Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni
Kreeka ja Idamaade religioonide
sarnasused ja erinevused
Kreeka ja Idamaade religioonis võib leida palju sarnasusi ja erinevusi. Kuid pean neid siiski pigem sarnasteks, kuna enamasti austati paljusid jumalaid. Erandiks olid vaid iisraellased , kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet.
Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure perekonnana ning neil oli ka perepea . Mesopotaamias peeti jumalate isaks Anu, Kreekas oli võimsaim jumal Zeus , kellele kuuletusid ülejäänud jumalad. Nii Zeusist kui ka Anust peeti väga lugu ning neist põlvnevad paljud teised jumalad.
Jumalaid kujutati tavaliselt inimeste sarnastena ning tihti olid neil ka inimestega sarnased pahed. Nad petsid oma naisi ning isegi tapsid. Näiteks tappis Egiptuse jumal Seth oma venna Osirise. Mesopotaamias ja Kreekas oli võimalik ka Jumala ja inimese vaheline armastus. Mesopotaamia taeva kuninganna Ištar armastas mitut inimkangelast ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Ka Zeusil oli mitmeid surelikest armukesi. Jumalatel olid inimestega ka sarnased tunded, näiteks armukadedus. Zeusi kaasat Herat kujutati tihti armukadedana oma mehe arvukate lemmikute peale.
Kõigest hoolimata olid jumalad inimestele suureks eeskujuks, neid austati ja kardeti. Olles jumalatele meelepärane, võis loota nende heatahtlikkusele. Jumalad olid inimestele ka abiks. Näiteks olevat Egiptuse Jumal Osiris, õpetanud rahvale põlluharimist, käsitööd, kirjatarkust ja kõike muud tarvilikku. Igatahes oli jumalatel inimeste igapäevaelus tähtis roll . Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki valitsesid jumalad, tuli neile vaid meelepärane olla.
Iisraellaste ja pärslaste usk erines Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka religioonist selle poolest, et kummardati vaid ühte Jumalat. Kuigi pärsia usundist on vähe teada, sarnaneb see siiski kõige enam iisraellaste usule . Mõlemas usundis käis võitlus hea ja kurja vahel, õigeid ootas paradiis , halbu aga põrgupiin ning mõlemas usundis oli ette määratus headuse võit kurjuse üle. Kuid sarnasusi võib leida ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka raligioonidega. Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu. Ka iisraellastele oli nende jumal suureks eeskujuks. Erinevalt Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka jumalatest, puuduvad Jahvel aga inimestele omased pahed. Jumal on täiuslik ning ka inimesed peavad püüdlema selle poole.
Kreeka ja Idamaade religioonid on sarnased ka selle poolest, et jumalatele püstitati pühakodasid. Nii Kreekas, Mesopotaamias, Egiptuses kui ka Juudamaal rajati jumalate meeleheaks templeid. Templis oli tavaliselt ka altar, kus sai jumalatele ohverdada, et heastada oma halbu tegusid. Vaid Egiptuses ei ohverdatud mitte altarile, vaid jumalakujule, keda toideti, pesti ja riietati. Ohverdati tavaliselt loomi, aga ka näiteks suitsutatud viirukit.
Nii Kreeka kui ka Idamaade religioonides usuti surmajärgsesse ellu. Kuid Mesopotaamias ja Kreekas ei pööratud sellele eriti suurt tähelepanu, rõhku pandi peamiselt siinpoolsele elule. Loodeti elada võimalikult kaua ning olla õnnelikud eluajal. Surmale pidi järgnema lõputu olesklemine sünges allilmas . Egiptuses oli aga detailideni väljaarendatud uskumus , et inimene jätkab oma elu enam- vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. See oli aga võimalik vaid juhul kui surnule said osaks matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise.
Kuigi Kreeka ja Idamaade religioonides austati erinevaid jumalaid ning olid välja kujunenud erinevad rituaalid , võib neis religioonides leida siiski palju sarnast. Jumalaid austati, kardeti ning nad olid inimestele suureks eeskujuks. Kõik tegemised olid seotus jumalatega. Jumalatele püstitati pühakodasid ning usuti hauatagusesse ellu. Jumalatel oli inimeste elus tähtis roll.
Susanna Toplaan 11b
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused #1 Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annasus Õppematerjali autor
Arutlus teemal Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused.

Sarnased õppematerjalid

Vanaaja tsivilisatsioonid
3
odt

Vanaaja tsivilisatsioonid

valitseja Hades. Zeusi teine õde, Demeter, oli mulla, selle sigivuse ja vilja jumalanna. Jumalate kohta on palju müüte, nagu ka Muistses Egiptuses ja Mesopotaamias. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed ja moodustasid jumalate noorema põlvkonna: sõjajumalanna Athena, kellest peeti erinevalt sõjajumalast Aresest väga lugu; valgusejumal Apollon ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Altaril sai jumalatele ohvreid tuua. Et iga jumal oli inimestele vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja

Ajalugu
Kreeka ja Idamaade regioonide sarnasused ja erinevused
2
doc

Kreeka ja Idamaade regioonide sarnasused ja erinevused

Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused. Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi, mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi.

Ajalugu
Ajalugu I Kursus-Vanaaeg
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr

Ajalugu
Ajalugu I Kursus Vanaaeg
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg ­ Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg ­ Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr

Ajalugu
Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Sellest ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust. Võrdlus tänapäeva või lähimineviku algeliste põlluharijatega lubab oletada, et kogukondlaste seas tõusis esile jõukam kiht, kelle seast pärinesid ka kogonna liidrid. Kuid selgelt eristuvateks varanduslikeks klassideks toonane ühiskond arvatavasti veel ei jagunenud. Stonehenge kultuskompleks (III aastatuhandest eKr) on kuulsaim näide mitmetest megaliitilistest ehitistest (megas ­ kreeka keeles suur, lithos ­ kivi) Euroopas. Varasemad nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele inimestele pole teada. Neid on seostatud nii päikese austamisega, surnute kultusega kui ka kogukondade sooviga näidata end neile kuuluva maa tõeliste valdajatena. Igal juhul annavad

Ajalugu
VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,

Ajalugu
Vanaaeg
20
docx

Vanaaeg

MOOSESE SEADUSED. PROHVETID. Iisraeli ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas on Vana Testament - sajandite vältel kirjutatud ning järk-järgult kokkuseatud heebrealaste tekstide kogum. Samavõrd põhjalikku ajalookäsitlust ei leidu ühegi teise muistse rahva kohta. Ajaloole lisaks sisaldab Vana Testament iisraellaste seaduste ja religioossete ettekirjutuste kogu, moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, õpetlikke lugusid jm. 3.saj eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai temast ristiusu pühakirja - Piibli osa. Iisraeli rahvas teenis ainujumalat, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida. Kokkuleppe rikkumine pidi kaasa tooma karistuse. Jahve pidi olema kogu maailma looja ja valitseja ning tema õpetus iisraellaste kaudu levima kõigi rahvasteni. Siinai mäel sõlmis Jahve lepingu Moosesega, mille olulise osa moodustasid nn kümme käsku. Neis oli kõige

Ajalugu
Egiptus-Mesopotaamia-konspekt
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon ­ Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon ­ teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad ­ nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun