Kergvaheseinad kipsplaadist (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
EV-12
Sigrid Pau
KERGVAHESEINAD KIPSPLAADIST
Referaat
Juhendaja : Andres Aruväli
Põlva 2013

SISUKORD:

1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD LK 3
2. KARKASSI TÜÜBID LK 3
3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSIOON LK 4
4. LADUSTAMINE LK 4
5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST LK 5
6. KOKKUVÕTE LK 8
7. KASUTATUD KIRJANDUS LK 9

1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD

Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips, mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks.
Kipsplaat on tervisele kahjutu lõhnatu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab 93% kips ja 6% kartong . Ülejäänud osa koosneb tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi
koostisse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel ehitustööde käigus ega edaspidi nendes ruumides elamisel. Normaaltingimustes ei kahjusta plaate mikroorganismid ega hallitusseened.
Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni perioodiga, eeldusel et ruumide suhteline niiskus jääb talvel vahemikku 25 – 45 % ja suvel 30 – 60 %.
Plaat sobib kasutamiseks ruumirühmades A – F: elumajad, bürood, koolid, haiglad ja tööstushoonete kõik siseruumid , niisked ruumid ning ehitiste kandekonstruktsioone täiendavad osad jne. Erinevaid plaaditüüpe kasutatakse peamiselt vaheseinte, põrandate ja lagede ehitamiseks, hoonete renoveerimisel ning tuletõkkevoodrina heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides.
Kipsplaate võib kasutad ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Neid ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85 – 90 %. Samuti ei soovitata neid paigaldada sinna, kus temperatuur on pidevalt üle + 45° C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust.
Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongpinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle, vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett ca 17% plaadi kaalust . Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse.

2. KARKASSITÜÜBID

Ühekordne karkass
Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga.
Sik-sak karkass.
Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga.
Topeltkarkass
Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid . Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga.
ERGO ®
ERGO® - seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist. Kuni 2735 mm kõrgusesse seinakonstruktsiooni lisatakse vertikaalsete karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil ). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb.

3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSOON

Isolatsiooni näitaja moodustub mitmete eri tegurite koosmõjust, mida võib suunata hea planeerimise ja hoolika paigaldusega.
Sei-nakonstruktsiooni heliisolatsiooni näitajat mõjutavad näiteks:
- karkassiruumi paksus
- vahelduva kinnitusega karkass
- puit- või teraskarkass
- plaadi paksus ja kaal
- plaadikihtide arv
- mineraalvill
- konstruktsiooni tihedus
Laboratoorsetel mõõtmistel saadakse optimaalne isolatsioon (Rw) otse läbi seina, aga praktikas saadakse tavaliselt madalam väärtus (R’w), mis tuleneb järgmistest teguritest:
1. Seina heliisolatsioon
Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni.
2. Kaudne heli kandumine
Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda mööda kandekonstruktsioone, piki ventilatsiooni kanaleid , või soojusvõrgu kaudu. Oma mõju avaldavad ka ripplaed, aknad ja uksed.
3. Helilekked pragude kaudu
Heliisolatsioonile negatiivselt mõjuvad praod tekivad kõige sagedamini plaatide paigaldustööde käigus. Nende suurus on millimeetri murdosast kuni mitme millimeetrini. Helilekked pragude kaudu hoitakse ära nende tihendamisega mastiksitega. Tihendamise põhiline eesmärk on muuta ehitis õhukindlaks, mis on kõikide helitehniliselt õigete konstruktsioonilahenduste põhitingimuseks.
Kui ehitusmääruses esitatakse nõue (minimaalne nõue) mingi hooneosa heliisolatsioonile, siis mõeldakse sellega kõikide eelpool märgitud teguritekoosmõju.

4. LADUSTAMINE

Kipsplaatide ladustamine sisetingimustes
Kipsplaadid ladustatakse tasasel alusel max 600 mm vahedega alustugedel. Plaat peab olema kaitstud otsese niiskuse mõju eest. Juhul kui plaadid on lattu saabudes niisked, tuleb alustoed paigutada vahedega, mis välistaks plaatide deformeerumise kuivamise käigus. Ladustamispaik peab olema korralikult ventileeritav.
Kipsplaatide ladustamine välitingimustes
Kipsplaat ei kahjustu lühiajaliste sademete tagajärjel. Hallituse tekkimise vältimiseks tuleb märgunud plaatidel lasta kuivada. Selleks peab nende ümbruses olema tagatud piisav õhuringlus. Plaadid tuleb ladustada võimalikult tasasel alusel ja alustugedel, vältimaks plaatide otsest kokkupuudet pinnase või taimestikuga. Plaadid tuleb katta vett mitteläbilaskva kile või presendiga. Õhu ringlemise tagamiseks ei tohi kate ulatuda pinnaseni ja kipsplaatide ning katte vahele peavad olema paigaldatud distantslatid.
Metallprofiilide ladustamine
Karkassidetailid on valmistatud kuumgalvaniseeritud terasest ja neid võib ladustada välitingimustes. Pehmete tihenditega varustatud detailide teisaldamisel on oluline vältida nende tihendite kahjustamist. Sadevete äravoolu tagamiseks tuleb materjal ladustada kaldega.

