vastuarmastuse lootuseta armumine. Kuid sellele, millele Goethe oli Wetzlaris olnud üsna lähedal, viis Jerusalem ka ellu, sooritades 29. oktoobril 1772.aastal enesetapu. Tollane lugeja ei suutnud taolisele väljakutsele vastata. ,,Werther" kutsus esile lausa kultuurirevolutsiooni, milles vastandusid kaks leeri. Vanema põlvkonna valgustuslik kriitika heitis teosele ette didaktilise eesmärgi puudumist ning pidas sääraste tugevate kirgede kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese
REALISM · Realism on kirjandus ja kunstivool, mis püüab reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käsitleb tegelikkust nii nagu see näib tavalistele inimestele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ja ebatavaliste kirgede kujutamist. · Realismi tunnusjooni-sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest; täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu; ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus-autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks
taevast tule. Zeus laseb karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada. Prometheus trotsib uhkelt oma saatust ning keeldub alistumast: ,,Sai tea ,et iialgi ei vahetaks / ma oma piinu vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav armastus Iasoni vastu muutub niisama kirglikuks vihkamiseks nind see viib naise kohutavate kuritegudeni. Ta mürgistab Iasoni uue naise ja tapab seejärel ka oma pojad kuigi ta
• 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus”
Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573--1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla
vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ning teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. See muutis pildi mõjuvamaks ja efektsemaks. Kujutavas kunstis oli valdav ajalooline temaatika, võitlusstseenid ja võimsate kirgede kujutamine. Maalikunsti iseloomustavad antud sajandil eelkõige uued teemad nagu olustikumaal, natüürmort ja maastikumaal. OLUSTIKUMAAL EHK ZANRIMAAL Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada inimesi nende igapäevamiljöös - laua ääres söömas, vestlemas, kirju lugemas, musitseerimas, lastega tegelemas jne. Iseseisvaks zanriks kujunes olustikumaal Hollandis. Suurte usupiltide asemel eelistati
Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumust maise maailma mõjudest. Enamik valgustajaid astus välja feodaalkorra vastu, et iga inimese eraomand oleks kaitstud. Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaalt, kus revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, ta oli ratsionalismi rajaja
üles hollandipärases baroklikus klassitsismistiilis. Peeter I tellis arhitekt Michetti Kadrioru loss. 1-korrusel majandusega midagi. 2-korrusel peo- ja vastuvõturuumid 3-korrusel privaatsed eluruumid Park reeglipärane. Kuressaare raekoda barokiaegne. Barokiaegse torni on saanud: Niguliste kirik,Toomkirik, Raekoja torn. SKULPTUUR. Liikuv,vaba.Kangelasi kujutati usuliste ja ilmalike kirgede küüsis. Bernini tähtsamad tööd! `Baldahiin'. Armastati kujutada röövimisstseene.Barokiajal püstitati palju ka ratsamonumente. Afektiseisund midagi kohe juhtub.
assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust,
ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud küll ideelist maailaparandajat ja klassiteadlikku võitlejat, küll oma kirgede orja ning kõlblustundeta kurjategijat. · "Kauka jumal": karakterdraama (näidend, mille sündmustik keskendub peategelasele ning on suunatud tema karakteri avamisele ja/või kõigekülgsele demonstreerimisele) · Mogri Märdi monumentaalset karakterit kannab üks Kitzbergi püsimotiive: raha võim ja raha needus. Märdi ainus elusiht on koguda varandust. Raha on tema silmis ainus väärtus, ainus mõõdupuu.
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid
päevikuvorm, enne romantismi. Liiane tundelisus, nutulisus 19) Valgustus 18.saj. kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Teaduse, hariduse ja kultuuri arendamine. Ideaaliks loomulik inimene. Hinnati kõrgelt romaane, teatrit ja draamat. Luule areng aeglustus. Demokraatlike ideede levik. Kirjanikud Rousseau, Swift, Montesquieu, Voltaire, Defoe 20) Romantism 18.saj lõpp kuni 19. algus. Vabaduse soov, innustuti gootikast, keskajast, tunded olid olulised. Inimene oli oma kirgede ja emotsioonide ori. Vastandusid elu ja surm, inspireeruti loodusest, pahad tegelased on positiivsete tunnustega, rahvuslikkus. Romantismi ajal toimus Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Iseseisvussõda. Tegevused toimusid tihti kaugetes, eksootilistes ja romantilistes paikades. Loodus oli ilu allikas. Autorid: Byron, Shelley, Goethe, Pushkin, Scott, Hugo, Poe Teosed: ,,Jevgeni Onegin", ,,Childe Haroldi palveränd", ,,Ivanhoe"
vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on Alliksaare lause- ja tekstikäsitlus:. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest,
Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
Ääretu jõu ja väljendusrikkusega kujutas ta kodumaa ja ajastu vastuolusid. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega - ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema jõuline, kuid rahutu joon, üldine pingestatus ning kiindumus dramaatilistesse teemadesse, kus võib näidata inimlike kirgede kokkupõrget. Ta tegi ka vase- ja puulõikeid ja täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (nn. ,,Suur Passioon" ja ,,Väike Passioon") või Johannese Ilmutusraamatust vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus", ,,Melanhoolia" jt. Pieter Bruegel the Elder 1525-1569
Kirjanduse I KT Realism (1830-1870) (ladina keelest res-asi, realis-tõeline, esemeline) Realism püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste, ebatavaliste isiksuste ja kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prnatsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. 1831 ilmub romantismiteos Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" ja realismi edastav Stendahli ,,Punane ja must". Zanrist sai valdavaks romaan. Realistide eesmärk oli elu kujutada nii, nagu see
,,anna karenina" Dostojevski Looming: Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi kirjutatud. ,,teisik","perenaine""nõrk süda" hing on sageli lõhestatud headuse ja kurjuse vahel. Kas kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas? Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline ,,kuritöö ja karistus"-teemad. Alandatute ja solvatute teema,kangelaste individualism, protesti teema. Pärisorjuse kaotamine,psühholoogilis-filosoofiline romaan.2 nädalat. Tegelased staatilised. Peateeglane dünaamiline. ,,idioot"- mõskin vürst, pidi saama päranduse, ta sõitis koos rogosini ja lebedeviga ühes vagunis, nad kohtusid taas nastasja sünnipäeval, aglaja hakkas talle meeldima,kuid nad ei
kergemaks tundub olevat neist üleastumine, kuid tegelikkuses probleemide eest põgenetakse, mitte ei lahendata neid. Sõjad on üks ettekäänetest katsetaja-tüübil elu nautida; hoolimatult arvatakse, et kui saabub rutiinse elu ootamatu lõpp, näiteks sisepoliitiline segadus, võivad nad endale lubada viimsepäeva eesõigusi. Nad muutuvad kui loomadeks, lastes valla kõik varjatud ihad ning sööstes otsejoones kõlbutuse kuristikku. Vahest leevendab 'armastus', nagu nad kirgede ohjeldamatut käsitlust nimetavad, moraalselt ja füüsiliselt keerulise aja tõesti veidi talutavamaks, kuid nad häirivad oma liiderdamisega teiste inimtüüpide esindajaid. Ka ei mõtle nad tagajärgedele, mida kiiresti tekkinud suhted kaasa võivad tuua. Naised on haprad olevused, kelle õrn loomus ei suuda välja kannatada suurt pinget. Kui näiteks siiski juhtub, et sõja-aegsel perioodil saab naissoo esindaja pisikese lapsukese, ta mure kahekordistub ja
Charles Darwini evolutsiooniteooria mõjutas seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema. Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine
midagi, millel on lõputult osi. Hume ütleb ka, et inimese ,,mina" koosneb teatud hulgal tajudest. ,,Kirgedest" Hume'il on teooria, et meie tegevused on tingitud meie kirgedest, mitte mõistusest. Mõistus võib võimendada või summutada kirge, aga mõistus ainsana ei ole piisav, et ennetada mingit vaimset või füüsilist tegevust. Hea ja halva vahet ei ole võimalik avastada mõistusega, aga see on tajutav lubatu ja keelatu, naudingu ja valu kaudu. Seega on mõistus kirgede ori. Hume väidab oma kirgede teoorias, et tegevuse kvaliteeti mõjutavad motiivid seda tegevust teha, mitte tegevuse tagajärg. Tegevused ei saa olla tulemusrikkad, kui motivaatorid selleks pole mõjuvad. Kuritahtlikud ja ohjeldamatud kired ei saa olla motivaatoriks tegevustele, millest oodatakse head tulemust. Igat tegevust motiveerib kirg. ,,Kõlbelisusest" Hume ütleb, et kõlbelisi tegevusi ei saa eristada, sest need sõltuvad inimese maitsest ja arusaamadest, mis on aga subjektiivsed
Kui Armastuse-joogaga tegeleja on küpsemaks saanud ja harjutaja siirdub kõrgemale astmele (parasse), ei ole enam põhjust karta selliste kohutavate fanatismi ilmingute tekkimist. Kõrgema Armastusega (Bhaktiga) täidetud hing on liiga lähedal Armastuse Jumalale ja ei saa enam olla vihkamise levitaja. 5 Bhagavan Ramanuja Vedanta-suutrate seletuses bhakti-jooga meetodist "See saavutatakse kriitikavõime, kirgede talitsemise, harjutamise, ennastohverdava töö, puhtuse, vastupidavuse ja liialdatud rõõmu taltsutamise abil. Ka toitumine on bhakti-joogas tähtis. Koos toiduga meie kehasse sattuvad ained mõjutavad meie vaimset tervist. Seepärast peab toidu suhtes olema nõudlik. Ka selles langevad algajad peaaegu alati fanatismi. Toidu puhastamise all mõeldakse ka niisuguse teadmise ettevalmistamist, mida ei kahjusta sellised puudused nagu kiindumus, vastikus ja enesepettus
13.3. Vabadus ja riik Vabadustunnetuse areng kulgeb koos riigi ajalooga. Seda seepärast, et vabadus on võimalik ainult riigis. Riik on korrapärastatud ühendus, kus indiviid saab talle antud õiguste piires oma vabadust kasutada. Ainult õigus, moraal ja riik on vabaduse garantiiks! 18 Vabadus pole kindlasti mitte piiramatult oma tahte järgi tegutsemine. Kuna inimesed on oma aistingute, kirgede ja erinevate tungide orjad, siis tuleb seda piirata. Piiramine on eeldus, mis võimaldab vabaduse. Ühiskondlike piirangute mõõdupuuks on aga mõistus. 19 Vabadus ongi mõistusest tulenevate normide ja piirangute järgi toimimine. 20 13.4. Teadvuse areng Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkuse tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine.
REALISM (18301870) Avaramas tähenduses: püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s
Seminaris ollakse Julieni vastu julmad. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julienile pannakse süüks tema liigset tarkust. 3) Tegelaste psühholoogiline analüüs Julieni karakteris voib taheldada paiguti lausa vastandlikke jooni: auahnus, kaval arvestus ja egoism ning ülevad taotlused, sünge umbusklikkus ja aval tundepuhtus, karm enesekontroll ja kirgede ohjeldamatus kõik on ta olemuses segi paisatud ja kokku sulanud. Proua de Rénal armastas Julieni edasi, hoolimata sellest, et mees üritas teda tappa. 4) Kaasaegsus Kuna autor elas põhimõtteliselt samal ajastul, võimaldas see tal kujutada põhjalikult tolle ajastu inimesi ja eluolustikku. Kirjaniku enda Napoleoni-lembus avaldus Julienis. Stendhal teenis keisrivägedes Napoleoni võimu ajal.
Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18. sajandi alguse Peterburi inimtüüpidest. Tõsi küll, Tsaikovski ooperis on need tegelased mõnevõrra muutunud. Puskini külmalt arvestavast ja egoistlikust Hermanist saab Tsaikovskil kirgede ja pahede käes visklev ohver, kelle maniakaalne rikastumissoov hävitab armastuse ja viib välja peategelaste hukuni. Kava ülesehitatud oli hea ning seda oli huvitav ja põnev jälgida. Enim meeldis mulle etenduse esimene vaatus, sest siis polnud mul veel aimugi, mis toimuma hakkab. Ja põnev oli ka see, kuidas Hermann oma olemust ja mõtteid muutis päris kiiresti. Näiteks siis kui ta läks Lisa rõdule ütlema, et armastab teda ja kui järsku krahvinna
kirjagi, et hoida seda kui talisman ja lugeda sellest alles siis, kui kõik läbi on. Nii oleks alles jäänud armas mälestus. Tundus aga, et mandril ei oodanud seda meremeest mitte ainult Inger, vaid ka muud neiud. Selle ilmsiks tulekuga kaasnes suhte lõpp. Arne tunded Ingerti vastu tärkasid inimtühjal saarel, kuhu nad lõpuks ka jäid. Kuna abielu Arnel oli umbe jooksnud, siis otsis ta ehk Ingeris seda, millest puudu jäi õrnust, hellust, kiindumust. Kirgede lõkkele löömine ei tähendanud aga, et need ei vaibuks. Mees oli mõelnud, et kui ta ehk lahutaks end oma praegusest abikaasast ja abielluks Ingeriga, kas ka sellel suhtel ei tuleks kord lõppu. Sama olukord oli Riinal. Tema abikaasa elas nimelt suurlinnas. Kuna naine aga töötas koolis, siis pidi ta suvevaheaja lõppedes sinna tagasi minema. Mees ei suutnud aga sellises üksildases kohas elada. Kui Riina, Kiur, Inger ja Arne reisil tagasi tulid, levisid ühe kooliõpilase
Sellepärast tulebki lugejal nagu Rastignacilgi ise otsustada, kes Vautrin on ja mida tahab: ühiskonnaohtlik kaabakas või julge vabamõtleja, noorte kuritegevusele ahvatlemise peal väljas või Rastignacisse armunud. Ometi on Vautrinis paralleele ka isa Goriot'ga. ,,Olen suur luuletaja. Ma ei kirjuta oma laule: minu omad koosnevad tegudest ning tunnetest," ütleb ta Rastignacile. Mõlemas on romantilist suurejoonelisust ja ülevust. Isa Goriot on tõeline kirgede ja kannatuste inimene - jumaldav, kuid ühtaegu ka muretsev ja leinav isa ning väimeeste ohver -, nii nagu Vautrin on ihade ja tegude inimene. Kirgede ja ihade võrgustikku on mässitud kõik tegelased. Ennekõike on neil kustutamatu ning peaaegu iseenesestmõistetav vajadus raha järele. Nad ihaldavad raha, ning raha saab iha enese tähenduse; kullaiha on ,,Isa Goriot's" umbes sama mis armukirg. Koguni proua Vauquer'
(lk. 76) Ainus viis, kuidas naine iial võib meest muuta, on teda nii põhjalikult ära tüüdata, et ta kaotab elu vastu igasuguse huvi. (lk. 79) Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju, üksikasjad on labased. (lk. 80) Südametunnistus teeb meist enesearmastajad. (lk. 81) Mineviku ainuke võlu on see, et ta on minevik. (lk. 80) Meelde kummardamist on sageli hukka mõistetud, ja seda täiesti õigustatult, sest inimesed tunnevad loomupärast hirmu kirgede ja elamuste ees, mis näivad olevat tugevamad kui nad ise ja mida nad aimavad jagavat madalamalt organiseeritud eluvormidega. (lk. 102) Ühiskond, vähemalt tsiviliseeritud ühiskond pole kunagi eriti varmalt valmis uskuma midagi halba neist, kes on samal ajal nii rikkad kui ka sarmikad. (lk. 110) Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas
-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a
osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad lepingu kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema hinge. I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud kadestavad ja üliõpilased imetlevad. Faust aga on õnnetu, sest on jõudnud äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud
Nad kukuvad põrandale. Ehmunud jutustaja põgeneb majast ja näeb, kuidas see varemeis langeb. William Wilson Minajutustus, kus autor kohe alguses mainib, et see on ta valenimi Iseloom kujuneb varajases lapsepõlvestaadiumis: "Pärinen suguvõsast, kes oma kujutlusrikka ja kergesti süttiva temperamendi poolest on alati silma paistnud; // Läksin isekaks, minust sai kõige meeletumate kapriiside ori ja kõige ohjeldamatute kirgede ohver." Inglismaa, Elizabethi aegna koolimaja, kus väga range distsipliin: vaid kaks korda nädalas võib käia väljaspool koolimüüre kirikus, muul ajal palju õppimist; masendav, ent salapärane koolimaja hoone täis põnevaid avastusi võimatu täpselt öelda, kas paikned I või II korrusel, niivõrd palju käänakuid ja soppe. Koolis on kaks nimekaimu: eelmainitud William Wilson, minategelane, kes koolis
erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Harrastati ajaloolisi teemasid. Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus ja röövimisstseenides. Maalikunst Itaalias Barokkmaal sündis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan
Tragöödia- lepimatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi(inimese suhe jumalasse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse) Aischylos (525- 456 ekr)- ,,Pärslased", ,,Oresteia"- antiiktragöödia aluspanija. Sophokles (496-406 ekr)- ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone"-Loob inimesi, nagu nad on. Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr)
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid
loomutruule edasiandmisele Harrastati ajaloolisi teemasid. Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. 4 Maalikunst Itaalias: Barokkmaal tekkis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid
tunne, mis tekib loovas töös. Psühholoogiliselt võttes tekib õnnetunne alati siis, kui tegevuse tulemus langeb kokku varem püstitatud eesmärgiga. Mida suurem see on, mida raskem oli seda saavutada, seda õnnelikum on seda saavutanud inimene. (4, 227-228) 2.3 Kirg Kirg on tugev, püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab mõju tema tegevusele. Kired köidavad inimest sageli kaua, mõnikord isegi kogu elu (kirg teaduse vastu), kuid ei saa eitada ka hoopis lühemaajaliste kirgede olemasolu, mida võib nimetada kirglikuks kiindumuseks. Inimeste suhtumine oma kirgedesse on erinev. Ühel juhul inimene mõistab kire kahjulikkust ja vajadust võidelda sellega, kuigi tegelikult ei võitle; teisel juhul püüab ta mitte märgata kire kahjulikkust või isegi õigustab seda (alkohoolik ütleb, et mis mees see on, kes ei joo). Oma olemuselt ei ole kirg ei hea ega kuri; ta väljendab ainult seda, et subjekti pani oma hinge, talendi, karakteri, naudingu,
Euripides(484406)eluhoiakult ja mõttelaadilt on ta enam mõtisklev kõrvaltvaataja kui ühiskondlikus elus aktiivne kaasalööja. Teda hakati täiel määral hindama alles pärast surma. Loomingu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu. Tragöödiale kohustuslikku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas. Tema huvi üksikisiku vastu avaldub perekonnale, eriti naise kohale elus(nagu ,,Medeias). Suurte kirgede purskeid kohtame ka nt Hippolytoses, Elektras, Troojalannades. Ta tragöödiate aine on enamasti mütoloogilise päritoluga, kuid suhtumine mütoloogilistesse tõdedesse on kriitiline. Sophokles(496406)sündis Ateenas jõuka relvameistri pojana, sai muusikalise ja gümnastilise hariduse.teostel oli harukordne mõju. Teda valiti korduvalt riigiametitesse kuid poliitikas ta nimetamisväärset edu ei saavutanud. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks
Henry jaoks oli ääretult põnev allutada kedagi teist oma mõjule. Dorian muutus teose arenedes talle lihtsaks mängukanniks, keda ta sai mõjutada ning kujundada endale sobivas suunas. 2. Peategelane müüs teose alguses oma hinge, et säilitada igavest noorust. Tema jaoks oli ilu kujunenud tema eluks ning ta ei saanud lasta sel hääbuda. Seepärast oligi ta valmis taoliseks ohverduseks, mille tulemusena ilmusid vananemisnähud vaid portreele. Lõuend kandis samuti Doriani kõigi kirgede ja pattude koormat, ning seda laastasid kannatuste ja mõtete jooned. Samal ajal säilis aga Doriani enda nägu noore ja kaunina. Peategelane hakkas oma vananemist häbenema ning seepärast leidis ta, et portree on vaja ära peita. Ta väitis, et keegi ei tohi näha seesugust kõdunemist ja jälkust, ning võrdles maalil olevaid patte laibal leiduvat ussidega. Portree tähistas ka Dorian Gray südametunnistust, mida ta üritas iga hinna eest eirata ning unustada
Konkreetsus- selge ja täpne teave. Reaalsus- tegelikkuses olemasolev ja lähedane Põnevus- ootamatu ja intrigeeriv teave. Konfliktsus- vastandamine, võitlus jms Omasus- harjumuspärane Huumor- hea nali Kõneleja stiil Kolm põhistiili: Madal ehk kerge stiil- kõnekaunistusteta ning mõeldud teadete edastamiseks ja õpetamiseks Keskmine stiil- kujundirikkam, mõeldud meelelahutuseks, keskuteluks ja vestluseks. Kõrge ehk suursugune stiil- nõuab kõnekaunistusi, on mõeldud kirgede õhutamiseks ja elamuste esilekutsumiseks. Idiolekt- ühele inimesele omane keelekasutus. Sünonüümid- teisendsõnad on tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Fraselogismid- tähenduselt ühtesulanud sõnaühendid ,,leiba luusse laskma´´,,keelt kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses.
