609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597 vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid Juuda riigi. Pärsia valitsusaeg 539 331.* Anu( sum An) jumalate isa. Enil(sem Bel) tuule, tormi, vihma ja pikse jumal, jumalate kuningas, edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu, leiutas kõpla. Ea(sum Enki) õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Sin(sum Nanna) kuujumal, valdas taevalikku tarkust, kalender, oskas ennustada tähtede järgi. samas(sum Utu) päikesejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses inimeste seadust ja hammurappi seadusi. Istar(sum Inanna) taeva kuniganna, sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Tammuz(sum Dumuzi) viljakusejumal, noor ja ilus karjus. Marduk babüloni kaitsejumal.
Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks aga saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-vendi. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne. Käreda pealispinnaga, ent sisimas hella südamega Kadri vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Teisalt, teoses on vastuolu, sest vanaema põletab salapäraseid kirju, mida talle aeg-ajalt saadetakse. Ühel päeval, kui vanaema ei viibi kodus, avab Kadri oma vanaemale adresseeritud kirja, millest selgub, et see on isalt, Ülo Jalakaselt. Isa on ammu välismaalt tagasi ning otsib tütrega kontakti. Kadri kohtub isaga ning hiljem viib kokku ka vanaemaga, ehkki viimane teeb mehele etteheiteid perekonna hülgamise ning Kadri "enda juurde meelitamise" eest.
isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. EA (sumerite Enki) SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. ŠAMAŠ (sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. IŠTAR (sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja. TAMMUZ (sumeri Dumuzi)- viljakusjumal,
Nende religioon ja usk olid minemas rooma kultuuriloo loomise suunas. Kreekas oli peajumal Jupiter, tema naine Juno, merejumal Poseidon, allmaailma jumal Hades. Roomas olid vastavalt Zeus, Hera, Neptunus, Pluto. See näitab, et kreeklased olid algselt nad loonud. Haridus oli üsna sarnane mõlemal poolel. Nagu Kreekas oli sõjaväekohustus, oli ka roomlastel sama. Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust. Kreeka teater levis Roomasse üsna hästi, sest nad võtsid ka selle üle ja kohandasid endale paremaks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Ainus erinevus Rooma ja Kreeka teatri vahel oli see,
Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale.
Me valmistaksime mitmekesiseid sea-, looma-, lamba- ja linnuliharoogi. Päevas oleks tavaliselt kolm söögikorda. Hommikul ja lõunal sööksime eelmisest õhtust alles jäänud sööke. Õhtu sööki naudiksime koos külalistega ning jookiks pakuksime veega lahjendatud veini. Mina ja mu naine võtaksime vastu koos külalisi ja teeksime ühiseid vastuvistiite. Minu kolm poega saaksid kõige parema hariduse. 7-aaastaselt peale läheksid meie poisid kooli kirjatarkust õppima või palkaksime koduõpetaja, kelleks võiks olla näiteks kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Meie pere eesmärk oleks poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada ning seetõttu kestaks õpetamine kauem. Seal õpitakse kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peetakse enesestmõistetavaks, samuti rooma kirjandust ja ajalugu. Peale kooli lõpetamist võtaksid poisid osa sõjaväe teenistusest.
koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada. Naised ei olnud ka avalikust elust täielikult kõrvale jäetud, koos abikaasaga võeti kodus vastu külalisi ja tehti ka vastuvisiite. Vana-Roomas polnud ebatavaline, kui kooli saadeti lisaks poegadele ka tütred. Seal said tütarlapsed õppida kirjatarkust. Tänapäeval on naise positsioon võrreldes vanaaja omaga väga erinev. Enamikes riikides pööratakse tähelepanu võrdõiguslikkusele, näiteks meil Eestiski on selle jaoks ametis isegi soovolinik. Enam ei tule kõne allagi, et tüdrukud ei peaks koolis käima või teismelisena endast poole vanema mehega abielluma. Meestel ja naistel on nüüd võrdsed õigused, naised ei pea kuuluma mehe eeskoste alla, neil on oma arvamus, elustiil, nad on sõltumatud. Huvitav
Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535 Witterbergis katekismus, mis eestlasteni aga kunagi ei jõudnus, kuna see keelati Tallinna rae poolt, kuna seal olevat liiga palju vigu. Kuid esimene eesti keelne raamat ilmus väidetavalt juba kümme aastat ennem, kuid selle kohta andmed puuduvad. Pingutused aga jätkusid. Tänu sellele, et usupuhastus linnades suhteliselt kiiresti võidule pääses, said ka linnalapsed võimaluse saada kirjatarkust. Tallinnna raad otsustas 1542. aastal, et ka tänavapoisid tuleb panna kooli või siis hoopiski minema saata. Nii kujuneski välja vaeste koolipoiste asutus, kust said haridust ka eestlased. Nii saigi areneda lugemis ja kirjaoskus.
Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater. Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna tavaline oli saata noored Rooma aristokraadid Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde ennast täiendama ja kõnekunsti õppima. Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel
preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamad aga õppisid koduõpetaja käe all, suursuguste peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuuri ja väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim sammastega templite ehitamine (tavaliselt marmorist). Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased
jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ta oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega. Vaarao ehk jumala ja inimeste vahendajaks olid preestrid. Preestrid kuulusid tänu vaarao poolt saadud rikkalikele annetustele kõrgklassi ja kasvas ka preesterkonna võim ning sõltumatus keskvõimust. Templite juures olid koolid, kus jagati kirjatarkust. Koolides said käija tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Tähtis roll oli ka käsitöölistel. Nende ülesanne oli teha tarbeesemeid, sõjatehnikat ja aksessuaare kõrgematele isikutele. Egiptuse ühiskond oli jagunenud erinevateks varanduslikeks klassideks. Oli tekkinud riiklus. Rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust
3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st. Ühtesulamisel kujunes. uue riigi tõeline peajumal. Vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg) - Pistrikukujuline taevajumal Horos. (Kehastas elavat valitsejat ennast, vüis olla Ra'ga kuidagi seotud) - Viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris(õpetas põlluharimist, kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.) Tema toetajaks oli tema õde ja naine Isiris, keda egiptlased noore naisena kujutasid, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Nende vend Seth tappis Osirise ja tükeldas ta ning viskas tükid siis igasse ilmakaarde. Isis koos poeg Horosega otsisid need tükid üles ja valmistasid Osirisest esimese muumia ja äratasid selle ellu. (Elavat vaaraod samastati Horosega ja usuti, et pärast surma valitseb ta Osirisena surnuteriigis) 6. Monoteism ehk ainujamal kultus.
otsesõnu vastuarmastust nõuda. Ka Zeusil oli mitmeid surelikest armukesi. Jumalatel olid inimestega ka sarnased tunded, näiteks armukadedus. Zeusi kaasat Herat kujutati tihti armukadedana oma mehe arvukate lemmikute peale. Kõigest hoolimata olid jumalad inimestele suureks eeskujuks, neid austati ja kardeti. Olles jumalatele meelepärane, võis loota nende heatahtlikkusele. Jumalad olid inimestele ka abiks. Näiteks olevat Egiptuse Jumal Osiris, õpetanud rahvale põlluharimist, käsitööd, kirjatarkust ja kõike muud tarvilikku. Igatahes oli jumalatel inimeste igapäevaelus tähtis roll . Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki valitsesid jumalad, tuli neile vaid meelepärane olla. Iisraellaste ja pärslaste usk erines Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka religioonist selle poolest, et kummardati vaid ühte Jumalat
talutavaks ja arusaadavaks. Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. 1632. aastal avati Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa.
Elavat vaaraod samastati Horosega. Päikesejumal Ra ja Teeba jumal Amon olid seotud vaaraoga läbi sõjaväe, kuna vaarao oli Egiptuse valitseja ja samas sõjaväe juht. Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik. 5. Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning surnute valitseja. Ta õppetas põlluharimist, kirjatarkust, käsitööd jakanalite kaevamist. 6. Monoteism ehk ainujumala usk tekkis Egiptuses uue riigi ajal, sel ajal valitses vaarao Ethanon(1364-1347 eKr). Ta tõstis sel ajal jumalate etteotsa päikeseketta Atoni, Amon Ra asemel. Koos sellega vahetas vaarao oma nime ning vahetati pealinn milleks sai Ahetatoni. Sel ajal öeldi lahti vanadest kunstikaanonitest. Just sellest ajajärgust pärineb Egiptuse üks silmapaistvamaid mälestisi.
Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamatel aga leidus võimalus õppida koduõpetaja käe all, majesteetlike peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Usuti, et igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui surnute hinged olid roomlastele ka
Austati väga paljusid jumalaid- vähemalt 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Jumalikustati mõnda looma või lindu. Tavaline jumalate samastamine. Ei muretsetud religioonist arusaamise pärast. Peamine oli jumalaid karta ja austada. Tähtsaim päikesejumal Ra, keda peeti maailma loojaks ja esimeseks valitsejaks. Hiljem samastati teda Amoniga. Ra pojapoeg Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust jne. Surnute jumala Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja palsameerimine. Olulise kohal olid pühad loomad: Sõnnikukuulikest veeretav mardikas , skarabeus kehastas tõusvat päikest, jumalikustati vale lauguga musta härga Apist. Templid ja jumalateenistus. Kuna jumalad vajasid varjupaiku, kus inimesed nende eest hoolitseksid, rajati templeid. Jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti, riietati. Rahva ette ilmus jumal vaid pidustustel. Teadus
tootis oma hiigelaegadel koguni rahapaberit, nii tööjõud kui tooraine toodi aga Venemaalt. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents ja kaotati kauplemispiirangud. Vene ajal õitses majandus rohkem võrreldes Rootsi ajaga, kuid rikkus oli aadelkonnal, Eesti talupojad olid ikkagi raskes seisus ja vaesed. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Jakob Joan
ülempreester.Nemad järgisid kalendrit, et pidustused korraldataks õigel ajal.Ennustuskunstiga tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid- augurid. Haridus:Laste kasvatamine oli R perek. ül.See sõltus rikkusest ja ühisk.positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele hakati tähelepanu pöörama.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri samuti rooma kirjandust .Üsna taval. oli saata noormees Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima.Kõige sellega kasnes sõjaline ettevalmistus.Kõnekunsti õppinu oli aga kohtus kaitsja või süüdistaja.Teater:Teatrietendused kuulusid R avalike mängude kavva.(Polnud väga popid).Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane
Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline ettevalmistus.Juba varases nooruses osaleti ohvitseridena väeteenistuses.Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Cicero (106-43 eKr) Rooma riigimees,kes mõjutas tugevalt kõnekunsti,ladina keelt ja roomlaste poliitika- ning moraalseid seisukohti. Tal oli meisterlik
Dmitri. Tema õde uppus järve ja tema vend suri kopsupõletikku. Needki sündmused olid Rasputinit mõjutanud. Hiljem nimetas Rasputin oma kaks last Mariaks ja Dmitriks. [3] Rasputin elas oma elu esimesed 25 aastat Siberis ilma erilise kuulsuseta ning tegeles joomise ja patueluga. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. 1892. aastal asus ta Verhururjevi kloostrisse, kus õppis jumalasõna, kirjatarkust ning 1893. aastal, suundus ta rändama mööda Vene õigeusu kultuskohti. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. [2], [4] 1905. aastal kohtas Raputin, kellel olid juba avaldunud võimed ravitsemiseks, Kiievi kloostris suurvürstinna Anastassiat, kes kutsus teda Peterburi ravitsema tsreevits
Tunnen, et minu tund on varsti käes ja tahaks kellegagi jagada südamevalu, mis mind vaevab. Eit ja naabrivanamees arvavad minu juttu kuuldes, et olen kurjast vaimust vaevatud. Aga nii see ei ole. Minu Kraavi Sassi mõistus on täiesti selge ja korras. Olen elanud pikka ja õnneliku elu. Mul on väheke kirjaharidust. Eidega oleme üles kasvatanud 6 last 3 poega ja 3 tütart, kõik nad on taevale tänu elu ja tervise juures. Oleme neile andnud ka kirjatarkust, nii palju meie võimuses. Mind vaevab hirm tuleviku pärast, mulle tundub, et maailm on teel hukku poole. Aasta-aastalt suureneb rahvaarv, inimeste eluiga pikeneb. Rahvas vajab tööd ja leiba. Maalt põldude ja metsa vahelt lähevad inimesed linnadesse. Tekib palju suuri linnu. Kerkivad suured majad kõrgete tornidega. Tornid on seest tühjad ning sealt tuleb tumedat tossu. Tossumajad töötavad nii päeval kui öösel- aasta- aastasse. Aastasadu ei pöörata väljuvale
merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama, Haridus-lastekasvatus oli perekonna ül, ja see sõltus perek rikkusest ja ühiskonndlikust positsioonist. Praktiline, poistepuhul ka sõjaline suunitlus. Hakati pöörama tähelepanu ka vaimsele haridusele. Lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja, Teater-kreeka mõjud, näitlejate positsioon oli madal, ning nende seas oli isegi orje, alguses olid aint mehed, hiljem ka mõned naised naerutati ja lõbustati rahvast, ei käsitletud tõsiseid probleem, kajastati igapäeva elu. Ristiusu sünd-juutidel oli monoteism ning rooma jättis neile religioosse vabaduse. Juutidele aga ei meeldinud rooma ülemvõim, ning nad ootasid taaveti soost messiast kes toob rahu ja hiilguse. Jeesuse
Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni o Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks o ANU- taevajumal, jumalate isa. o ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal o EA- maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. o SIN- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. o TAMMUZ- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. o MARDUK- Babüloni kaitsejumal. 4. Templid! EGIPTUS o Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao
Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereisal oli tegelikult õigus ka enda pereliikmeid surma mõista, kuid see oli julm ning avalikkus mõistis sellised teod hukka. Pereisa kohustuste hulka kuulus ka laste kasvatamine ning õpetamine. Hiljem hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele, mis pärit Kreeka kultuurist. Mõned saatsid aga oma pojad ning harva tütredki kooli ning seal said nad kirjatarkust ning keskmise roomlase haridusteekond sellega ka lõppes. Suuremates perekondades, kus taheti poegadest kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, kestsid õpingud palju kauem. Õpiti selgeks kreeka ning ladina keel ja samuti ka kreeka ja rooma kirjandus, ajalugu ja filosoofia. Paljud noored mehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Orjad ning nende elu Nagu Kreekaski oli Roomas ühiskond orjanduslik. Orjade osa rooma majanduses oli suur.
Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus,
tekitab liikumist ja kaost. Amon Allmaailma ja ülestõusnute jumal. Viljakuse jumal. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Osiris Noore naisena, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas Isis Eesli peaga Kurjuse kehastus Seth Pistrikuna Horos Saakalina ja eluristiga paremas Surnute maja valitseja. Tegeles käes matusetalitusega. Õpetas
18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati ka kauplemispiirangud. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis: taastati hävinenud kirikud ja rajati uusi; paranes pastorite haridustase, nad olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles, talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Vaimuelu kandev
kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam-Egiptus �hendati kokku. Tsivilisatsiooni tunnused: 1. Viljelusmajandus - mindi �le viljelusmajandusele ning hakati ka metalli kasutama, tekkisid p�lluharijata ja karjakasvatajate �hiskonnad ning nende algus langeb varajasse pronksiaega. 2. �hiskondlik t��jaotus - k�ik ei tegelenud p�llumajandusega ja karjakasvatusega, osad tegid ka k�sit��d, osad jagasid kirjatarkust, osad olid vahendajaks inimeste ja jumalate vahel. 3. Erinevad varanduslikud klassid - oli kujunenud riiklus, st, et rikkamast �lemkihist t�usid esile elukutselised valitsejad - korraldas ja kontrollis �hiskonna elu 4. Kiri - kasutati eelk�ige valitsejate majapidamist ja riiklust puuduvateks �lest�hendusteks. Kiri soodustas riikluse kujunemist. 5. K�rgkultuur - kujunes teadus ja kirjandus, �hiskonna vaimuvara suurenes ja arenes. Egiptuse teadus oli praktilise suunitlusega
Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine. Egiptuse kultuur Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjalraidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon Haridus: koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks. Teadus: astronoomiaesimene täpne päikesekalender, geomeetriavajalik ehitustödel, pindala, ruumala; arstiteadus keerukad silmaopid, haiguse tõrjeks õige diagnoos ja ravi. Kirjandus: seotud religiooniga, hümnid; ilmalik kirjandus lähivormidega, Sinune jutustusminavormis, tagasivaade üliku elule Arhitektuur: kivi, hauakambridmastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid
· Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks. 3. Teadus lähtus praktilistest vajadustest. a. Astronoomia: · Esimese rahvana täpne päikesekalender 12 kuud, 30 päeva igas + 5 lisapäeva. b. Geomeetria oli vajalik ehitustöödel arvutati pindala ja ruumala. c. Arstiteadus: · Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone.
klassis ette. Nende klassi tüdrukud moodustasid kaltsuvaiba ringi. Iga laps tõi kodust mingi vana ja kasutu riide, mis lahti arutati või tükkideks lõigati ja nendest tükkidest hakati punuma kaltsu vaipa. See ring sai nii populaarseks, et ka posid hakkasid seal käima. Käreda pealispinnaga, ent sisimas hella südamega Kadri vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Ühel laupäeval, kui vanaema kodus polnud tõi postiljon Kadrile 2 kirja. Üks oli Vanaemale ja teine talle. Tema kiri tuli ajakirjatoimetusel “ Säde” kes tänas Kadrit huvitava koostöö eest ja küsib kas ta ei tahaks neile edaspidigi kirjutada.Teine kiri oli Vanaemale, mille saatjaks oli Ülo Jalakas. Kuna Kdri arvas, et koju tulles vanaema selle kirja ahju viskab siis avab Kadri oma vanaemale adresseeritud kirja, Isa on ammu välismaalt tagasi ning otsib tütrega kontakti
Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. Hildegard von Bingen Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli
ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust. AMA(sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. 8 ITAR(sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja.
elada · Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite Kasvatus ja haridus · Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne · Üldiselt oli kasvatusel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus · Vaimsele haridusele hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul · Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust omandama · Rikkamad võtsid koduõpetaja, kelleks võis olla kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu · Suursugustel peredel oli üsna tavaline saata noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama. · Kõige sellega kaasnes sõjaline ettevalmistus. Juba varases nooruses osaleti mõne vanema pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja
Laidre, lk. 960). Ajaloolisest perspektiivist on seega kindlasti tegemist Rootsi aja romantilise idealiseerimisega. Seega „vana hea Rootsi aeg“ on müüt, mille on välja mõelnud ajaloolased, et vastandada end Venemaaga. Väga hea näide on: „ Nostalgilist aurat, mis eestlase teadvuses kuldse pilvena ümbritseb Rootsi aega, ei ole suutnud hajutada ka kõige vingemad ajalootuuled. Tartu ülikooli akadeemiline hiilgus, maarahva üle kaitsvate tiibadena laotunud rootsi vakuraamatud, kirjatarkust õppinud eesti talulapsed Stockholmis Rootsi kuninga palge ees-need on märksõnad, mis seda aega ilmestavate tähistena hakkavad eestlasele terenduma juba KOOLIPINGIS. Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui Rootsi relvade võitmatust oli sunnitud tunnistama kõik teda ümbritsenud riigid, kaasa arvatud meie suur ja ISUKAS idanaaber.“ (E.Öpik, lk.385).
ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama; lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima; rikkad võtsid koduõpetajaid; Teater Selleski valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud; erinevalt kreekast puudus rooma teatris koor; hiljem hakkas näitlemises kaas ategma ka naisi; rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu kreeka draama. Kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal Agustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist
käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades rituaale korraldanud, mis olid segunenud katoliikluse ja loodususundi joontega. Tänapäeval nim neid rahvakalendri tähtpäevadeks. 11. haridus Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid kõrgemale(ametnikud, pastorid oskasid lugeda). Jõuti tõdemuseni, et ka talupoegadele on vaja hakata lugemist õpetama. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes
tempel, sfinks, püloon, papüürus, Rosette'i kivi, palsameerimine, hieroglüüfkiri? Miks on see tähtis? Hüksoslased- rahvas aasiast , kes valitsesid Alam- Egiptust 1650-1550 ekr. Amon-Ra- Egiptlaste peajumal ja ühtlasi ka päikese jumal. Kujutati jäärapea ja päikesekettaga, tema auks on ehitatud palju templeid. Osiris- surnuteriigi ja viljakuse jumal. Muistsel ajal õpetas ta inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Anubis- surnute ja palsameerijate jumal, kujutati shaakali peaga. Kirjutaja- nende ülesanne oli kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades, fikseerida kirjalikult kõigi kohustused ja nende täitmine. Tempel- templid olid pühendatud ühele jumalale, olid majandus- ja usuelu keskused. Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga, valvasid püramiidide ja templite sissepääse. Püloon- Vana- egiptuse kahe torniga värav.
Perekond, naise staatus Rooma pere oli mehekeskne, isal oli võim kõigi üle. Rooma naine võis liikuda avalikkuses ja teha peaaegu kõike ning neid kohati loeti kodanikeks. Kasvatus ja haridus Laste kasvatamine oli perekonna töö. Sõltus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste kasvatamisel sõjaline suunitlus. Vaimsele kultuurile hakati pöörama tähelepanu Kreeka mõjutusel. Enamik saatsid oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja. Vahel saadeti Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Noored aristokraatlikud said aegsasti avalikkusele tuntud. Rooma õigus 12 tahvli seadus: kirjutati 12-le pronksist tahvlile, seadused olid karmid, sätestasid võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui laenu tagasi ei maksta. Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale
praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5 oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. (Lisa 2) Haritud naised Hildegard von Bingen (1098-1179) Hildegard von Bingen oli saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja. Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma.
puhastada; võimla, lahtine plats ja selle ümber asusid portikused, mille taga olid riietus- ja kooliruumid ning õpetajate ja pedagoogide toad. Noored ateenlased treenisid võimlas, tegelesid mitmesuguste spordialadega ja harjutasid võitlemist, et oma keha arendada. Poisse juhendas purpurses rüüs õpetaja, kes neid jälgis ja kui oli vaja, siis pikka kaheharulist keppi viibutades parandas. Peale selle õpiti kirjatarkust (grammatike), muusikat (musike), matemaatikat ja filosoofiat. Ühesõnaga, gümnaasium oli koht, kus arendati tulevaste polise liikmete voorusi. Gümnaseioni juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Seal võisid käia noorukid, kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse. See, millises gümnaasiumis harjutamas
demootilises kirjas ning kreeka keeles. Võimalus neid kirju võrrelda andis Prantsuse egüptoloogile Jean Francois Champollionile võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Muistsel ajal õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Teda toetas õde ja abikaasa Isis, keda egiptlased kujutasid noore naisena, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Kuid nende vend, kõrvetav ja viljatu läänetuul Seth, tappis Osirise, tükeldas keha ja viskas tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis koos poeg Horosega otsis need kokku, valmistas Osirisest esimese muumia ja äratas selle ellu. Osirisest sai surnuteriigi kohtumõistja, horos aga pidas Sethiga kahevõitluse, mille
haridustasemest, õigemini selle puudulikkusest, ning sellest, kui tugevalt kirik rahva meelsuse üle valitses ning seda kallutas. Eestikeelse hariduse algus Luterliku arusaama kohaselt oli vaja elanikele usu põhitõdesid küll tutvustada, kuid sealjuures oodati, et ka iga inimene iseseisvalt tutvub nii Piibli kui teiste usuliste teostega. See eeldas seda, et lihtrahvas pidi oskama lugeda. Esialgu jagasid ärksamatele talulastele kirjatarkust pastorite abilised köstrid. Sellisel viisil levis aga kirjatarkus väga visalt, sest köstreid polnud kuigi palju. Oli vaja ette valmistada suuremal hulgal õpetajaid. Seda ülesannet asus täitma pastori poeg Bengt Gottfried Forselius. 1684. aastal avas ta Tartu lähedal Piiskopimõisas nn. Forseliuse seminari, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. 1687.aastal nõustus Liivimaa rüütelkond, alguses küll vastumeelselt, kohustusega luua igasse kihelkonda kool
tähelepanu. Erinevus: Mesopotaamias polnud kuningas jumal ja sealne religioon oli rahvapärasem. Tähtsamad jumalad e. jumalate panteon (kogum): ANU jumalate isa taevas, taevajumal ENLIL (alates Hammurapist MARDUK) ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad. Edendas põlluviljakust ja kaitses kuningavõimu. EA mageda vee ja tarkuse jumal, õpetas inimestele mitmesuguseid vajalikke tarkusi: niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. SAMAS päikesejumal ISTAR armastuse ja sõjajumalanna, taeva kuninganna, sugulise armastuse ja viljakuse jumal. MARDUK Babüloni kaitsejumal, viljakusjumal. Müüdid: Maailmaloomisest: Algul oli vesi, millest sündisid maa ja taevas ning jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Egiptuses oli Osirise-Isise-Horose müüt. Surmajärgsus: Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused. Püüti olla õnnelik eluajal
nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni. Enki/Ea maa-aluste vete/ sügavuste valitseja, Enlili vend või poeg, inimkonna soosja, tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kompetalitusi, kirjatarkust, valdas maagiat/ennustuskunsti, kaval, vedas jumalaid inimeste kasuks ninapidi Nanna/Sin kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada Utu Samas päikese- ja õiglusejumal, kannab sarvedega kiivrit, ilmub iga päev idast (sümboliseerides koitu), reisib tõlla/paadiga üle maa, õhtuks jõuab mäeni
Nut oli egiptuse taevajumalanna, maajumal Gebi kaksikõde. 4 Geb oli egiptuse maajumal. Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Kui tema isa troonist loobus, sai Osirisest Egiptuse kuningas ning kuningannaks sai tema õde ja abikaasa Isis. Osiris õpetas inimkonnale kuidas teha leiba ja veini, põlluharimist, käsitööd ja kirjatarkust. Osirise noorem vend Seth, kõrvetav ja viljatu läänetuul, oli oma venna populaarsuse pärast kade. Seth tükeldas oma venna 14 tükiks ja viskas need tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis aga pani tükid jälle kokku ning maagilise rituaali abil äratas ta Osirise ellu. See oli esimene palsameerimis riitus. Peale seda sai Osirisest surnuteriigi kohtumõistja. Osirist kujutatakse tavaliselt muumiamähistes habemikuna, käes konks
ning maiustused põhjustasid kiiret kaalutõusu. Sagedasest jalad risti istumisest kõrvedusid paljudel neidudel jalad, sest liikuda sai vähe. Seega oli haaremil 2 poolt: piltidel jäädvustatud saledad mandlisilmadega unelmate naised ja tegelikkuses tüsenenud kõverate jalgadega neiud. 8 5. KOOL JA ÕPPIMINE Lapse koolimineku ajaks olid tal selged juba põhipalved. Rikkamatel poistel oli meeshoidja, kes õpetas algset kirjatarkust. Seejärjel mindi hodža juurde, kes andis põhihariduse. Ka isa võis kodus poega õpetada, kuid tavaliselt mindi mektebesse ehk algkooli. See oli väike juurdeehitis mošeele, kus õpetajaks oli keegi usklik ja kõlbeline inimene, kellel ei pruukinud küll olla suuri teadmisi, kuid kellele pidid lapsed alluma. Seetõttu oli ka koolide tase madal. Kõigepealt õpiti lugema koraani ja seejärel kirjutama. Koolis käimine oli aga tasuta,
Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks. Horos Pistrikukujuline taevajumal, kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas. Hathor Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja. Osiris Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth, tema vend, tappis taning loopis ta tükid igasse ilmakaarde laiali. Naine ja poeg aga otsisid tükid üles ning õmblesid ta uuesti kokku ning äratasid ellu. Isis Osirise abikaasa, õde. Tema peas oli kaarjate lehmasarvede vahel päikeseratas. Seth Isise vend, kes tappis Osirise. Seostatakse läänetuule ja põuaga. Thot Veelinnu iibise peaga, jumalate kirjutaja, kirjatarkuse jumal. Anubis Saakalikujuline muumiate valmistaja
omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. 11) Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus? · rüütli ettevalmistamine sõdimiseks · head kombed ja seltskonnas käitumine: daamidega vestlemine, tants ja mingil muusikainstrumendil mängimine · relvade tundmaõppimine · ratsutamine · jahipidamine · relvade korrasolek · rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust · fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; · largesse'i ehk heldekäeliseus; · prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid? Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta
annaabi.ee 
