Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö.
Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.
Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta. Peale sakslaste olid eesti aladest huvitatud veel taanlased ja rootslased. Taanlased üritasid korduvalt Eestis maad juurde saada. Esimesel korral suudeti edukalt alistada Rävala ja alustati ristimist. Järgmine üritus, kui üritati rajada kivilinnust Saaremal, ebaõnnestus. Rootsi väed ei suutnud alistada saarlasi. Pidev sõjategevus Eesti suunas, mitme riigi poolt, mõjus laastavalt. Sakslaseid toetas Rooma paavst, kellel oli Lääne- Euroopas suurim poliitiline jõud. Nende eesmärk oli levitada ristiusku ja ristida ära viimased paganad Euroopas. Sakslaste puhul oli tegemist väga võimsa väega, millel oli palju liitlasi. Saksa rüütlite eesmärk võis olla ka varanduste ja maade vallutamine
1219 sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas ValedamarII. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas tuli ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks. 1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema. Teade võidust kutsus ka ülejäänud Eestimaa ülestõusule. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati suhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul
Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? 1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud
1220 Lihula - Oma osa üritas Eestis haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabuse linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222 Saaremaa - 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegutsema. Ehitati 17 kiviheitemasinat, mille abil sunniti taanlased alistuma ja Saaremaalt lahkuma.Teade võidust saadeti üle Eesti ja kutsuti kõiki ülestõusule. 7.) 1227. aasta talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele.Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, otsustasid saarlased alistuda ja end ristida lasta. 8
kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid. Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220
Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla. Prast Muhu linnuse vallutamist ja pletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast
Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa suunal. umbes 2000 aasta eest asus linnamäel kohalike eestlaste lühiajaline, vaid ajuti kasutatud linnus. 7. – 8
1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati kirikuid ehitama 8. augustil saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati umber ja pandi põlema. Rootslased kaotasid ja linnus langes eestlaste kätte Muistse vabadusvõitluse periood ( 1222-1227 ) 1222. aastal maabus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased püüdsid seda takistada. Valmistati 17 kiviheitemasinat ja seati need linnuse ette üles. Viis päeva pilluti lakkamatult linnusesse kive. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ennepanekud. Linnus anti üle saarlastele.,kes lõhkusid linnuse maha 29. jaanuaril 1223. aastal tungisid sakalased Viljandi linnuses sakslastele kallale. Osa sakslasi tapeti, ülejäänud pandi jalapakkudesse ja ahelatesse.
üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan. 1223 sakalased tungisid Viljandi linnuses sakslastele kallale, tapeti paljusid 1223 8000-meheline saksa vägi Viljandi all, piiramine, eestlased alistusidristiusustati 1223.a. - eestlaste liit venelastega,Vjatsko Tartus 1224.a. suvi Tartu kaitsmine, saklased jälle Tartus, et saada kogu Eesti mandriosa said selle 1227.a
1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut
koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste preestrite vahel hakkas usu pärast võistlus.1220 sekkus rootsi kuningas kes rajas linnuse ja hakkas rahvast ristima,1222 taani väga asus saaremaal ja hakkas looma kivilinnust,sunniti taanlased alistuma ja saaremaalt lahkuma,eestimaa võit. 1223ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle.kiire ja hea tegutsemine taastas kõik vanad eesti kombes ja puhastati rahvas ristimisest, 1224 tartut aitas kaitsta vjatsok. 1227sakslaste vägi saaremaale valjala alla ja pidi alistuma ,vastupanu oli suur. Allajäämise põhjused-eestlased kaitsesid ennast 20 aastat nii kuidas oskasid ja jaksasid
· 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid, õpiti amba tundma, pöörduti abipalvega venelaste poole. Uued sõjad Eestis. Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all
ehitada kivilinnuse ning määras sinna Eestimaa asehalduri, kelle ülesanne oli kehtestada Taani võim Eestis ja rahvas ristiusustada. Samal ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa Eestist saada ning rajas oma tugipunkti 1220. aastal Lihula linnusesse. Ta asus ümberkaudset rahvast ristima. Kui kuningas lahkus, löödi rootslaste vägi täielikult puruks ning ka nende edaspidised plaanid nurjusid. 1222. saabus Valdemar II Saaremaale ning asus sinna kivilinnust ehitama. Kui kuningas lahkus, hakkasid eestlased kohe aktiivselt tegutsema. Nad ehitasid 17 kiviheitemasinat, millega nad sundisid Taani alistuma ja Eestist lahkuma. Teade võidust saadeti üle Eestimaa ning rahvas kutsuti ülestõusule. 1223. aastal asusid eestlased sakslasi ründama ning võtsid kõik linnused üle. Saadi tagasi enamasti kogu Eesti, kuid Tallina tagasisaamisega nii hästi ei läinud. Eestlased said minna tagasi oma vanade tavade juurde ja pesta maha ristiusu.
1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole 1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus
sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik. Eestis on üle 20 kloostri. · Kõige paremini on säilinud Padise klooster Harjumaal Keila lähedal. · Kõige suurem on Püha Birgitta nunna- ja mungaklooster (ehk Pirita klooster) Tallinna lähedal. Püha Birgitta lõi birgitiinide ordu (mungad ja nunnad elavad ühes kloostris). Linnused · Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil. · 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge
kõrgendikku ei olnud võtta, kuhjati see ise kokku, kindluse tipuks alati torn. Kui rääkida linnuste ehitusstiilist, siis kivilinnused olid olemas juba 10. sajandil kuid kuni 12. sajandini jäid need suhteliselt harvaks nähtuseks. Nimelt olid keskajal nii puit kui kivi baasmaterjalid kuid võrreldes puiduga oli kivi pikka aega tõsine luksus. Kivist maja või linnus oli tõeline rikkuse märk. Kuid kindluste arengu vastukaaluks toimus ka jõuline areng piiramistehnikas, kuna kivilinnust enam tormijooksuga ära ei võtnud, tänu kindluse kontsentriliste müüride vööndile, keerulise ehitusega väravatornidele ning komplitseeritud kaitserajatistele. 10. - 11. sajandil põhinesid heitemasinad, mis tegelikult olid hiiglaslikud katapuldid või vibud pingeenergial, kuid seadmete täiustamisel hakkasid nad töötama vastukaaluenergial siinkohal võib näiteks tuua paterellid. Samal ajal hakati üha enam linnusemüüride lammutamiseks kasutama sapööre ja insenere.
Virumaaga. 1220.a. suvel tundisid läänemaale rootslased ja vallutasid Lihula linnuse ning hakkasid rahvast ristima . saarlaste malev vallutas Lihula linnuse ja tapeti üle 500 rootslase, sellega nurjati rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada. Vabadussõja lõpp Pärast rootslaste purustamist võtsid taanlasedvabadusvõitluse juhtimise enda kätte ja 1221.a. üritati koos teiste maakondadega vallutada Tallinnat. 1222.a. saabusid taanlased Saaremaale ja hakati rajama kivilinnust. Saarlased koondasid suured jõud ja hankisid Varbola linnusest kiviheitemasinaid, kokku 17. Linnus vallutati ja taanlased lahkusid. Eestlased seadsid endale eesmärgiks kogu maa vabastada taanlastest ja sakslastest. Kõikjal ehitati kiviheite masinaid. 1223.a. rünnati Viljandi linnuses sakslasi, kellest osa tapeti ja osa pandi jalapakkudesse. Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti elusalt rinnust, seejärel praeti ja söödi ära
saabus Taani tungisid sakalalased V uued ristitud eestlaste kuningas Valdemar iljandi linnuses rüüsteretked vägi vallutas II oma väega sakslastele kallale. · Tartu vallutati. tormijooksuga Saaremaale ning · Samal ajal tekkis aga · Kogu Mandri- Muhu linnuse ja hakkas sinna Taani Eesti ristiti. sundis alistuma rajama kivilinnust. kuningas Valdemar II- Valjala linnuse · Linnus anti üle l. kaitsjad. saarlastele, · Sõda ei jätkunud · Muistse enamikku eestlaste jaoks vabadusvõitluse taanlastest lubati edukalt. lõpp. lahkuda. · Tarbatu
- kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele - rootslaste vallutuskatse nurjati 3. Vabadusvõitluse lõppjärk (1222-1227) Saarlased pealetungil - 1221 üritasid koos rävalaste, harjulaste, virulastega Tallinna vallutamist - piirati linnust, kuid taanlaste abiväe hirmus taganeti - 1222 Taani vägi maabus Saaremaal hakati ehitama kivilinnust, saarlased püüded seda takistada ebaõnnestusid - kui kuningas lahkus koondati vägi, ehitati 17 kiviheitemasinat, algas tõsine taanlaste piiramine taanlased andsid linnuse üle saarlastele, neil lubati lahkuda, 7 neist ja Riia piiskopi vend jäid pantvangideks - linnus lõhuti maha Eestlaste üldine pealetung - taheti venelased kogu Eestist välja kihutada saarlased kutsusid kõiki üles oma eeskujule järgnema, nad õpetasid kiviheitemasinaid
1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida- Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata
ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220. aasta sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220. aastal Lihula linnuse alla ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabus saarlaste malev ja lõi Rootsi väe puruks. 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Eestlased, aga ehitasid 17 kiviheitemasinat ja kihutasid taani väed Saaremaalt. Võit motiveeris kõiki eestlasi ja vallutati tagasi suured maa alad. 1224. aastal, aga tulid uue jõuga sakslased ja eestlased ei suutnud enam vastupanna. 1227. aastal lõppes muistne vabadussõda Valjalas, kus eestlased andsid alla ja lasid ennast ristida. c) Tulemuseks oli eestlaste lüüa saamine, lüüasaamise põhi põhjuseks oli vastaste suur ülekaal nii meeste arvult kui välja poolest
Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. 1221. aastal üritasid nad juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinna vallutamist. Linnust piirati 14 päeva ja kõik taanlaste väljatungid löödi tagasi. Ootamatult ilmusid merel nähtavale neli koge, millel saarlased arvasid olevat Taani kuninga sõjaväe. Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased asusid kohe organiseerima vastulööki. Koondati mehi kõigist küladest ja kihelkondadest, appi kutsuti läänemaalasi. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda, aga osa jäeti pantvangideks. Saarlased lõhkusid linnuse maha. Eestlaste üldine pealtung. Võidust julgustatuna seadsid saarlased eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist.
Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223). ● Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba-ja sõjatee äärde viimase kaitseks. ● Peipsi järve ja Tartut ühendava Emajõe äärde rajati kaks kivilinnust (veetõkkelinnust), Vana-ja Uue-Kastre. ● Tartu–Põltsamaa ajaloolise maantee ääres Amme jõe alamjooksul asus võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal. 6 1.4 Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkonda1228. a moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna.
ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri
ristimata eestlaste alasid . See oli täielik võidujooks , kes kiiremini rohkem maad haarab .Hetkeks unustati kristlik vennaarm täielikult. Taanlased saatsid küladesse ette mehi , kes püstitasid puuriste ,et sakslased teaksid ,et neile pole sinna asja . Kõige enam kannatasid põliselanikud . Näiteks poodi üles Pudiviru vanem Tabelinus , kuna teda olid ristinud sakslased. Taanlased tulid kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale aastal 1222 . Nad hakkasid kibekiiresti kivilinnust ehitama . Kaua nad seda teha , ei saanud ,sest saarlased ajasid nad minema , ja julgustasid ka mandrieestlasi seda tegema . Võõrastest vabastati maa juba üsna lühikese ajaga . Eestlased ei suutnud tagasi vallutada üksnes Tallinna kantsi . Eestlased otsisid jälle liitlasi venelaste seast .Venelaste vägi paigutati Otepää-, Viljandi- ja Tartu linnustesse . Kõik , mis eestlastele ristiusku meenutas hävitati . Pesti maha ristivesi , surnud kaevati välja ja põletati
rootslaste vägi . Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis neile usku oma jõusse. 25.Eestlaste ülestõus 26.Tartu ja Saaremaa alistamine Saaremaa lahing toimus 1222. aastal saarlaste ja taanlaste vahel, kui taanlased üritasid Saaremaal kanda kinnitada.1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased püüdsid linnuse rajamsit takistada ja lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma saarlase ettepanekuid. Lõpuks anti linnus saarlastele nign saarlased lõhkusid linnuse maatasa. Tartu lahing, mis toimus 15. augustil 1224 orduvägede ja eestlaste ning venelaste vahel. Tharbatu piiramine oli viimane lahing muistses vabadusvõitluses Eesti mandril. 1223. aastal piirati Tarbatu linnust viie päeva jooksul, kuid suutmata tugevat linnust vallutada rööviti peale piiramist
1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221 Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) 1222 Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla 1227 Veebruar. Saaremaa alistumine 9
Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aasta suvel või sügisel maabus Taani kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ning hakkas sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal tegid saarlased agaralt ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Varbolas tutvuti taanlaste poolt varbolastele kingituseks jäetud paterellidega (pildil), mille eeskujul ehitati Saaremaal valmis 17 kiviheitemasinat. Nende abiga tungiti uuesti taanlaste linnuse alla ning pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste
1184. aastal saabus koos Saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata.