5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST

A:
1. Määratakse kindlaks ehitatava seina karkassivöö asukoht ja märgitakse see märknööri abil.
2. Põrandavöö kinnitatakse max 400 mm sammuga. Heliisolatsiooni tagamiseks on kohustuslik kasutada vöö all spetsiaalseid tihendeid. Tihendite liik oleneb ehitatava seina heliisolatsiooni klassist .
3. Karkassivöö jätkamisel asetatakse nende otsad vastamisi .
4. Nurgatüübist sõltuvalt karkassivööd asetatakse tihedalt teineteise vastu või vajadusel jäetakse kipsplaadi paksune vahe plaatide kinnitamiseks.
5. Laevöö asukoht määratakse loodi abil ja kinnitatakse max 400 mm sammuga. Kindlasti kasutatakse heliisolatsiooni tihendeid vöö all.
6. Karkassipostid lõigatakse valmis seina kõrgusest ca 15 mm lühemad.
7. Karkassipostid keeratakse paika. Nende kinnitamine ei ole vajalik.
8. Karkassi sik-sak asetusega seintes kasutatakse karkassipostide fikseerimiseks spetsiaalseid klambreid.
9. Erandjuhtudel võib karkassipostid kinnitada vöö külge kasutades selleks madalapealisi kruve või spetsiaalseid kinnitustange.
10. Juhul kui karkassiposte on vaja jätkata, surutakse need asümmeetriliselt teineteise sisse ja kinnitatakse kruvidega.
B:
Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine seina
Gyproc akustiline porfiil AP-25 parandab oluliselt konstruktsioonide helipidavust. AP-25 profiili kasutamisel on helide kandumise võimalus läbi karkassikonstruktsiooni viidud miinimumini. Karkassi paigaldamine on lihtne, kuid sealjuures tuleb täpselt järgida paigaldusjuhiseid. AP-25 peab olema kinnitatud täpselt ja läbimõeldult. See ei tohi olla seinakonstruktsiooni „kiilutud“, seinas asetsevad kommunikatsioonid ei tohi olla kontaktis AP-25 profiiliga, vastasel korral ei saavutata soovitud helipidavust. AP-25 kasutamise puhul konstruktsioonis peab karkassipostide samm olema 600 mm ning sellega risti asetseva akustilise AP-25 profiili samm 400 mm. Tavaliselt kasutakse sellisel puhul kahte kihti kipsplaati, mille vuugid asetatakse eri plaadikihtides 600 mm nihkega ning viimistletakse pabervuugilindi ja pahtliga.
Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge!
1. Akustiline profiil kinnitatakse karkassiposti külge nii, et kinnitusserv jääks allapoole. (AP-25 kinnitatakse konstruktsiooni horisontaalselt .) Puitpostile kinnitamiseks kasutatakse T 29 kruve ja alla 0,9 mm paksusele metallkarkassipostile kinnitamiseks kasutatakse P 14 kruve.
2. Juhul kui AP-25 profiili kinnitamisel jäetakse kinnitusserv üles, halvenevad selle akustilised omadused märgatavalt.
3. Akustiline profiil kinnitatakse karkassipostide külge läbi olemasolevate kinnitusavade.
4. Kinnitusavade vahelt tehtud kinnitus halvendab tunduvalt karkassi heliisolatsiooniomadusi.
5. AP-25 profiili jätkatakse alati seina karkassipostil nii, et olemasolevad kinnitusavad jääksid kohakuti. Profiili selgade otste vahele jäetakse kuni 3 mm laiune vuuk.
6. AP-25 profiilide jätkukohas ei tohi asetada detailide otsi ülestikku.
7. Gyproc kipsplaadid paigaldatakse konstruktsiooni püstipidi, AP-25 profiiliga risti. Esimese plaadikihi kinnitamiseks kasutatakse S 25 ning teise kihi jaoks S 38 kruvisid . Plaadi üla- ning alaservas kinnitatakse kruvid 200 mm sammuga. Muus osas on kruvisamm 300 mm. Plaadid
kinnitatakse kõigi akustiliste profiilide külge.
8. Kõige alumine AP-25 profiil kinnitatakse seina vööle. Kipsplaadid paigaldatakse nii, et plaadi ning põranda vahele jääks ca 10 mm laiune vuuk, mis täidetakse elastse tihendusmastiksiga.
C:
1. Kipsplaatide paigaldamisel tuleb jälgida, et plaadivuugid ei jääks ukse- ja aknaavade nurkadesse, vaid nende kohale.
2. Juhul kui kipsplaadi vuugid jäetakse siiski üles seinaava nurkade kohale, võib kasutada 100 mm laiust metalllindi kinnitamist karkassipostile paigaldatuna kipsplaadi alla. Kipsplaatide kinnituskruvide samm ei tohi olla suurem kui 200 mm.
3. Lisajäikuse saavutamiseks ukseavade juures painutatakse põrandavöö ca 150 mm üles ja kinnitatakse karkassiposti külge.
4. Ukseavade jäigastamiseks ning lengi paremaks kinnitamiseks paigaldatakse karkassiposti peale või selle sisse ehitatava seina kõrgune puitpruss, mis kinnitatakse kruvidega karkassiposti külge ca 400 mm sammuga. Seina ja ukselengi vahe tihendatakse.
5. Üle 3 m kõrguste seinte või raskete uste puhul kasutatakse tugevdatud karkassiposte, mis kinnitatakse karkassi vööle FRK klambritega. Täiendava jäikuse saavutamiseks võib ka seal kasutada puidust lisakarkassi.
6. Plaadid kinnitatakse karkassile kruvidega. Kruvi kaugus plaadi lõigatud servast on ca 15 mm, kartongkattega servast ca 10 mm.
7. Kruvi keeratakse plaadi pinnast 0,5 – 1 mm sügavamale. Kruvi pea ei tohi lõhkuda plaadi pinnakartongi.
8. Plaatide ühenduskohad seina eri pooltel ei tohi sattuda samale karkassipostile. Alati kinnitatakse plaat kõigepealt karkassiposti avatud serva poolt.
9. Paigaldatud kipsplaadi ja kõrvalkonstruktsioonide vahele jäetud vuugid täidetakse elastse akrüülmastiksiga kogu kipsplaadi paksuse ulatuses.
10. Kipsplaatseinte välisnurgad kaitstakse mehhaaniliste vigastuste eest Gyproc HS liistudega, mis kinnitatakse nurgaliistukinnitaja abil 150 mm sammuga. Alternatiivse lahendusena võib kasutada ka metallribadega Gyproc Flex Corner nurgateipi.
11. Karkassiruum täidetakse mineraalvillaga. Villa tüüp sõltub ehitatava konstruktsiooni heliisolatsiooni- ja tulepüsivusklassist. Vajadusel kasutatakse villa stabiilsuse parandamiseks villakonkse.
12. Raskete esemete seinale kinnitamise hõlbustamiseks paigaldatakse lisatoed.
Viimistlemine
1. Viimistletavad pinnad peavad olema jäigad, kuivad ja tolmuvabad. Viimistletavad ruumid peavad olema eelnevalt hästi ventileeritud, min temperatuur vähemalt +10°C töödele eelneva kahe nädala vältel. Kipsplaatide viimistlemiseks sobivad mitmed valmispahtlid ja kuivsegud . Kipsplaadi vuukide viimistlemiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti, mis kleebitakse vuukidele segu abil.
2. Kipsplaatide vuugid pahteldatakse ja teibitakse korraga. Vuuki kantakse pahtel .
3. Värskesse pahtlisse surutakse pabervuugilint G 93. Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti.
4. Pahtlisse surutud teip kaetakse omakorda pahtliga ja tasandatakse ca 200mm laiuselt kummalegi poole vuuki.
5. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited.
6. Välisnurkade kaitseks mehhaanilistest vigastustest kasutatakse tugevdusliistu või metalltugevdusega pabervuugilinti.
7. Pahteldatakse ka kõik kruvipead ning tasandatakse plaatide mehhaanilised vigastused. Kõrget viimistluskvaliteeti nõudvates ruumides on soovitav kasutada kipsplaatpindade lauspahteldust. Pahteldatud pinnad lihvitakse peene (nr. 100-120) liivapaberiga ja viimistletakse.

6. KOKKUVÕTE

Kipsplaatkonstruktsioonide jäikusel, helipidavusel ja tulepüsivusel on suur roll karkassidel, mida konstruktsioonis kasutatakse. Mida paksemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni jäikusomadused. Samas, mida õhemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni helipidavusnäitajad.

7. KASUTATUD KIRJANDUS:

http://framewall.ee/public/documents/GYPROC/Kasiraamat.pdf