Nimetu (0)

JOHANNESE PASSIOON

Juhan Liiv (1864-1913)

Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivil, vaeses perekonnas, kuuenda lapsena. Oma lapsepõlves kolis Liiv palju. Elamistingimused olid kitsad ning see ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura Juhan Liivi füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus andis Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Kümneaastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, läks ta kolmeks aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879 . aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja . Juhan Liivi hariduskäik oli üldiselt üsna kesine.
Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega.
1886 . aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Seal püüdis ta omandada ka keskhariduse. Juhan töötas paljudes tolleaegsetes ajalehetoimetustes. Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri, ta maeti Alatskivi kalmistule. Paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli kirjanikul vastu panna nii füüsiliste haiguste (kopsu-tiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega( skisofreenia , jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.

Juhan Smuul (1922-1971)

Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel vaesesse pere-konda üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971a. Tallinnas.
Juhan Smuul õppis Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartusse haiglasse. Sellega tema haridustee ka piirdus. Suure Isamaasõja aastail küüditati ta Uurali sõjaväetehase ehitusele, kus raskelt haigestus.
1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse. 1943. aastal trükiti esimest korda Juhani värsse. Need äratasid kohe tunnustust ja teda kutsuti Kirjanike Liitu. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude ajalehe “Rahva Hääl” toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega ajalehe“Sirb ja Vasar ” toimetaja asetäitjana ning ajakirja “ Pioneer ” toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu esimees 1953.– 1971 . aastani. Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi.
Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus , mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid , mida tal oli võimalus teha kaasa
Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol”. Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga.

Juhan Viiding (1948-1995)

  Juhan Viiding (alter ego Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps . Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse sai endale töölisnoorte keskkoolis . Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
  Luuletusi on Juhan järjepidevamalt kirjutama hakanud 1965. aastast. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati mitmeid preemiaid.
Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume (" Nipernaadi ") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995.
 
Liivi, Smuuli ja Viidingu ühised jooned
Kõik nimetatud kirjanikud on elanud keerulist ja rasket elu ja on elus läbi pürgimiseks näinud palju vaeva. Keegi neist ei ole omandanud endale eriliselt kõrget haridutaset, võib-olla ka selle pärast, et nad on sündinud kõik mitmelapselistesse ja küllaltki vaesetesse perekondadesse. Ei Juhan Viiding, Smuul, ega Liiv ei ole elanud isegi poolesaja aasta vanuseks.
Juhanid on kõik kirjutanud mitmeid luuletusi just loodusnähtustest, sest nad kõik on olnud suured looduses nautlejad. Loomingulised kirjanikud/ luuletajad on kõik pälvinud mitmeid preemiaid, Juhan Viiding näiteks on saanud nii J.Liivi kui ka J.Smuuli kirjanduspreemia.