Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saladuslik Saar (lektüürileht) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas suutsid olla seiklejad ühistel otsustel?
  • Miks oli härra Smith nii tark ja osav?
LEKTÜÜRILEHT
Pealkiri: Saladuslik saar
Autor: Jules Verne
Lk arv: 436
Illustraator : -
1. Ennustamine
Millest raamat võiks rääkida
Millest tegelikult rääkis
Reisist saarele , kus veedetakse palju aega. Kindlasti on seal palju seiklusi.
Viie mehe õhupalli reisist tormi ajal avastamata saarele. Nad pidid veetma seal neli aastat, aastate jooksul satuvad nad surmaohtu ja paljudesse seiklustesse.
2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest.
Jrk
Nr
Lause
Põhjendus, miks meelde jäi
Lk
Nr
1.
Need sõnad andsid Nabile lootuse tagasi.
Sest, Nab arvas et härra Smith on surnud ja ta oleks sinna peremehe kõrvale ära surnud, kui kaaslased poleks öelnud, et insener on elus.
46
2.
Kaljude kohal tõusis keereldes suits.
Sest seiklejad ei oleks ilma tuleta hakkama saanud. Tuli oli neile eluvajalik.
60
3.
Nimetagem see Lincolni saareks.
Nimi tegi neil saare kodusemaks ja oli toredam
73
3. 4 sõna, mis raamatut iseloomustavad.
Seikluslik
Põnev
Kaasahaarav
Saladuslik
4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid.
1) Kuidas suutsid olla seiklejad ühistel otsustel?
2) Miks oli härra Smith nii tark ja osav?
3) Kas seiklejad oleksid saanud koju ilma kapten Nemo abita?
5. Mõtted, mida see raamat peale lugemist tekitas.
1) Kui poleks olnud kapten Nemo’t , siis poleks seiklejad ellu jäänud.
2) Mehed said ühe väga põneva ja huvitava seikluse, kindlasti nad ei kahetsenud seda
3) Raamat andis ettekujutuse, et olid ise ka seal kohal. Seepärast oleks tore olla päris seiklusel.
6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta.
"Saladuslik saar" on Jules Verne'i romaan, mis jutustab Ameerika kodusõja ajal piiramisrõngast õhupalliga põgenenud viiest mehest ja nende elust asustamata saarel. Õhupalliga põgenedes satutakse Vaikse ookeani lõunaossa asustamata saarele, mis saab nimeks Lincolni saar. Seal tuleb neil ellu jääda võitluses loodusjõudude ja piraatidega.
Lincolni saar:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Ile_Mysterieuse_03.jpg
Raamatu kaas:
https://pildid.raamatukoi.ee/pildid/v/0000/928.jpg
Jules Verne
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b6/Jules_Verne.jpg
Jules Verne sündis 1828. a. advokaadi perekonnas Prantsuse sadamalinnas Nantes 'is, kus ta ühtlasi oma noorusaastad veetis. Tulevasel kirjanikul oli juba lapseeas tihedaid kokkupuuteid sadamaeluga, laevadega, meremeestega. Siit oli pärit ka tema seikluskirg ja soov oma silmaga näha võõraid ja kaugeid maid. Jules Verne oli sooritanud mitmeid laevamatku Euroopa meredel, hiljem käinud Ameerikas ja Aafrikas.
Jules Verne'i populaarsematest teostest võib märkida tema triloogiat, kuhu kuuluvad «Kapten Granti lapsed», «Kakskümmend tuhat ljööd vee all» ja «Saladuslik saar», ning «Viieteistkümneaastast kaptenit», «Kapten Hatterase seiklusi», «Maalt kuule » jt.
Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jules_verne_risto.ht m
7. Loovülesanne
Leia sõnad. Sõnad on vertikaalselt ja horisontaalselt.
Lincolni saar
Nab
Richmond
Top
Harbert
Pencroff
Cyrus Smith
Spilett
H
P
J
R
U
L
L
K
E
R
S
A
C
E
E
F
S
P
I
L
E
T
T
A
H
V
R
G
Q
N
Z
N
A
B
O
U
Y
A
G
A
S
S
V
A
C
T
W
K
K
P
R
F
T
O
P
C
A
O
Y
U
A
O
A
B
J
K
V
E
P
D
L
I
E
R
J
L
E
K
U
I
N
I
Ö
N
O
I
R
T
N
R
L
Y
K
C
Y
T
I
Q
H
J
A
K
T
U
C
Y
R
U
S
S
M
I
T
H
M
H
I
S
Q
O
U
W
A
E
S
B
N
Y
A
T
V
D
F
O
E
A
A
F
K
L
J
U
R
Ü
T
F
S
T
R
I
C
H
M
O
N
D
I
H
I
F
T
X
N
P
O
Y
I
E
E
Töö teostas:
Kristiina Veskimeister
Muhu Põhikool
6.klass
2012
Saladuslik Saar-lektüürileht #1 Saladuslik Saar-lektüürileht #2 Saladuslik Saar-lektüürileht #3 Saladuslik Saar-lektüürileht #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KrissuFLD Õppematerjali autor
Lektüürileht Saladusliku saare kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lektüürileht Eduard Vilde Külmale maale
5
odt

Lektüürileht Eduard Vilde Külmale maale

Lektüürileht Pealkiri Külmale maale Autor Eduard Vilde Lk arv 257 Illustraator V. Tolli 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida kellegi Tegelikult rääkis raamat Väljaotsa seiklusest kuhugi külmale maale. Jaani raskest elust vaesuse käes vireledes. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3. Elanikud käivad sisse ja välja See lause tundub väga muhe 29. nagu putukad proast prakku. ning tõsijutt. Vahest on ka endal selline, kui ühe külalises järel tuleb järgmine ning otsa ei paista o

Kirjandus
Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi-Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest
186
pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri

Kultuuriajalugu
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

Matemaatika ja loogika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun