Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
Euroopa muusika 20. sajandi keskel Kristin Kaimer Benjamin Britten (1913-1976) · Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. · Silmapaistev dirigent ning pianist · Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. · 13-aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale ,,Variatsioonid Frank Bridge´i teemal" keelpilliorkestrile · Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Orkestrimuusika · Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk ,,Teejuht noortele orkestri juurde". · Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja nende erinevaid kõlalisi võimalusi. Ooperid Britteni ooperid (15) eesotsas ,,Peter Grimesiga" tähistavad Inglise ooperi taasündi. Operetilik ooper ,,Paul Bunyan" Ajalooline ooper ,,Lucretia teotamine" Koomiline ooper ,,Albert Herri...
sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu
rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa,
MODERNISM Referaat Tartu 2012 1. SISUKORD.................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS............................................................. 3 3. MODERNISM...................................................................4 3.1 Põhiolemus / Uusromantism.......................................... 4 3.2.Rühmad.....................................................................5 3.3 Põhitunnused............................................................. 6 3.4 Voolud.................................................................... 7-8 4. KOKKUVÕTE....................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................10
Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''.
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism.
3. ulme valdkonda kajastavad tekstid. 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu 1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need voolud vastandavad end uusromantismile. pärast 1. maailma sõda lisandusid dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste
Uusromantism Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistin...
Under, H. Visnapuu, J. Semper, A. Adson, F. Tuglas, A. Gailit. Tarapita rühmituse kohta faktid: 1)A.Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj. liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.- novell. 8 proosakirjanikku: Tuglas, Gailit, J.Oks, O.Luts, K.Rumor, A. Tassa, Tammsaare, Vilde. 10 luuletajat: M. Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud
· Igor Srtavinski - vene helilooja, dirigent ja pianist. Balletid "Petruska", "Kevadpühitsus" Ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus" Sümfooniad · Arthur Honegger - Sveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. "Pacific 231" Sümfooniad · Carl Orff - Saksa helilooja ja muusikapedagoog. "Carmina burana" · Sergei Prokofjev - Vene helilooja. Sümfoonia nr.1 "Klassikaline " 5 4. Uusromantism On kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivsetmaailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitavakapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu
KIRJANDUS 19.saj ERLE MAIDO ANTIIK KESKAEG RENESSANSS KLASSITSISM SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM UUSROMANTISM JA MODERNISM 19.saj algus – ROMANTISM 19.saj keskpaik – REALISM 19.saj lõpp – NATURALISM 19.saj lõpp ja 20.saj algus – UUSROMANTISM JA MODERNISM ROMANTISM (kõrgaeg 19.saj I pool) • Kirjanduses on romantism suund, mida oli ette valmistanud 18.sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19.sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. • Romantism mängis tähtsat osa 19.saj Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s · literatuurne kunst: ületähtsustab süzee abil tähendust · Prantsuse sümbolismi eelkäija P. Puvis de Chavannes · tunnustatud ametlik kunstnik · ''Vaene kalur'' · kindel tähendus asendus mõistatuslikkusega · G. Moreau ja O. Redon · ohjeldamatu fantaasia · andsid tegelaste...
seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa
probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Komöödia - üks dramaatika zanre, lõbusa sisuga näidend, pilke- või naljamäng. Draama-Tõsise ja keerulise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend, kus areneb pingeline võitlus tegelaste vahel. Karakter-kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Teosoofia-müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Panteism-filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile.
Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega. 1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia'' Kirjandus 1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia, eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa. 1930. aastatel läks realism üle psühholoogiliseks realismiks, suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Lisaks sündis uus rühmitus ''Arbujad''. Kujutav kunst Valitses kirev pilt lahti öeldi uusromantismist, kuid kindlat suunda ei tekkinud. Esines impressionismi, ekspressionismi, kubismi, konstruktivismi. Tegutsemist jätkasid A. Laikmaa, K.Raud, K. Mägi jt. Skulptoritest paistis silma J.Koort
olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega.Esindajaks nt. soome luuletaja Eino Leino. Avangardism 20. saj. algul tekkisid sümbolismi kõrvale uued voolud:futurism,kubism,ekspressionism,imazinism,akmeism,dadaism,sü rrelism.20. saj. hakati kõiki neid mitterealistlike ja uusromantismile vastanduvaid tendentse nim
Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus ja väärikus, vastandiks küürus alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas.
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv"
hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudessümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. Varemtuntud"külarealismi" kõrval lõi läbi
Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Mis aastatel tegutses Noor-Eesti? 1905-1916 2.Mida uut nad tõid kirjandusse? Nad tegelesid keeleuuendustega ja nende põhiline suund oli uusromantism, estetism. 3.Kes sinna kuulusid? (5) Suits, Ridala, Tuglas, Aavik, Linde 4.Millist suunda esindas Siuru? Modernismi suund, jätkas Noor-Eesti suunda, nad tõid impressionismi. 5.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Visnapuu, Suits, Gailit, Semper 6.Millised olid Tarapita tegutsemispõhimõtted? Nad väljendasid ekspressionismi, tõid ajaluule, nende ülesanne oli eesti kirjanduse ja kirjanike eest võidelda. 7.Mis aastatel nad tegutsesid? 1921-1922 8.Kes sinna kuulusid? (5)
ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena.
