Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul
1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus
In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust
Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit. 1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu. 1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine
neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14
a. asusid eestlased piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tugipunkt. Prooviti panna linnus põlema ja ehitati piiramistorn. Neljandal päeval lahkusid eestlased ootamatult, sest kuulsid, et võnnulastele tuleb Riiast suur vägi appi ja eestlasi hakati jälitama Ümera lahing Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Ümera lahingis saavutati võit 1210. a. Viljandi piiramine 1211. a. kevadtalvel proovisid sakslased Viljandi linnust piirata. Rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati inimesi. Esimeses kokkupõrkes said sakslased saagiks vastaste sõjavarustust. Nad proovisid erinevaid viise kindlust lõhkuda (ühe seina lõhkusid, aga selle taga oli veel teine) ja kuna 5 päevaga nad linnust vallutada ei suutnud, alustasid nad läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmiti piirajatega rahu. See lahing lõppes viigiga Eestlased pealetungil 1211
kui latgalid liikusidki siis Ümera äärde välja, teadmata seal ootavast ohust. Eestlaste rünnak seevastu oli edukas. Nii Kaupo poeg kui väimees said selles lahingus surma. 1210./1211. a. talvel saadeti sõjakutse liivlaste ja latgalite maale ning Väina ja Koiva äärsetesse linnustesse. Sõna viidi ka Pihkvasse. Lätlased ja liivlased Russini, Kaupo, Ninnuse ja Dabreli juhtimisel asusid esimestena teele, nendele järgnesid riialased ja ristisõdijad. Toimus retk Sakala ja Viljandi vastu. Ettevõte õnnestus, eestlased ristiti. 1211. a suvel kavatsesid eestlased vallutada Kaupo Toreida linnuse, lüüa rivist välja sakslaste truu abiline Kaupo ning edasi rünnata Riiat. See aga ebaõnnestus. 1215. a. veebruaris parast Toreida rahu lõpetamist eestlaste poolt kogusid eestlased vägesid ning valmistusid vastastele kallaletungiks. Kaupo koos Lauenburgi Alberti, ordumeister Folkvini, Dünamunde kloostri abti Bernhardi, Riia toompraoste
Kõik kommentaarid