Tema kuulsaim teos on "Kuningas Oidipus", kus Delfi oraakel oli mehele ennustanud suurte kuritööde toime panekut. Mees püüdis neid vältida, kuid just neist hoidudes pani ta need toime. Ta tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Tõde teada saades torkas ta endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Nagu näha pani kreeka kirjandus suurt rõhku moraaliprobleemidele: Kuidas peaks inimene elama? Osade kirjanike meelest piisas kirgede ja auahnuse mõõdukuses. Teiste arvates oli kõik jumalast seatu palju keerulisem.
edasiandmisele. Harrastati ajaloolisi teemasid. Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel
kehtestati maksimumkõrgus, kasutati turvalisemaid ehitusmaterjale Kristlaste tagakiusamine Nero süüdistas tulekahjus kristlasi keisrivastased. Kristlased löödi risti, hukati tuleriidal või kisti lõhki metsloomade poolt. Tuleriidad olid Nero aias valgusallikaks Nero välispoliitika Nero ei osalenud eriti riigiasjade korraldamises, vaid tegeles parema meelega näitlemise, kirjanduse, spordiga ja muude kirgede rahuldamisega Välispoliitiline olukord ei olnud just kõige parem probleeme oli Britannias, Armeenias ja Juudamaal Britannia Ülestõus roomlaste vastu Icen'i kuninganna oli vihane enda ja tütarde halva kohtlemise pärast. Lühikese ajaga hävitati ja põletati maatasa roomlaste linnad Camulodunum, Verulamium ja Londinium Tapeti oletatavasti ligi 70 000 roomlast. Nero võimu langus
27 ERR Uudised 2.20 Kasuisa 0.10 Valgekrae 6.55 Terevisioon 4.00 Süvahavva 1.10 Miss Fisheri mõrv 8.55 Holby City haigla 4.45 Reporter+ 2.15 Midsomeri Mõrvad 9.55 Terevisioon 5.15 Eesti tippmodell 2 4.05 Appi tuleb selgetnägija 11.55 Maahommik 6.00 Punased Roosid 4.55 Seitsmesed uudised 12.45 Pehmed ja 6.55 Tom ja Jerry lood 5.25 Kirgede torm karvased 7.20 Garfield 6.15 Bakugan 13.05 Ilus Maa 7.50 Kass Oggy 6.40 Madgaskari pingviin 13.15 Saladuslik Aafrika 8.00 Reporter 7.05 Simpsonid 13.50 Jamie Oliver 30 9.00 Süütu süüdlane 7.30 Beyblade min 14.15 Uued Trikid 10.00 Manhattani 8.00 Marina ja Kapten tuhkatriinu 15.05 Waterloo roadi kool 9.00 Kirgede Torm 16
küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma tervate piirjoonteta. Maalijad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu,nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Ka püüti anda edasi erinevaid materjale loomutruult. Kujutati pingelisi ning hoogsaid stseene. Maaliti ebatavalistes poosides, ägedaid liigutusi- püüti edasi anda momenti milles oli jäädvustatud jõulised ning vormikad inimesed. Tunnete ja kirgede rõhutamisel oli väike samm puudu ülepaisutamisest. Pildi mõju ning ilmekust pidid edasi andma pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja zizzle 11 klass 2012 röövimisstseenides. 9. Kidas iseloomustaksid Rubensi loomingut ? Näiteid. Ta oli Flaami maalikunsti suurim
60date hedonismi, seksuaalne vabanemine. U2 1984 - ei väljenda mehe/naise suhet, puudub funky ja negro beat. Laulu produktsioon on ruumiline 84" 1 plaadi lugu 1984 ,,Wak on Fire" ; It`s allright" funkilik ja afrolik ja toob seksuaalsuse (naise) sisse. Virtuaalne reaalsus(tehnoloogia) on vastus meie keha piiratusele ja probleemidele 2. Masinlikkuseks kui neutraalsuseks mille poole in püüdleb. Teadlikkus neutraliseerumises, oma kirgede tasakaalustamises. Lihaliku inimliku suretamine. Masinlikkus kui tee neutraalsusesse. Masinlik olemine. Küberneetika - /esialgne tõlge(tüürimees). N.Wiener kontroll ja kommunikatsioon loomadel ja masinatel. Tegeleb isereguleerivate organismide/gruppide/süsteemide uurimisega, need juhivad end ise. 24.04.09 Barthes semiootik Tähistaja tähistatav märk Sümbil = asi Keel paneb kokku meie reaalsuse. Denotatiivne
See, mis seal pimeduses oli, see jäi sinna pimedusse … Kus see (ruum) on, seda ma täpselt tean, aga ma ei hooli sellest või ma ei saa hoolida sellest, mis võimalusi on seda kasti täita. Mulle ei tee mingit raskust ette kujutada, et seal on rehepeksumasin ja hobused sõidavad sealsamas. Ma kujutan ette, et see nii võiks olla. Aga mul ei tule pähe küsida enda käest, kas seda hobust saab sinna lavale tuua.“ (5) Põhiliseks teemaks Madis Kõivu dramaturgias on kirgede ning neid raamistada ja ohjeldada püüdva vaimu vastandamine (4). Tema näidendeid on iseloomustatud kui “erinevate tunnetustasandite, isikliku ja universaalse, aistilise ja abstraktse, loogilise ja unenäolise märkimisväärset integreeritust“. Kõivu näidendid on paljuski autobiograafilised, kuid ta ei keskendu niivõrd lokaalsetele teemadele kui üldintellektuaalsetele ja inimlikele, tehes seda viisil, mis on tugevalt avardanud eesti näitekirjandust
See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust. Eelistas kirjutada isiklike kogemuste põhjal, armastas külastada tegevuspaiku. Veel on ta kirjutanud · "Salambo". · "Püha Antoniuse kiusamine". · "Tundekasvatus". Kujutab suurte kirgede ja tunnete mandumist ja väärastumist ühiskonnas, ühiskonna surve tõttu. Selles teoses proovis uut kirjutamisviisi: ühe inimese silmade läbi. Ei anna hinnanguid, lugeja mõelgu ise. Teose peategelane eksleb sihitult, jõuab vaimse surmani, ei julge elada ja armastada, väikekodanlik. Väikekodanlikkus puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti. Flaubert polnud rahul kaasajaga, suhtus sellesse pessimistlikult.
Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks. Budistlikes suutrates on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu sünd, kasvamine, iseseisva elu alustamine, vaevanägemine, puudused, frustratsioon, puuduse all kannatamine, ihaldatust ilma jäämine, haigused ja surm toob endaga inimestele kannatusi kaasa. Inimlike kannatuste rada tähistavaks mõisteks on sansaara, millele vastandub kõigi maiste kirgede ja kannatuste lõpliku ületamise seisund nirvaana. Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Eksisteeriva efemeersuse mõistmisel on budismis oluline tähendus. Maailma muutuvuse, pidetuse ja püsituse nägemine vabastab liigsest klammerdumisest väliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lõpuks ka elu külge
3) mõistuse kuulutamine kõige mõõdupuuks 4) ideaaliks loomulik inimene 5) valgustusideid hakkas levitama ajakirjandus 6) ilukirjandus kui ideede propageerimise tribüün, ideoloogilise mõjutamise vahend 7) kogu valgustuskirjandust läbivad humanismiideed: üldjuhul uskusid valgustajad inimloomuse headesse algetesse kõik halb tuleb keskkonnast JAGUNEMINE 1) valgustusklassitsism oli suurte ühiskondlike ideede ja poliitiliste kirgede teenistuses, antiikkirjandus jumalustati; Voltaire, Goethe, Schiller 2) valgustusrealism püüd läheneda kaasajale, näidati lihtsat inimest elukeskkonnas; hüljati klassitsismi reeglid; reaalne ühendati ideaalsega, näiteks üks tegelane ideaalne; Diderot Montesquieu 3) sentimentalism märgib valgustusideede kokkuvarisemise algust; üleskutse: eemale tsivilisatsioonist looduse rüppe; klammerduti tundeellu; Rousseau(pr) Richardson(ingl)
annaabi.ee 