Dekadents Koostas: Merit Aksiim Rühm: A3 Dekadents on nähtus kultuuris, mis levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Seda iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. Dekadents loob pinnase sümbolismile, kuulub selle juurde Dekadents nagu kogu uusromantism on seotud ka estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt
jpg Tuumik Gustav Suits Aino Kallas Friedebert Tuglas Jaan Oks Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst Loomingumeetod Modernism indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmine temaatilisse keskmesse kriitiline suhtumine minevikku Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist Loomingu iseloomulikud jooned arvustuslik esseistlik Tegevusvaldkond "NoorEesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu kirjanduskriitika algatamine tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule hoolitsesid Juhan Liivi eest Väljaanded "Noor Eesti" I album (1905) "Noor Eesti" II album (1907) "Noor Eesti" III album (1909) "NoorEesti" IV album (1912) "Noor Eesti" V album (1915) Ajakiri "NoorEesti,, nr. 16 Laialiminek
USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusika ristumise tagajärjel. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul tekkisid juurde ka mõningad teised uued muusikastiilid Impressionism, Ekspressionism, Neoklassitsism, Uusromantism. Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi
Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent
1868 Laulupidu ; Jakobsoni esimene isamaaline kõne 1870 Eesti teatri sünd 1872 Eesti Kirjameeste Selts ; Aleksandrikooli idee 1878 Sakala Jakobson ; Jakobsoni 2 isamaalist kõnet 20. saj algus · Kultuuriline iseseisvus · Kirjandus ja teater arenesid jõudsalt · E. Vilde, E. Särgava · 1905 . aastal hakkas tegutsema noorte rühmitus ,,Noor-Eesti" ( Gustav Suits, Tuglas) ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Uued kirjandusvoolud : uusromantism (sümbolism, impressionalism, ekspressionism); keeleuuendus- ettepanekud ; rõhk raamatu kujundusele ; rahvuslik kunst Euroopasse 1906 Tartus Eesti esimene kustinäitus, kutseline teater ,,Vanemuine", esimene eestikeelne gümnaasium 1909 Eesti Rahva Muuseum 1913 Teater ,,Estonia"
realistlikud jutustused ja novellid ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste palad(poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). *1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike-Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.
aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor- Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid
ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen
vasakpoolseid ideid, eelkõige kodanikeõiguste laiendamist Looming ● Omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad ● Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: ● 1) 1901–1914, otsingute ja katsetuste periood, põimuvad realism ja romantism. Realistlikud jutustused ja novellid ● 2) 1914–1925, kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming ● 3) 1925–1971, psühholoogilise realismi periood. Perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar" (1937). Kujutab lapse silme läbi mõisaelu „Meri” ● Friedebert veetis kaks kuud Toompea vanglas, kus kirjutas proosaluuletuse "Meri" ● Rohked kujundid ● Riim ● Luuletus on igatsev, ● Minevikuvorm ● Meri - vabadus ●
Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki. · 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu. · 1917- 1922 tegutsesid kaks suurt kirjanduses, Noor- Eesti kunstivaates ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat rühmitust- Tarapita ja Siuru · 1920
Puuduva ülikoolihariduse korvasid Suur lugemus Paguluses saadud kultuurikogemus Pidev enesetäiendamine Foto aastast 1904 ! Mees täis ideaale ja visioone ! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Rohkem kultuuri, rohkem euroopalist kultuuri! Peab püüdma maksimaalset, et saavutada minimaalset. Vorm vormi pärast! Tuglas eemaldus otsustavalt realismist. SÜMBOLISM IMPRESSIONISM ESTETISM Koondnimetus neile UUSROMANTISM ESTETISM Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; seda iseloomustab arusaam, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt
liikuma nii poliitilise kui ka kirjanduselu, kuigi 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda tähendas eesti kultuurielule tagasilööki ja kirjandus ei olnud enam nii tähtis, aga Veebruarirevulutsioon tõi kirjanduse uuesti tagasi. 2) 1905. aastal alustas tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis küll algul ei mänginud nii olulist rolli, aga 20. sajandi alguses esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundmusi uusromantism. 3) Individualismi tõusmine keskseks eluhoiakuks, pani levima ühiskonnateooriaid, millega püüti selgitada sotsiaalset kihistumist. Populaarseks said vasakpoolsed poliitilised õpetused, eeskätt marksism, mis taotles ühiskondliku ebavõrdsuse hävitamist. Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevate ümberhinnangute keerisesse, need mõjutasid oluliselt kirjanduse mõttelaadi ning kunstivoolu. 2. -ül 1 (Vaata lisa)-mõistekaart
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina
Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent. Heliloojana teda ei tunnustatud,
o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANTISM II periood 20. Sajandi AVANGARDISM Iseloomulikke jooni nii vormi kui sisu osas 2. Modernistliku kirjanduse suunad Iseloomusta lähemalt viit suunda (kindlasti impressionism, sümbolism, sürrealism) Impressionism ehk mulje sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-1870. Olemus: hetkemeeleoludest tekkinud muljed, meeleoluvarjundid. Vastandus akadeemilisele kunstile.
Teadus: TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks: teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts jt. 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Tähelepanu rahvusteadustele, Olulisemad teadlased: E.Öpik, L.Puusepp, T.Lippmaa jt. Valmis 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Tekkis kirjanduslik rühmitus 1917. aasta ,,Noor-Eesti" järglasena ,,Siuru" (G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A.Adson). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal novellid. Uusromantism asendus uusrealsimiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr (Tõde ja õigus). Näitekirjanduse võidukäik. 1930. aastate keskpaigaks läks realism üle psühholoogilisele realismile. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Siurulaste kõrvale tekkis ,,Arbujad"(H.Talvik, B.Alver, K.Merilaas, A.Sang, U.Masing, B.Kangro). Kujutav kunst: Esinesid impressionism ja ekspressionism, mõnevõrra kubism ja konstruktivism. Vanameistrid: K
Modernism 19. ja 20 sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette
lähendada stereomeetrilisele põhivormile, *Pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatenurgast, et kujutada objekti selle kõige ilmekamast küljest, *"Lõhkus" tsentraalperspektiivi, *Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, *Süzee teisejärguline, *Pilt visuaalne objekt. Sümbolism 19.-20. saj vahetuse kunst oli väga mitmekesine, selle põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt
Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke
Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. PERIOODID 1. 1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism. Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism
häirisid meest. Naine ei mõistnud tema loomingu sisu täielikult. Väga Karini sarnane. Jätkab teatriarvustusi. Surm on sümboolne- kirjutuslaua taga saab südamerabanduse. LOOMING: Zanriliselt on looming mitmekesine- näidendid, romaanid, jutustused, novellid, novelletid, esseed, kunstmuinasjutud, kirjandusartiklid, luule mingil määral, tõlkinud O. Wildet ja Dostojevskit. Looming jaguneb kolme perioodi: I külarealism ja domineerib jutustus, II uusromantism ja domineerib novell, III psühholoogiline realism- romaan ja näidend. Kirjandus-teaduslikes artiklites ja esseedes oluline võrdlus, mis olulised kogu loomingus. Mats ja Vurle. Mats- looja, vurle- tarbija. Poolehoid matsile, leiab, et vurlelus süveneb Eestis. I PERIOOD: Domineerib külarealism, zanrina kõige olulisem jutustus, Maaelu teemad. Näha eeltööd ,,Tõele ja õigusele", tegelaskujudest näha eelprototüüpe Andresele ja Pearule.
Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novellid haakuvad omavahel: sarnased teemad ja ideed (nt. armastuse jõud ja traagika), analoogilised sõlmsündmused, tüüpilised tegelased (sageli lapsed), iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused (reaalsus ja fantastika).Novelliraamatuid: Hingemaa, Saatus. Ilukirjanduses 3 perioodi: realism, uusromantism,realism. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. 3.Tammsaare (1878-1940) elu ja looming. Kodanikunimi Anton Hansen, pseudonüüm Tammsaare sünnitalu järgi. Sündis Järvamaal, Albu vallas, Põhja-Tammsaare talus. Käis vallakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 20-aastaselt Hugo Treffneri Gümn Tartus. Peale gümn Tallinnasse, ajalehe ,,Teataja" toimetusse. 1907-1911- Tartu Ülikoolis õigusteadus, jäi lõpetamata, kuna haigestus tuberkuloosi
Jugend järgi, Inglismaal - Modern Style, Prantsusmaal - art nouveau. Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome
Modernism, ,http://et.wikipedia.org/wiki/Modernism ]. Modernism tekkis 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses seoses varasemaga võrreldes rohkemate kultuuriliste liikumistega ning rohkete revolutsioonide ja sõjaliste sündmustega. Varasematel ajastutel oli kirjandus mõeldud kõrgema klassi kodanikele, kuid nüüd hakkas lugemine üha enam levima töölisklassi seas. Varasemast realismist ning naturalismist oli inimestel tüdimus ning seetõttu hakkas arenema uusromantism, mis oli pühendunud looduse esiletõusule ning positiivsele filosoofiale. Modernismi mõiste all on kirjandusteaduses kujunenud kolm erinevat tõlget. Esimese tõlgendusena käsitleti modernismi kui üldmõistet, kuhu kuulusid mitmed uued kirjandusvoolud. Põhieesmärgiks oli muuta kirjanduse valdkondi. Teine tõlgendus oli kirjandusajaloole tuginev ning kolmas vaatenurk põhineb tekstile ja keelele pühendumisel. Tekstis loodi enam
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks
1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu,
annaabi.ee 
