1. Teose pealkiri, autor, teose zanr · ,,Rehepapp" · Andrus Kivirähk · romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Kõigepealt võiks mõelda üldse, kes või mis on rehepapp? Rehepapp on tark ja tubli mees, kes suudab teha oma tööd ja ajada oma asja. Rehepapp on Eesti muinasjuttude püsitegelane, kes tuleb oma nutikusega välja igast olukorrast. Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. · Tegevus toimub Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. 3. Miljöö
Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi jooma
Esiteks ta sõi seepi, sest arvas, et see on idamaine maiusroog. Teiseks ta sõi ka parukat, kuna ta uskus Timofei öeldut, et see on sai. Kolmandaks sulane Jaan uskus, et higi sita ja karvadega saab armurohu ning sööda seda sellesse keda tahad et sind armastama hakkaks. Neljandaks joob tinti kuna arvas et see valjamaa naps. 2. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Lumest tehtud ning rääkis eri maadest pärit lugusid. 3. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Kõik külaelanikud läksid maha pikali risti-rästi. Pääs katkust- “pead ja jalad segamini nagu sead põhus-ei need küll inimesed pole”. Teisel korral tuli katku valge siga sisse ja rehe hakatakse katku otsima, katk oli hoberublaks end teind mis oli timofei suus, katkust lahti saamine- ta lubas et jatab kaks noorimat perest alles ja kummardus piiblile ning rehepapp loi talle noa jalast labi ja lukkas ahju 4. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik REHEPAPP A.Kivirähk Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa
· toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
Kõik kommentaarid