Eestlaste
allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses.
11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti
eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja
küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal
tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli
alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned
aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise?
Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade
vaheline vilets koostöö suhted. Maakonnad olid igaüks enda eest
väljas. Puudus riik ja kindel valitseja. Lembitu olnuks väga hea
valitseja, kuid ta hukkus Madisepäeva lahingus. Enne sõdu polnud
eestlastel vajadust ühtsele riigile, kuna läheduses polnud ühtegi
võimsat riiki, kes neid ohustanud oleks. Maakondade vaheline koostöö
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rammstein107
Õppematerjali autor
Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine
aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö-
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad.
maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad
Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta Ümera lahing. Lahingus langesid liivlaste vanema Kaupo poeg ja väimees. Eestlased võitsid. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu (Turaida vaherahu). Madisepäeva lahing · 1215. aastal enne vaherahu lõppu tegid orduväed sõjakäigu Ugandisse ja Länemaale ning piirasid Leolet Lembitu linnust. · 21. september 1217 Madisepäeva lahing muistse vabadusvõitluse üks suuremaid välilahinguid. Toimus Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad. · Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II. 1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti
- 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised sakslased pidi lahkuma kogu Eestist Madisepäeva lahing - eestlased püüdsid võitu edasi arendada tähtis: liidu säilitamine venelastega. Peaorganisaator Lembitu - üle Eesti tuli kokku suur vägi u 600 meest oodati veel vene vägesid - vaenlased kuulsid eestlaste plaanidest ja kiirustasid, et jõuda enne abiväge - sakslased keskel, liivlased paremal, latgalid vasakul tiival - Madisepäeval 1217 21.sept Viljandi lähedal - Eestlased metsa varjus3 osana - Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele
13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja
aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid