurgapott ja seejärel küljepotid, Ümarnurkadega ahjul paigaltatakse kõigepealt küljepotid. Nurga ja küljepotid seatakse täpsesse asendisse vaaderpassi abil ning kinnitatakse omavahel rumbaservade taha pitsplekist potiklambriga. küljepoti igale küljele kinnitatakse kaks harilikku potikambrit. Kantnurgapott kinnitatakse kuue klambriga, millest neli on harilikud ja kaks on Z- klambrid. Ümarnurgapott kinnitatakse kuue hariliku potiklambriga, pärast klambritega kinnitamist täidetakse rumbaservade püstvahes savi ja tellisekildudega. Seejärel surutakse vedele saviga kaetud rumbapesasse täitetellis nii, et selle pind jääks voodri sisepinnaga samale tasemele. Tuleb jälgida, et pottvoodrisse ei jää tühimikke ega õhuvahesid mis takistaks soojuse ülekandmist ja põhjustaksid suitsugaaside tungimist läbi voodrikihi. Kui on laotud üks või kaks potirida laotakse ahju sisemine müüritis. Et ülemist potirida saaks alumisega siduda, tuleb alumise
suurem varda diameetrist. · Konksukujulise otsa pikkuseks kehtib nn pöidlareegel: 10 x terase diameeter. Näide: Terasvarda diameeter = 8 mm Rulliku diameeter = 5 x 8mm =40 mm Konksukujulise otsa pikkus =10 x 8 mm = 80 mm Üksikud painutatud tugevdusvardad ühendatakse tugevdussõrestikuks vastavalt sarrustamise projektis toodud juhenditele. Vardad kinnitatakse jäigale, liikumatule tugevdussõrestikule traadiga, traataasadega või klambritega. Sõrestiku valmistamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et see jääks piisavalt kaugele tulevasest betooni pealispinnast = betoonkiht. Selline kaugus on oluline kaitse roostetamise eest ja selle saamiseks kasutatakse tugiposte, mis surutakse või painutatakse sarruse ja raketise vahele. 2.6 Betooni valmistamine Betoon on inimese valmistatud kivi: Betoon = täitematerjal + tsement + vesi Lõplikult segatud ja töödeldavat betooni nimetatakse betooniseguks. Kõvenemise
väga kõrge tulepüsivus. Plokke võib kasutada : -kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel -tulemüüri ehitamisel. 5.8. AHJUPOTID Ahjupotid on tehtud puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse: - ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Peale tavaliste pottide on tehtud veel nurgapotte (kant- või ümarnurkadega). 5.9. SANITAARTEHNILINE KERAAMIKA Sanitaartehniliseks keraamikaks nimetatakse: - kraanikausse, -klosetipotte, - loputuskaste, -bideesid, pissuaare - ja muid keerukama kujuga tooteid. Valmistatakse nad valgetest savidest valamise teel. 1)Põletatakse 1250…13000C juures, 2) kaetakse glasuuriga ja
Jätkukoht tuleb paigutada nii, et lühikesi alla meetri pikkusi jätkutükke ei tule. Mõõtu võttes ja liistu lõigates tuleb olla täpne. Lõikamisel kasutatakse liistulõikurit või peenehambulist saagi ja saagimiskarpi. Liist peab saagimisel olema õiges asendis. Jätkukohas lõigatakse liistu otsad 45 kraadise nurga all, millega saadakse korrehktne ja tihe liide. Liistude paigaldamist jätkatakse emmas- kummas suunas, sein korraga. Liistud kinnitatakse klambritega. Mustusplekid eemaldatakse. Välisnurkade tegemisel kasutatakse lisaks plastikust üleminekuid. Samuti kasutatakse sarnaseid plastikust üleminekuid jätkukohtades. Jätkukohtades lüüakse nael/paigaldatakse klamber võimalikult jätku lähedale, et vuuk tihe saaks. Sisenurkadesse surutakse liistunurk kokku ja kinnitatakse nurga lähedalt. Tiheda ühenduse saamiseks on tähtis, et liituvad liistud oleksid oleksid piisavalt pikad. Liistude paigaldamine väikese
Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu . 79 Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa äästa kivirida, katuse kü küljed, hari, ülejää lejäänud nud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste äärmiste ridade kivid (rää (räästas, stas, katuse kükülgedel ja harjas), samuti katuse neelu, kaldharja ja lä läbiviike ümbritsevad kiviread. <45°: diagonaalsuunas Kalle <45° iga kolmas kuni viies kivi. Kalle >60° kõik kivid. >60° 80 40
järgnevatest katsetest: 1. Vajumiskatse 2. Vebe katse 3. Tihendatavuskatse 4. Valguvuskatse Vajumiskatse käigus tihendatakse betoonisegu tüvikoonuse-kujulises vormis. Vorm eemaldatakse ning määratakse betooni vajumise suurus (vajum), mis on betooni konsistentsi mõõduks. Katseks niisutatakse vorm ning asetatakse see eelnevalt niisutatud rõhtsale alusplaadile. Koonuse täitmise ajaks kinnitatakse see klambritega või surutakse jalaplaatidel seitses vastu alusplaati. Vorm täidetakse kolmes kihis, kusjuures iga kihi tihendatud kõrgus moodustab ligikaudu kolmandiku vormi kogukõrguses. Tihendamiseks jaotatakse tihendamisvardaga 25 lööki ühtlaselt üle terve kihi. Alumise kihi tihendamisel peavad pooled löögid olema sooritatud kallutatud vardaga, liikudes servast spiraalselt keskme poole. Keskmise ja ülemise kihi tihendamisel peavad löögid
mõõtmed on standardiseeritud ning antud tabelites. 3.2.1.3. Tappühenduste tugevusarvutus. Kõigepealt tuleb määrata normaalsel ekspluateerimisel tootele mõjuvate jõudude suurus ja iseloom. Järgnevalt arvutatakse tähtsamate ühenduste ja detailide tugevus materjalide tugevusõpetuse valemite järgi. Kui arvutatud maksimaalsed pinged ei ületa lubatuid, siis arvutatav detail on kõlbulik ekspluatatsiooniks. 3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega Kruvidega ühendamist kasutatakse lahtivõetavates toodetes, aga ka toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei osutu vastupidavaks. Kruviseotise vastupidavus sõltub suurel määral kruvi hoidvatest materjalidest. Konstrueerimisel arvestatakse tavaliselt materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi läbimõõtu ja sissekeeramise sügavust. Pikikiudu kruviliide on keskmiselt kaks korda nõrgem kui ristipuidu kruviliide.
Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, - pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. VII saj eKr kujunesid põhilised templite tüübid: anttempel , prostüül, amfiprostüül, peripteer. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks, mis kõikide oma detailide ja nendega seotud ehitusosadega moodustavad klassikalises arhitektuuris harmoonilise terviku, mis allub kindlale korrale. Seda nimetatakse arhitektuurseks orderiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks
Torude veeimavus peab olema 18 %, külmakindlus 15 tsüklit. Torud ei tohi sisaldada lubjakivitükke. Drenaazitorusid on kasutatud maaparandustöödel ja ehitusel kohalike drenaazisüsteemide ehitamiseks. 3.2.2.6 Ahjupotid On tehtud puhtmatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Nende gabariitmõõdud on 175x85x30mm ja veeimavus 10 %. 3.2.2.7 Sanitaartehniline keraamika Tooraineks on tulekindlad savid, kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrmenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%
katusepinna äärmiste ridade kivid, samuti katuse neelu, roodi ning läbiviike ümbritsev kivirida. Üle 45-kraadise kaldega katustel kinnitatakse lisaks diagonaalsuunas iga viies kivi, üle 60-kraadise kalde puhul või suure tuulekoormuse puhul kõik kivid. nSoovitav on kinnitada reakivid 70 mm reakiviklambritega, mille puhul on võimalik kive reas hiljem vajadusel ülespoole ja tagasi nihutada. nKatusekivid, mida peale lõikamist ei saa toetada kannale, kinnitatakse lõigatud kivi klambritega 63. Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine. Plekk-katuseid kasutatakse nii elu-, avalike kui ka tööstushoonete katuste katmiseks. Plekk-katuste minimaalseks kaldeks lubatakse projekteerida 1:10 (10%), erandkorras ka 1:20 (5%). nKatuse katmiseks kasutatakse:§siledat tsingitud või musta katuseplekki 100 §profiilplekki, mis viimistlustasemelt võib olla:tsingitud,akrüül-või
Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö kandis nime chingulum, ümber puusade seotav lai vöö aga succincta. Stoolade levinuimad värvid olid punane, sinine ja kollane, vahel õmmeldi neile kuldniitidega kaunistusi. Stoola all kanti kas subuculat ehk varrukateta särki või strophiumi ehk pihikutaolist pehmest materjalist riietuseset. Jaheduse eest kaitses palla, nelinurkne
Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö kandis nime chingulum, ümber puusade seotav lai vöö aga succincta. Stoolade levinuimad värvid olid punane, sinine ja kollane, vahel õmmeldi neile kuldniitidega kaunistusi. Stoola all kanti kas subuculat ehk varrukateta särki või strophiumi ehk pihikutaolist pehmest materjalist riietuseset. Jaheduse eest kaitses palla, nelinurkne
1.2m 50x75mm 0.9m 50x50...60mm 0.6m 100x25mm Roovide samm sõltub kivist ja katusekaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. 39 Katuse paigaldus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid (räästas, katuse külgedel ja harjas), samuti katuse neelu ja kaldharja ja läbiviike ümbritsevad kiviread. Kalle <45 kraadi diagonaalsuunas iga kolmas kivi kuni viies kivi. Kalle >60 kraadi iga kivi kinnitatakse eraldi. Keraamilised katusekivid S-katusekivi Kahelaineline kivi Soontega kivi servades Tasapinnalise profiiliga kivi Munk-nunn katusekivi. Looduslikust materjalist katusekivi Kiltkivi
veokohustus kestis Väinamerel aastani 1894. Viimane uisk nimega Maria lammutati aastal 1925 Pädaste sadamas. 5.Peipsi lodi- Emajõel ning Peipsil liiklemiseks kohaldatud omapärane mahukas tavaliselt ühemastiline purjelaev, mida kasutati Emajõel kaubaveoks teadaolevalt juba 14. sajandil. -Peipsi lodja ehitusvõtted on püsinud muutumatuna aastasadu. Iseloomulikumaks jooneks on klinker -plangutusega laevakere, kus külmpainutatud laudu tihendatakse puitliistude ning raud klambritega. -Põhilise ehitusmaterjalina kasutati männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende kandevõime korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine.
Drenaažitorud. Need torud on 1/3 meetri pikkused muhvita torud. Nende siseläbilõige on 50...200 mm ( 5-20 cm ). Drenaažitorusid kasutatakse: maaparandustöödel, ehitusel kohalike drenaažisüsteemide ehitamiseks. 6.9. Ahjupotid Ahjupotid tehakse puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahjul vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Peale tavaliste ahjupottide tehakse veel nurgapotte. Need on kas kant või 85 ümarnurkadega. Joonis 6.9.1. Keraamilisi ahjumaterjale: a – ahjupott, b – nurgapott, c - ahjupoti täitekivi. 6.10
M2 ja M3 kategooria busside kerede tugevus peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele; 2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms. Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või
annaabi.ee 