· 1221 aastal üritati koos rävalaste, karjulaste ja virulastega Tallinna vallutamist. · Linnust piirati 14 päeva ja kõik taanlaste väljatungid löödi tagasi. · Ootamatult ilmusid merel nähtavale neli koge, millel saarlased arvasid olevat taani kuninga sõjaväge. · Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. · 1222 maabus taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. · Saarlased püüdsid kohe linnuse rajamist takistada aga seekord löödi nad tagasi. · Ehitati 17 kiviheitemasinat. · Hakati taas piirama linnust. o 5 päeva pilluti lakkamatult kive · Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. o Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda Neist 7 ja riia piiskopi vend jäeti pantvangideks. · Linnus lõhuti maha.
linn). Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 3-Periood VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK (1222-1227) MVV kolmas ja viimane periood algas 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama
Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline, läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev 4 mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210. aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna. Kuuldes aga, et sakslased Riiast ja liivlaste vanem Kaupo koos liivlaste ja latgalitega on ordule appi tulemas, eestlased põgenesid. Nad liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde varitsema. Kaupo ja liivlased asusid neid jälitama. Liivlased ja latgalid tahtsid kohe eestlastele järele joosta, kuid Kaupo oli teist meelt
Piiskop Albert hakkas tegema koostööd Taani kuninga Voldemar teisega. 1219 jõudsid taanlased kuninga eestvedamisel tänapäeva Tallinna alla sadamasse. Eestlasi võideti ning algas võiduristimine. 1220 tungisid Lääne- Eestisse rootslased, kui Lihula linnusesse asus kuningas Jahan koos rootsi vaimulikega. Kuningas lahkus Rootsi, ent linnust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks. 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik. 1227 jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele. Kiiresti vallutati linnused ning sellega läks terve Eesti saksa võimu alla. VS lõpp. Lõppvaatus oli Jüriöö ülestõus e see oli vabadusvõitluse jätk ning viimane katse vabanega võõrvõimust. eestlaste allajäämise põhjused;
1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle 1223 29. jaanuar. sakalased tungisid Viljandi linnuses olevatele sakslastele kallale Suvi. Sakslased vallutasid uuesti Viljandi linnuse 7 1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla Veebruar. Saaremaa alistumine 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS
jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse, rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli sellega nurjunud Vabadusvõitluse kolmas periood (1222 1227): rootslaste purustamine Lihula all innustas eestlasi edasisteks võitlusteks ja 1221. a üritati Tallinna vallutamist, aga piiramine lõpetati 1222. a jõudsid taanlased (eeotsas Valdemar IIga) Saaremaale ja asusid kivilinnust ehitama, saarlased vallutasid selle ja lammutasid maha 1222. a algas saarlaste eestvedamisel üleeestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist
mingi hetk tagasi. Augustis piiras Lihula kindluse ümber suur sakslaste vägi ja pandi see põlema. 1221 Saarlased üritasid juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. Linnust Saarlased lahkusid, sest nägi, et Taanlastele tuleb abiväge. piirati 14 päeva. 1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis tapeti. Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks. puudutas ristiusku
võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK (1222-1227) MVV kolmas ja viimane periood algas 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17
inimesi ristitud. Erandiks jäi Saaremaa, kus jätkuvalt tehti katseid Eesti jagamises kaasa mängida. Aprillis 1221 saarlased piirasid 2 nädalat Tallinna linnust. Karistuseks saarlaste toetamise eest hukatu osa Revala, Harju ja Viru eestlaste juhte ning kehtestati kõrge koormised. 1222. aastal Taani kuningas Valdemar ehitas Saaremaale kivilinnuse, et tagada oma võim. Kui kuningas lahkus Saaremaalt siis saarlased ründasid kivilinnust. 1223. aastal tapsid sakalased Viljandi linnuses oma preestreid ja ordurüütleid. Oli selge, et eestlased ei suuda vastu panna sellisele võimule ja tunnistasid Novgorodi ja Pihkva vürstide ülemvõimu, kes saatsid oma väesalgad Tartusse ja Viljandisse. Raskes olukorras rüütliordu vajas piiskopi leeri toetust, kuid nad nõudsid 2/3 maadest endale ning rüütliordu pidi nõustuma. Viljandi alistus peale 2 nädalat
annaabi.ee 
